Toetudes romanaile A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" II osa Viimase sajandi jooksul on haridus, mis veel sadakond aastat tagasi oli enamjaolt siseriiklik asi, muutnud suurelt globaalseks nähtuseks. 20. sajandi keskpaika saab kõnelda hariduskriisi perioodiks, mis võrreldes tänapäevaga on totaalselt muutunud, mida valgustas ka selgelt A.H.Tammsaare kirjutatud romaan ,,tõde ja õigus" II osa. Antud teosest võis välja lugeda, et suureks probleemiks 20. sajandi alguses oli hariduskriis. Inimestel oli raske omandada haridust, suurelt pidi leppima kõigest algharidusega. Alles aastatel 1949 muutus haridus kättesaadavamaks ja muutus kohustuslikuks 7-e klassi hariduse omandamine. Tänapäeval tuleb noorukil omandada vähemalt põhiharidus või käia koolis, kuniks õpilane saab 17 aastaseks. 20. saj alguses oli tugev erakool (võrdsustatud tänapäeva gümnaasiumiga) kättesaadav vähestele ja ainult poistele. Tänapäeval saavad kõik soovijad keskkooli minna, olenemata soost.
Neid mõjutavad haridustase, ümbritsevad inimesed ja kiirelt muutuv ning arenev ühiskond. Seoses kommunismi üleminekult demokraatiale on toimunud suured muutused inimeste väärtushinnangutes. Kui varem peeti tähtsaks eelkõige perekonda, haridust ning austust vanemate vastu, siis nüüdisajal hinnatakse matertiaalseid väärtusi. Elu põhiväärtused omandatakse juba lapseeas, need tulenevad kasvatusest ning saadakse kaasa kodust. Eetika- ja hariduskriis on tänapäeval suureks probleemiks. Näiteks võib tuua laste kombed, mis on ajaga väga palju muutunud. Nõukogude ajal ei julgenud lapsed vanematele ega õpetajatele vastu hakata. Tänapäeval arvavad lapsed, et nende sõna peab peale jääma ning vaidlevad oma vanemate ning õpetajatega seni, kuni on oma tahtmise saanud. Ka haridussüsteemi muudetakse järjest raskemaks, paljud ei lõpeta isegi põhikooli, sest ei näe mõtet pingutamisel
Kuidas on aeg mõjutanud inimeste väärtusi? Aja möödudes muutuvad ka inimesed. Kontrast 20.sajandi ja 21.sajandi väärtuste vahel on väga suur. Mis muutusi on sajandivahetus kaasa toonud inimeste väärtustes ja väärtushinnangutes? Tänapäeva ühiskonna üheks tunnuseks on majanduskriis. Doris Kareva räägib oma jutustuses ,,Keset keerist", et majanduskriisi üheks haruks on hariduskriis. Varem läksid õppima vaid need, kes seda tõesti tahtsid. Praegusel ajal sunnitakse haridust peale, kuna ilma selleta töökohta ei saa. Seega haridust ei väärtustata enam. Tähtis on vaid lõputunnistus. Majanduskriisi teiseks haruks on eetikakriis. Inimesed ei väärtusta enam omavahelisi suhteid ning ka viisakus on peaaegu kadunud. 21. sajandi inimesed on keskendunud iseendale nagu seda oli ka Dorian Grey Oscar Wilde romaanis
on tänapäeval ära kadunud. Enamik noori tunneb piinlikkust kui nad koolivormi või rahvariideid kandma peavad, ent vanasti oli see täiesti normaalne kui koolivorm või rahvariided seljas olid. Ka meikima hakatakse tänapäeval väga varakult ning arvatakse, et ilma meigita ei ole inimene ilus. Inimeste vaated ja ellusuhtumine on ajaga väga palju muutunud, seda soodustab ühiskond ja ka meedia. Vanasti kasutati nii noorena vaid hügieenilist huulepulka, kui sedagi. Eetika- ja hariduskriis on tänapäeval väga suureks probleemiks. Näiteks laste kombed on väga palju muutunud. Nõukogude ajal ei julgenud lapsed vanematele ega õpetajatele vastu hakata. Tänapäeval lapsed arvavad, et nende sõna peab peale jääma ning vaidlevad oma vanemate ning õpetajatega seni, kuni on oma tahtmise saanud. Ka haridussüsteemi muudetakse järjest raskemaks, paljud ei lõpeta isegi põhikooli. Varem oli kergem haridust omandada, kuid tänapäeval ei pühenduta sellesse nii hoolikalt
annaabi.ee 
