Tühjendamise käigus leiti puu õõnsusest ka sajanditevanuseid relvade jäänuseid. Õõnsusesse, kuhu mahtunuks viis inimest ümber väikese laua näiteks kohvi jooma, ehitati tellistest, raudarmatuurist ja betoonist kunstsüdamik. See hakkas tüve ja võra seestpoolt toetama. Vanad oksaaugud kujundati tuulutuskäikudeks, et tüvi seestpoolt ei kopitaks. Avaused kaeti metallvõrguga lindude eest, kellel võiks tulla tahtmine sinna pesa rajada. Tüve hargnemiskohta ehitati raudluuk, kui peaks olema tarvis pääseda tüve sisemusse kunstsüdamikku parandama. Tamme-Lauri tamme kohta on teada mitmeid rahvajutte. 1979.aastal vestis lugusid Tamme-Lauri talus elanud 76-aastane Ella Alliksaar. Ta kõneles, et puu olevat kasvama läinud Rootsi kuninga maa sisse löödud vehmrist (vankri aisast). Mäletavasti tuntakse sarnast jutumotiivi mitmete põlispuude kohta Eestis. Ella lisas, et
Need on GU…AG intronitega seotud RNA-d - splaissosoomi moodustavad U2, U4, U5, U6 - splaissingu reaktsiooni alguses U1 RNA seondub 5’ splassingu saidiga ning seonduvad introni 3’ piirkonda (U2AF, BBP). Asuvad hargnemiskoha ja 3’ splaiss-saidi vahel. - valgud: 1. U2AF – U2 aktakeeriv faktor 2. BBP – splaissimise koha määraja, E; - kui nad on seondunud, siis moodustub E1 kompleks, seal on U RNA-d - U2 RNA on seal valkkompleksina, U2 RNA seondub hargnemiskohaga, paardub sellega. Hargnemiskohta äratundev valk lahkub. Siis seonduvad U4, U6, mis viivad E2 kompleksi tekkimiseni - U1 ja U2 RNA on kompleksis ülejäänud splaissimises olevate RNA-dega. - 5’ eksoni 3’ ots tuuakse hargnemiskoha lähedusse. Selle tulemusel U1 RNA lahkub. Hüdrolüüsitakse ATP, kui U4, U5 ja U6 seonduvad introniga, siis U4 paardub U2-ga. Kaheahelaline DNA, toimub konformatsiooniline muutus. U4-U2 paardumine seondub U6-U2 paardumisega. RNA konformatsioonilsed muutused.