Haridus
Hariduse valdkond on tänapäeval nii mahukas, et eeldab iseseisvat poliitikat. Samas on
haridus- ja sotsiaalküsimused tihedalt seotud. Haritud inimene leiab kergemini tööd ja
kindlustab sellega ise oma toimetuleku, ta saab paremini hakkama perekonnas ja laste
kasvatamisega. Seega vähendab õnnestunud hariduspoliitika otseselt riigi sotsiaalkulutuste
koormat. Traditsiooniliselt kantakse valdav osa rahvuslikest hariduskuludest avalikest (riigi-
ja kohalike omavalitsuste) eelarvetest, kusjuures hariduskulud (koos sotsiaalkulutustega) on
avalike eelarvete üheks suuremaks kululiigiks. See määrab suures osas riigi ja ka võimalused
haridusküsimuste lahendamisel. Teiselt poolt puudutavad haridusküsimused ja nende
lahendamine otseselt väga suurt ühiskonna osa: õpilasi, nende vanemaid, töötajaid ja
tööandjaid, mistõttu muudatused hariduselu korralduses vajavad üsna suurt ühiskondlikku
konsensust