Skandinaavia saagades. Kirjalikke alikaid on leitud ka 13. sajandist. 9 6.1 ROOTSI VÕIM (11541809) Soome 700 aastane seotus Rootsiga algas aastal 1154, kui Rootsi kuningas Erik alustas ristiusustamist. Arheoloogilised leiud aga näitavad juba varasemast ajast pärinevaid kristlikke mõjutusi Soome edela- ja kaguosas. Ajaloooliselt algas ühendus Birger jaarli ekspeditsiooniga Soome aastal 1249. Rootsi keel sai peamiseks valitsus- ja hariduskeeleks, soome keel aga jäi talurahva ja kohalike kohtute poolt kasutatavaks. 16. sajandil avaldati Mikael Agricola poolt esimesed soomekeelsed kirjateosed. Rootsi kuningriik tahtis laiendada riigipiire ida suunas, mis viis sõdadeni Novgorodiga. 18. sajandiks oli Põhjasõja käigus pea kogu Soome vallutatud Vene jõudude poolt. 6.2 SOOME SUURVÜRSTIRIIK (18091917) 29. märtsil 1809.a. loodi Soome aladel pärast nende vallutamist Vene keisri Aleksander I
Skandinaavia saagades. Kirjalikke alikaid on leitud ka 13. sajandist. Rootsi võim (1154-1809) Soome 700 aastane seotus Rootsiga algas aastal 1154, kui Rootsi kuningas Erik alustas ristiusustamist. Arheoloogilised leiud aga näitavad juba varasemast ajast pärinevaid kristlikke mõjutusi Soome edela- ja kaguosas. Ajaloooliselt algas ühendus Birger jaarli ekspeditsiooniga Soome aastal 1249. Rootsi keel sai peamiseks valitsus- ja hariduskeeleks, soome keel aga jäi talurahva ja kohalike kohtute poolt kasutatavaks. 16. sajandil avaldati Mikael Agricola poolt esimesed soomekeelsed kirjateosed. Rootsi kuningriik tahtis laiendada riigipiire ida suunas, mis viis sõdadeni Novgorodiga. 18. sajandiks oli Põhjasõja käigus pea kogu Soome vallutatud Vene jõudude poolt. Soome suurvürstiriik (1809-1917) 29. märtsil 1809.a. loodi Soome aladel pärast nende vallutamist Vene keisri Aleksander I
J. Poska nimetati Eestimaa kubermangu kindralkomissariks. 30. 03. 1917 kinnitas Vene Ajutine valitsus Eestimaa kubermangu autonoomiaseaduse See oli ette valmistatud Eesti advokaatide poolt: Tõnisson, Koppel, Strandman jt. Mais 1917 toimusid Eestimaa Maapäeva (Ajutise Maanõukogu) valimised - 62 saadikut, enamik eestlased. Istus koos Toompea lossis Otsused Eesti ala liitmine ühtseks kubermanguks Asjaajamiskeeleks eesti keel Hariduskeeleks eesti keel Maavalitsuse (kubermanguvalitsuse) moodustamine eestlastest - esimees J. Raamot (Riigiduuma saadik), hiljem K.Päts Arengud 1917.a suvel AV saadi luba asutada eesti rahvusväeosad 3 polku Tln, Trt, Rakvere Tekkisid uued parteid: Tööerakond (Vilms), Demokraatlik Partei (Tõnisson) Maarahva Liit (Päts), põranda alt tulid välja enamlased. Loodi Tallinna tööliste ja soldatite saadikute nõukogu (J. Anvelt) korraldas
annaabi.ee 
