Harakas
ning jõhvikad tuleks liigitada inimese toidujäänuste hulka, kuigi niisama hästi saaks neid kätte ka
loodusest.
Leedu linnustikku käsitlevas koguteoses on väidetud, et teri tarvitavad harakad toiduks ainult
nälja korral. Aga meil söövad harakad teri üsna sageli ja kogu aasta vältel. Kas see lükkab
leedulaste väite ümber? Ehk on Leedus saada paremaid palasid või on meie harakad näljasemad?
Ilmselt pole ükski arvamus päris õige.
Harakapoegi toidetakse loomse toiduga. Selgrootutest eelistatakse mardikaid, liblikaröövikuid ja
-kookoneid. Et sel ajal kasvatavad ka teised linnud oma järelpõlve, toovad harakad oma
poegadele võõrastest pesadest napsatud linnupoegi ja -mune. Suuremate poegade noka vahele
satuvad isegi sisalikud.
Pesapoegade toitumist uurides võib kasutada viisi, mis vanalindude jaoks ei kõlba:
kaelasidumismeetodit. See annab nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt väga häid tulemusi, ent