Voolutugevus vooluringis on võrdeline toiteallika emj ja pöördvõrdeline vooluringi kogutakistusega. 13. Töö ja võimsus + ül 14. Kirchoffi esimene seadus Vooluahelasse ühendatakse tavaliselt palju tarviteid. Üks lihtsam näide on auto või mootorratas, mille rööbiti ühendatud generaatori ja aku klemmidele ühendatakse kõik elektritarvitid: lambid, klaasipuhasti mootor(id), küttekehad, helisignaal jne. Vooluahela punkti, kus ühendatakse mitu juhet, nimetatakse hargnemispunktiks ehk sõlmeks. Kirchhoffi esimene seadus on seadus vooludest hargnemispunktis: Hargnemispunkti suubuvate voolude summa on võrdne sealt väljuvate voolude summaga. Joonisel toodud sõlme kohta võib siis kirjutada I1 + I2 = I3 + I4 ehk, kui viia kõik voolud võrrandi ühele poole: I=0 Voolude algebraline summa sõlmes on võrdne nulliga. Sel joonisel loetakse sõlme suunduvad voolud positiivseteks, sõlmest väljuvad voolud negatiivseteks
I= Ohmi seadus kogu vooluahela kohta (sisaldab vooluallikat) Juhtiv materjal allub Ohmi seadusele, kui selle materjali eritakistus on sellele rakendatud elektrivälja suurusest ja suunast sõltumatu. Alalisvoolu töö: A = IUt (Joule’i-Lenzi seadus) Alalisvoolu võimsus: N = IU 5. Kirchoffi seadused; vooluallikate kasutegur; magnetväli vaakumis. Vooluahela punkti, kus ühendatakse mitu juhet, nimetatakse hargnemispunktiks ehk sõlmeks. Kirchhoffi esimene seadus on seadus vooludest hargnemispunktis: Kirchhoffi esimene seadus. Hargnemispunkti suubuvate voolude summa on võrdne sealt väljuvate voolude summaga. Voolude algebraline summa sõlmes on võrdne nulliga. Kirchhoffi esimest seadust võib võtta aksioomina, mis ei vaja tõestust, sest elektrihulk, mis ajahetkel hargnemispunkti kokku voolab, peab sealt samal ajahetkel ka ära voolama. Vastasel
elektrolüütkondensaatori jadamisi ühendamisel üks mittepolaarne elektrolüütkondensaator. + + Joonis 5.9. Elektrolüütkondensaatorite ühendamine järjestikku e. jadamisi mittepolaarse kondensaatori saamiseks 5.1.6. Hargnevad vooluahelad. Rööpühendus Kui vooluringi mingis punktis ühineb mitu juhet, siis nimetatakse seda punkti hargnemispunktiks e. sõlmeks. Hargnemispunkti suunduvate voolude summa on võrdne sealt väljuvate voolude summaga (Kirchhoffi esimene seadus). I1 + I3 = I2 + I4 + I5 Lugedes sõlme suunduvad voolud positiivseteks ja selles väljuvad voolud negatiivseteks, võime öelda,et voolude algebraline summa sõlmes on võrdne nulliga. (I1 + I3) (I2 + I4 + I5) = 0 Joonis 5.10. Voolusõlm http://de.wikipedia
Temperatuuri tõustes juhi takistus kasvab: R0 juhi takistus temperatuuril 0ºC OHMI SEADUS KOGU VOOLURINGI KOHTA EMJ vooluallika elektromotoorne jõud Rs vooluallika sisetakistus Rv ahela välistakistus Alalisvoolu töö: A = IUt (Joule'iLenzi seadus) Alalisvoolu võimsus: N = IU 3. Kirchhoffi seadused. Kirchoffi esimene seadus Vooluahela punkti, kus ühendatakse mitu juhet, nimetatakse hargnemispunktiks ehk sõlmeks. Kirchhoffi esimene seadus on seadus vooludest hargnemispunktis: Hargnemispunkti suubuvate voolude summa on võrdne sealt väljuvate voolude summaga. I1 + I2 = I3 + I4 , ehk, kui viia kõik voolud võrrandi ühele poole: I1 + I2 I3 I4 = 0 Kirchoffi teine seadus Vooluringis toimivate elektromotoorjõudude summa on võrdne kõigi selle kontuuri takistustel esinevate pingelangude algebralise summaga. E1+E2=U1+U2+U3+U4 4. Takistus. Juhtivus
mis liigkoormuse korral kuumeneb ja sulab, katkestades nii vooluahela ja lülitades kaitstava ahelaosa välja. 16 1.10 Kirchhoffi esimene seadus Vooluahelasse ühendatakse tavaliselt palju tarviteid. Üks lihtsam näide on auto või mootorratas, mille rööbiti ühendatud generaatori ja aku klemmidele ühendatakse kõik elektritarvitid: lambid, klaasipuhasti mootor(id), küttekehad, helisignaal jne. Vooluahela punkti, kus ühendatakse mitu juhet, nimetatakse hargnemispunktiks ehk sõlmeks. Kirchhoffi esimene seadus on seadus vooludest hargnemispunktis: Hargnemispunkti suubuvate voolude summa on võrdne sealt väljuvate voolude summaga. Joonisel toodud sõlme kohta võib siis kirjutada I1 + I 2 = I 3 + I 4 , ehk, kui viia kõik voolud võrrandi ühele poole: I1 I 2 + I 3 + I 4 = 0 , või kõige üldisemal kujul I =0 , ( on kreeka suurtäht sigma, algebralise summa sümbol) ehk: voolude algebraline summa sõlmes on võrdne nulliga.
mis liigkoormuse korral kuumeneb ja sulab, katkestades nii vooluahela ja lülitades kaitstava ahelaosa välja. 16 1.10 Kirchhoffi esimene seadus Vooluahelasse ühendatakse tavaliselt palju tarviteid. Üks lihtsam näide on auto või mootorratas, mille rööbiti ühendatud generaatori ja aku klemmidele ühendatakse kõik elektritarvitid: lambid, klaasipuhasti mootor(id), küttekehad, helisignaal jne. Vooluahela punkti, kus ühendatakse mitu juhet, nimetatakse hargnemispunktiks ehk sõlmeks. Kirchhoffi esimene seadus on seadus vooludest hargnemispunktis: Hargnemispunkti suubuvate voolude summa on võrdne sealt väljuvate voolude summaga. Joonisel toodud sõlme kohta võib siis kirjutada I1 + I 2 = I 3 + I 4 , ehk, kui viia kõik voolud võrrandi ühele poole: I1 I 2 + I 3 + I 4 = 0 , või kõige üldisemal kujul I =0 , ( on kreeka suurtäht sigma, algebralise summa sümbol) ehk: voolude algebraline summa sõlmes on võrdne nulliga.
mis liigkoormuse korral kuumeneb ja sulab, katkestades nii vooluahela ja lülitades kaitstava ahelaosa välja. 16 1.10 Kirchhoffi esimene seadus Vooluahelasse ühendatakse tavaliselt palju tarviteid. Üks lihtsam näide on auto või mootorratas, mille rööbiti ühendatud generaatori ja aku klemmidele ühendatakse kõik elektritarvitid: lambid, klaasipuhasti mootor(id), küttekehad, helisignaal jne. Vooluahela punkti, kus ühendatakse mitu juhet, nimetatakse hargnemispunktiks ehk sõlmeks. Kirchhoffi esimene seadus on seadus vooludest hargnemispunktis: Hargnemispunkti suubuvate voolude summa on võrdne sealt väljuvate voolude summaga. Joonisel toodud sõlme kohta võib siis kirjutada I1 + I 2 = I 3 + I 4 , ehk, kui viia kõik voolud võrrandi ühele poole: I1 I 2 + I 3 + I 4 = 0 , või kõige üldisemal kujul I =0 , ( on kreeka suurtäht sigma, algebralise summa sümbol) ehk: voolude algebraline summa sõlmes on võrdne nulliga.
2. Miks juhe elektrivoolu toimel soojeneb (kuumeneb)? 3. Millest oleneb juhtme soojenemine (kuumenemine)? 4. Milline soojushulk on 1kalor (cal)? 5. Kus kasutatakse elektrivoolu soojuslikku toimet 6. Mida nimetatakse elektriseadme kasulikuks võimsuseks? 7. Mida nimetatakse lühiseks? 8. Kuidas elektrivõrke lühisvoolude eest kaitstakse? 9. Kirjutada takistis eralduva soojuse valem kalorites. 10.Kirjutada takistis eralduva soojuse valem vattides. 13.Kirchoffi seadused. 1. Mida nimetatakse hargnemispunktiks e. sõlmeks? 2. Sõnasta Kirchoffi I seadus ja teha skeem. 3. Kirjuta Kirchoffi I seaduse valem. 4. Millega võrdub hargnemispunktis voolude algebraline summa? 5. Sõnasta Kirchoffi II seadus ja kirjuta valem. 6. Millega võrdub pinge toiteallika klemmidel üksikute tarbijate järjestikku ühendamisel? Kirjuta valem. 14.Takistite jadaühendus. 1. Selgitada, kuidas ühendatakse tarbijad järjestikku e. jadamisi. 2. Teha jadaühenduse skeem. Selgitada, milline on jadaühenduse
Seos pingete ja elektromotoorjõudude vahel järjestikuses ahelas. Kirchhoffi esimene seadus Vooluahelasse ühendatakse tavaliselt palju tarviteid. Üks lihtsam näide on auto või mootorratas, mille rööbiti ühendatud generaatori ja aku klemmidele ühendatakse kõik elektritarvitid: lambid, klaasipuhasti mootor(id), küttekehad, helisignaal jne. Vooluahela punkti, kus ühendatakse mitu juhet, nimetatakse hargnemispunktiks ehk sõlmeks. Kirchhoffi esimene seadus on seadus vooludest hargnemispunktis: Hargnemispunkti suubuvate voolude summa on võrdne sealt väljuvate voolude summaga. Joonisel toodud sõlme kohta võib siis kirjutada I1 + I 2 = I 3 + I 4 ehk, kui viia kõik voolud võrrandi ühele poole: I=0 Voolude algebraline summa sõlmes on võrdne nulliga. Sel joonisel loetakse sõlme suunduvad voolud positiivseteks, sõlmest väljuvad voolud negatiivseteks
45. Kirjelda mehanismi, mille abil tuumsest pre-mRNAst kõrvaldatakse intronid. Splaisingu vaheühendite analüüsi tulemusena on jõutud avastuseni, et eksonite splaising toimub kahe järjestikuse transesterifikatsiooni reaktsiooni tulemusena. Intronid eemaldatakse lariaadi (lasso, silmus, ling)- sarnase struktuurina, kus introni 5'otsa guanosiin (G) on ebatavalise 2'-5'fosfodiestersideme abil introni 3' otsa adenosiini (A) küljes. A nukleiinhappejääki nimetatakse hargnemispunktiks (branchpoint), sest ta moodustab 14 lariaadistruktuuris RNA haru. Kummagi transesterifikatsiooni käigus vahetatakse üks fosfodiesterside teisega välja. Kuna fosfodiestersidemete arv molekulis ei muutu, siis energiat selles reaktsioonis ei kulu. Kahe reaktsiooni summaarseks tulemiks on kahe eksoni ligatsioon ning nende vahelise-introni vabastamine lariaat- struktuurina. 46
mis liigkoormuse korral kuumeneb ja sulab, katkestades nii vooluahela ja lülitades kaitstava ahelaosa välja. 16 1.10 Kirchhoffi esimene seadus Vooluahelasse ühendatakse tavaliselt palju tarviteid. Üks lihtsam näide on auto või mootorratas, mille rööbiti ühendatud generaatori ja aku klemmidele ühendatakse kõik elektritarvitid: lambid, klaasipuhasti mootor(id), küttekehad, helisignaal jne. Vooluahela punkti, kus ühendatakse mitu juhet, nimetatakse hargnemispunktiks ehk sõlmeks. Kirchhoffi esimene seadus on seadus vooludest hargnemispunktis: Hargnemispunkti suubuvate voolude summa on võrdne sealt väljuvate voolude summaga. Joonisel toodud sõlme kohta võib siis kirjutada I1 + I 2 = I 3 + I 4 , ehk, kui viia kõik voolud võrrandi ühele poole: I1 I 2 + I 3 + I 4 = 0 , või kõige üldisemal kujul I =0 , ( on kreeka suurtäht sigma, algebralise summa sümbol) ehk: voolude algebraline summa sõlmes on võrdne nulliga.
annaabi.ee 
