Hingamise regulatsioon ...toimub nii närvisüsteemi vahendusel (neuraalselt) kui hormoonide vahendusel (humoraalselt). Hingamist reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus, see reguleerib hingamislihaseid innerveerivaid seljaaju piirkondi. Hingamiskeskusel eristatakse sisse- ja väljahingamist reguleerivaid närvirakke. Hingamiskeskuse erutuvus oleneb: a) kehast saabuvast infost (nt veresoonte seinte kemoretseptorid nt aordikaare ja ühise unearteri hargnemiskoht). Näiteks nahalt või limaskestadelt lähtuvate närviimpulsside tõttu võivad vallanduda köha ja aevastus. b) kõrgematest ajuosadest (nt ajukoor). Selle tõttu saab inimene hingamist tahtlikult reguleerida. Hingamist reguleeritakse vere süsihappegaasi ja piimhappesisalduse järgi. Nii süsihappegaasi kui piimhappe kontsentratsiooni suurenemine alandab vere pH taset. Hingamiskeskuses asuvad kemoretseptorid on tundlikud vere süsihappegaasisisalduse suurenemise ja pH taseme alanemise suhtes
- introni 5’ otsas G nukleotiid, mis seondub G nukleotiidi sidumistaskusse. 64 - intron katalüüsib edasi iseenda vabanemist ja lühikese RNA sünteesi GU…AG intronid - U1 RNA tunneb introni 5’ otsa ära. - U2 RNA tunneb ära hargnemiskoha järjestused - U5 RNA tunneb introni 3’ otsa ära. - kõige sagedasemad intronid, bakterites neid pole. - kaks esimest nukleotiidi on GU ja viimast AG. - 5’ → 3’ ots. Hargnemiskoht A. - A nukleotiidi 2’O atakeerib introni 5’ otsa → lasso (tsükliline struktuur). 5’ eksoni otsa tekib vaba 3’ O. Intron vabaneb ja eksonid ühendatakse. - 5’ splassingu saidis algab GU, mis lõpeb nukleotiidiga AG, ka ekson lõpeb AG-ga - G on on seega nii alguses kui lõpus. - eukarüootides on 2 sorti introneid: GU…AG ja atakk-intronid. - väljalõikamise skeem sama. 5’ introni ots algab GU-ga, siis tuleb kindel järjestus.