Sain lehitseda ka enda Unelmate Aia kogumikku ja leidsin sealt ka muid hetkel vajalikke nõuandeid lisaks. Kirjutada oli põnev ja pilte otsida tore. Selle kirjatööga sain ennast jälle täiendada ja natukese ehk jääb ka mälusoppi meelde. Põnev on katsetada lillede säilitamist uute nippidega ja ka erinevad peenra kujundusvõtted pakuvad mõtlemist. Kasutatud Kirjandus Kogumik ,,Unelmate Aed" Õpetaja Tiia Niiduviiri koostatud õppematerjal suvelilledest Hansaplanti kodulehekülg www.hansaplant.ee Pildid on pärit osaliselt google.com ja mõned enda pildistatud Norrast.
Kättesaadav: http://www.aiasober.ee/index.php? Menu=3&ID=388&Lang=est (viimati külastatud 14.04.2011) Calmia istikuäri. Veigelad. Kättesaadav: http://www.calmia.ee/Taimed/Veigela/wevariegata.htm (viimati külastatud 14.04.2011) Calmia puukool. Kare deutsia. Kättesaadav: http://www.calmia.ee/Taimed/plena.htm (viimati külastatud 14.04.2011) Hansaplant. Deutsiad. Kättesaadav: http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=61&art=34 (viimati külastatud 14.04.2011) Hansaplant. Hansaplanti nõuanne deutsiad. Kättesaadav: http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=61&art=35 (viimati külastatud 14.04.2011) Kurg, K. 2010. Algajale aednikule: mida ja kuidas talvel katta. Kättesaadav: http://www.aialeht.ee/news/aialeht/aiahooldus/article.php?id=34824977 (viimati külastatud 14.04.2011) Laansoo, U. 2010. Jaanipäevaeelne õite pidu. Kättesaadav: http://www.epl.ee/artikkel/578609 (viimati külastatud 14.04.2011) Neeva aed. Kare deutsia 'Plena'. Kättesaadav: http://www.neevaaed
Laiuv puhmik. · Õied väikesed, lillakassinised. Õitseb juunist septembrini. · Lehed hallikasrohelised, lõhnavad. · Kasvukoht: päikeseline kuni kergelt varjuline, kuiv kuni parasniiske vett hästi läbilaskev aiamuld. · Pärast õitsemist tagasi lõigata. Hall nelk Dianthus gratianopolitanus Hall nelk Dianthus gratianopolitanus · Mõned sordid: 'Candy Floss'®, 'Firestar'® 'Morning Star'®, 'Mystic Star'®, 'Red Dwarf'® 'Starry Eyes'®(Hansaplanti toodang), · Erinevat värvi õitega. · Kõrgus 10-15 cm. Sobib kiviktaimlasse. · Õitseb mai kuni juuli. · Sobib toitaineterikas kuivem aiamuld. Niiskuspelglik!!! Hambulislehine priimula Primula denticulata Hambulislehine priimula Primula denticulata · Mõned sordid: 'Confetti Blue` ja 'Confetti Rose` · Kõrgus 20-25 cm · Õitseb aprill kuni mai · Lopsakad kerajad õied. Värvus oleneb sordist. · Sobib toitaineterikas ja huumusküllane parasniiske muld.
ee/? op=body&id=837&art=518. (Viimati külastatud: 19.04.2011) Hansaplant, 2011. Elupuu. Kättesaadav: http://www.hansaplant.ee/index.php? op=body&id=893&kw=tagasil%C3%B5ikamine (Viimati külastatud 17.04.2011) Hansaplant, 2011. Tuhkur enelas 'Grefsheim'. Kättesaadav: http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=179&cid=83&cgid= (viimati külastatud 18.04.2011). Hansaplant. Deutsiad. Kättesaadav: http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=61&art=34 (viimati külastatud 14.04.2011) Hansaplant. Hansaplanti nõuanne deutsiad. Kättesaadav: http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=61&art=35 (viimati külastatud 14.04.2011) Hansaplant. Hansaplanti nõuanne. Kättesaadav: http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=131&art=184 (viimati külastatud 20.05.2011) Hansaplant. Harilik lumimari. Kättesaadav: http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=958&cid=2379&cgid (viimati külastatud 16.04.2011). Hansaplant: Läikiv tuhkpuu. Kättesaadav: http://www.hansaplant.ee/?
kooniline, hiljem laiuv. Leht koosneb paljudest väikestest lehekestest mis on saagja või kahelisaagja servaga. Lehed kinnituvad võrsele vahelduvalt. Sügisel erkpunane lehestik mis kaunisteb puud ja loodust. Talvel kaunistavad puud pehmed karvased pungad (Harilik pihlakas 2006). Maailmas leidub kokku üle 100 pihlakaliigi. Levinud Euroopas ja kasvab kogu Eestis segametasdes ja nende servadel. Eesti looduses kasvab kolm pihlakaliiki harilik pihlakas, valge pihlakas ja pooppuu (Hansaplanti veebileht 2016). Pihlakas on mitmeaastane heitlehine lehtpuu. Kasvab päikesepaistes kui ka poolvarjus. Mulla suhtes leplik, eelistab niiskeid liivsavi- ja saviliivmuldi, happelises mullas on samuti vastupidav. Taimel on maapinnalähedane sammasjuurestik. Paljuneb seemnetega, mille levikule aitavad kaasa marjadest toituvad linnud. Vegetatiivselt paljuneb kännu- ja juurevõsudega. Pihlakas ja õunapuu on lähedased sugulased ning nende kahjurid on samad, seetõttu ei istutata