Keskaegsed linnad
Näiteks ei asunud raekojaplats linna keskel, planeering on samuti veidi kaootilisem.
Viljandi oli nagu Tartugi juba muinasajal asustatud. Seal paiknes üks tähtsamaid linnuseid.
Viljandi rajamise asjaolud on Tartuga enam-vähem analoogsed, ka seal on hea ülepääs
soisest vööndist. Viljandis on viikingiaegseid leide, kuid muinasaja lõpu leide seal ei ole.
Pärnu puhul peab rõhutama seda, et Pärnu näol ei ole tegemist ühe hansalinnaga, vaid
Pärnus on olnud omal ajal kaks linna. Vana-Pärnu ja Uus-Pärnu. Hansaliitu sai ikkagi Uus-
Pärnu. Omab sarnaseid jooni ka Viljandiga. Linnus ja linn on täiesti kõrvuti, kuid Uus-Pärnu
puhul ei ole maastikuliselt kõrgema künka peal ning linn ei ole tema kaitseks.
Tallinn on kõige suurem Eesti hansalinn, nii territooriumi kui ka elanike arvu poolest.
Haapsalu on olnud piiskopilinn.
Veevarustus ja jäätmemajandus keskaegsetes linnades