eemaldatakse niisketes ja märgades ruumides peamiselt prahti, tolmu, inimeselt tulevat rasvast mustust, higi, juuksekarvu, miksoobilist mustust, pesuvahendeid ja setteid. 1 MÄRJAD ÜLDRUUMID Märgade üldruumide koristamisel on vaja tähelepanu pöörata pindade kuivatamisele. Pindade kuivatamine ennetab biofilmi ja setete tekkimist. Kui setted on juba tekkinud, tuleb puhastada happelise puhastusainega. On ka levinud kattematerjalina keraamilised plaadid, mille vuugivahed on happetundlikud. On ka oluline puhastamise protsessis pindu kuivatada, kuna kui lasta veel ise ära auruda jäävad pinnale setted, mustus, mikroobid, puhastusaine jäägid jne. Üks märgadest ruumidest on nt. Basseinialad. Majutusettevõtted peavad hügieenilisuse tagamisel lähtuma Eestis kehtivatest määrustest. Igal hommikul tuleb basseiniveest võtta veeproov ja fikseerida see majutusettevõttes ettenähtud infokandjal. Seda selleks, et basseinivesi oleks külastajatele ohutu. Veeproovi
need võivad kanduda ulatuslikule territooriumile. Näiteks Saksamaalt kanduvad õhumassid liguvad Lõuna-Eestisse. Seal, kus happelist vihma ei saja, on aluselised omadused ülekaalus. Happeliste omaduste vastu on ANC –acid neutralisation capacity – võime neutraliseerida happeid. Kui happelisus suureneb, siis liikide arv väheneb, kuid veekogu võib toimida. Tegelik veekogude happelisuse aste sõltub veevahetuskiirusest, ka sügavusest ja setete koostisest. Ränivetikad – osad väga happetundlikud, teised neutraalsemad. Happelisusega kaasneb liigilise koosseisu vähenemine. See ei toimu järsult, kuid võib kaduda 30-50%, mõnikord isegi kuni 100% liigilisest koosseisust. Kui pH on üle 5,7, siis nitrifikatsioonid tõusevad ja kui pH on alla 5,5, siis nitrifikatsioonid lakkavad. Suuremad kliimamuutused on seotud muutustega maakera orbiidis, aga vaja on ka muud! Orbiidi muutused olid tõukejõuks, mis käivitasid teised kliimamuutusi tekitavad protsessid.
annaabi.ee 
