..................................................... 4 1.2 Söögiäädikas ..................................................................................................................... 4 1.3 Õunamahl .......................................................................................................................... 5 1.4 Coca-Cola ......................................................................................................................... 5 2. Erinevate happesisaldusega vedelike mõjude hüpotees reageerimisel toore muna koorega .. 7 3. Katse ....................................................................................................................................... 8 3.1 Uurimistöö metoodika ...................................................................................................... 8 3.2 Katse teostus ..................................................................................................................... 8 3
toiduaineks paljudele inimestele ning kodustes majapidamistes kastatakse seda toiduvalmistamisel. Suhkru sisaldus suhkrupeedis ja suhkruroos on vahelduv - enamasti 12% kuni 20%. Suhkrul on madal hind, mis võimaldab seda igapäevaselt kasutada. Suhkruroog talub kõrgemat temperatuuri, kuid vajab 4 korda rohkem vett, kui suhkrupeet. Suhkru tootmine Rafineeritud suhkrut kasutatakse toidu koostise ja maitse parandamiseks, eriti just suure happesisaldusega või mõru maitsega toitude puhul. Suhkur on paljude toitude, sealhulgas beseede, siirupite, jäätiste ,šerbettide ja teiste magusate suupistete oluline koostisosa. Maitseainena tugevdab suhkur teiste toiduainete (köögiviljad, sink , magushapud road) maitset. Pagaritoodetes ja maiustustes on suhkur asendamatu. Samuti on see vajalik ka pärmi aktiveerimiseks (nt leivas) ja toitude konserveerimisel. Kasutamine kulinaarias Suhkur jookides
soojuses. Rosinate tähtsaks kvaliteedinäitajaks on suhkrusisaldus, mis peab olema kõrge. Esile tuleb tõsta rosinate suurt kaaliumisisaldust. Korindid on väikestest tumedatest marjadest valmistatud rosinad. Sultanarosinad on kollased, väga magusad ja õhukese koorega. Tegemist on .viinamarjaga 2. Hakati kultiveerima juba möödunud sajandil ja on Eestis enamtuntud rabas kasvav mari. Kultuurmari on tunduvalt suurem ja mõnevõrra vähem hapu. Üldiselt on aga väga suure happesisaldusega (3%), mistõttu toorelt üksinda üldiselt ei sööda, küll aga suhkruga. Ta sobib suurepäraselt mahlade, siirupite ja kissellide valmistamiseks. Säilub hästi jahedas keldris vees või külmutatult. Energiasisaldus on väike (28 kJ/31 kcal), kuid suure happesuse tõttu tuleb lisada tublisti suhkrut, mis energiasisaldust tõstab. Vitamiini C sisaldab 14 mg%. Tegemist on .jõhvikaga 3. On umbes 1 - 2 cm läbimõõduga punased marjad. Vili koosneb paljudest kokku liitunud osaviljadest
toodete maitsmisel tekib tunne, et lisatud on ka tehisliku päritoluga aroomiaineid. Klassikalise, traditsioonilise siidri tegemine erineb selle kõigega võrreldes suhteliselt palju. Normandias on siidri valmistamine kujunenud täiuslikuks kunstiks. Kõigi asjade algus on teadagi tooraine. Normandia siidri valmistamisel kasutatakse spetsiaalseid nn. siidriõuna sorte. Need on suhteliselt väikesed, tihke ning paksu koorega ja söömiseks praktiliselt kõlbmatud mõrkjaskirbed, suure happesisaldusega ja tanniinisusega, kuigi magusad. Sordid jagataksegi laias laastus kolme maitsegruppi: mõrkjad, magusad ja happelised. Kokku loendatakse selliseid sorte üle 300. Õunad koristatakse vastavalt eri sortide valmimisele ajavahemikul oktoober kuni detsember. Pärast seda järelvalmivad õunad puust 3 kastides 3-4 nädalat. Järgneb õunte purustamine, saadud mass jäetakse mõneks tunniks n-ö
annaabi.ee 
