kolmanda eluaastani. Toetust sai ema sõltumata töökoha olemasolust 0,5 miinimumpalka kuni 1,5 aastani ja 0,3 miinimumpalka kuni 3 eluaastani. Päevahoius oli 1980.a keskel veel pikad järjekorrad, siis 1990 suurened kodus olevate laste arv. Üheks probleemiks vanemate jaoks on olnud lastepäevahoiu teenuste maksumus (toiduraha, õppevahendid ja kohamaks). Eesti puhul on oluline veel, et vastavalt koolieelsete lasteasutuste seadusele peetakse lasteaeda haridusasutuseks, mitte sotsiaalhoolekande teenuseks. Kokkuvõte Gauthier(1992) on eristanud 3 perepoliitilist mudelit Euroopas: 1. Lapsesõbralikud riigid, mille otseseks eesmärgiks on sündimuse suurendamine (Ida-Euroopa maad, Prantsusmaa, Kreeka) 2. Helde lastepoliitikaga riigid, kuid eesmärgiks ei ole laste arvu suurendamine vaid sotsiaalne ja sugude vaheline võrdsus ja perede heaolu (Skandinaavia maad) 3
4. Eesti 17. sajandil Liivi Sõja (1558-1583) jagunesid Eesti ja Läti alad mitme rig ivahel, kuni alles 1645. aastal läksid kõik alad Rootsi kätte. Sõdadega kaasnes rahvaarvu ning majandusliku heaolu suur langemine. 17. sajandi lõpus oli eestimaalastel põhjust rõõmustamiseks, kuna loodi rahvakoolide võrk kus sai õppida lugema ja kirjutama. 1632. aastal asutas Gustav II Adolf Tartu Ülikooli mis sai hiljem regiooni üheks tähtsaimaks teadus- ja haridusasutuseks. Vanast heast ajast arvas rahvas head, kuna toimus ka reduktsioon, ehk mõisate riigistamine ning talupoegade olukord leevenes. 5. Venamaa 17. sajandil Venemaal valitses 17. sajandi algul suur segadus, oli mitmeaastane näljahäda ning valitses erakordne pakane ja arvati, et selle põhjustas Boriss Godunov, kes haaras riigis võimu peale Ivan Julma surma ning troonile tahtsid tulla ka mitmed isehakanud ehk Vale-Dimitrid. Segaduste aega
Sergei Sahhovskoi 1885.a Eestimaa kuberneriks määratud vürst, kes toetas vene õigeusu levitamist ja asutas Kuremäe kloostri Ado Grenzstein ajakirjanik ja pedagoog. Asutas ajalehe Olevik. Võttis kasutusele eestikeelse maleterminoloogia. Karl Eduard Körber andis 1860. aastal välja esimese eestikeelse raamatu, kus on viidatud antiikolümpiamängudele. Eesti hariduselu kujunemine ja areng: vanimad haridusasutused Vanimaks haridusasutuseks olid toomkoolid. Vana-Pärnus (1252), Tartus (1299) ja Tallinnas (1319). Seal õpetati seitset vaba kunsti (alamaste: grammatika, retoorika, dialektika, ülemaste: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika). Haridust anti ka kloostrites dominiiklased tegutsesid Tallinnas alates 1229. aastast ja Tartus 1300. aastast. (Kloostrite juures olid sisemised koolid munkade ja nunnade ettevalmistamiseks ja välised koolid linnarahvale). 1424
4.-5. sajandil ristiti edukalt germaanlasi, mis võimaldas kristlusel säilida ka pärast Lääne-Rooma riigi kadumist maailmakaardilt. Kreeka päritolu goot Wulfila tõlkis Piibli gooti keelde, 341. aastal sai ta piiskopiks. Samal ajal toimusid muutused ka kiriklikus elus. Liitumine kogudusega ei võtnud nüüdsest enam aastaid, katehumeenid olid neljanda sajandi lõpul peamiselt täiskasvanud. Peredele anti piiskoplik ülesanne omadele õiget õpetust jagada. Kirik muutus niimoodi ka haridusasutuseks. Tähtsamaks muutusid jutlused, mille rõhuasetus seondus kristlaseks saamisega, igavese eluga, kuid ka arusaamaga, et usu järgi tuleb elada ka siinpoolses ilmas. II 1. Õhtumaa üleminek Keskaega. Suur rahvasteränne. Lääne kristluse germaniseerumine ja selle mõju. Õhtumaa üleminek keskaega toimus järk-järgult aastatel 300 pKr kuni 800 pKr. See periood tähistab üleminekut hilisantiikajalt varakeskajale. Suur rahvasteränne
Suitsetamisvastane võitlus põhines teaduslikul alusel. Kuigi tähelepanekuid, et tubaka suitsetamine (aga tahm ja tõrv ka laiemalt) on kantserogeense toimega, oli tehtud juba ammu, asusid natsid asjaga ka võitlema. Asuti suitsetamist piirama. Tehti seda asutustes, avalikes kohtades, seal, kus emasid-lapsi liikumas. Ettevõtmisega kaasnes võimas propaganda. Jenas (Jena kuulsat ülikooli peeti kõige natsistunumaks teadus- ja haridusasutuseks Saksamaal, selle rektoriks oli üks silmapaistvamaid fasistlikke tervishoiuteoreetikuid, SS-tegelane, Karl Astel) asutati Tubaka Kahjulikkuse Uurimise Instituut. Küsides, kas vastav teadustöö toimus natside kiuste või just tänu neile, võib jõuda tulemusele, et ilmselt on õige viimane variant. Lisaks kõikvõimalikele väiksematele teguritele oli olemas 41 ka Hitleri enda võimas tugi
Suitsetamisvastane võitlus põhines teaduslikul alusel. Kuigi tähelepanekuid, et tubaka suitsetamine (aga tahm ja tõrv ka laiemalt) on kantserogeense toimega, oli tehtud juba ammu, asusid natsid asjaga ka võitlema. Asuti suitsetamist piirama. Tehti seda asutustes, avalikes kohtades, seal, kus emasid-lapsi liikumas. Ettevõtmisega kaasnes võimas propaganda. Jenas (Jena kuulsat ülikooli peeti kõige natsistunumaks teadus- ja haridusasutuseks Saksamaal, selle rektoriks oli üks silmapaistvamaid fasistlikke tervishoiuteoreetikuid, SS-tegelane, Karl Astel) asutati Tubaka Kahjulikkuse Uurimise Instituut. Küsides, kas vastav teadustöö toimus natside kiuste või just tänu neile, võib jõuda tulemusele, et ilmselt on õige viimane variant. Lisaks kõikvõimalikele väiksematele teguritele oli olemas ka Hitleri enda võimas tugi. Führer nimelt oli kirglik suitsetamisvastane (olles ise kuni aastani 1919 tõmmanud paar pakki päevas..
annaabi.ee 
