Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"hansalinnadest" - 7 õppematerjali

Hansa Liit
14
pptx

Hansa Liit

• Hiilgeagadel kuulus Hansa Liitu umbes 70 suurt ja 100-130 väikelinna. • Eksisteeris 13. sajandi lõpp kuni 17. sajandi lõpuni. TÄHTSAMAD KAUBAD  LÄÄNEST ITTA Sool Kangad Heeringas Hõbe TÄHTSAMAD KAUBAD IDAST LÄÄNDE • Vili • Vaha • Lina • Karusnahad HANSA  KAUBAKONTORID London Bergen Brüge MIS LINNAD EESTIS  KUULUSID HANSA  LIITU? Tallinn Tartu Uus-Pärnu Viljandi HANSAPÄEVAD • Hansalinnadest saadeti Delegatsioonid* (arutasid kaubandusega, meresõitu ja kaubateede vabadust, mereröövlite vastu võitlemist, liitude ja rahu sõlmimist, sõja kuulutamist, diplomaatilisi suhteid) • Delegatsioonid*-Delegatsioon on rühm isikuid (delegaadid), kelle valitsus, organisatsioon või kollektiiv on delegeerinud esindama vastava üksuse huve mingil sündmusel.

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
Tartu Kesklinna linnaosa arengu kirjeldus
34
docx

Tartu Kesklinna linnaosa arengu kirjeldus

Kesklinna piirini muutus aktiivseks eeslinnaks, kus asusid tellisepõletusahjud, tootmis- ja 8 käsitööhooned, samuti ka aiamaad ja väikeelamud. Lille mäele ehitati Püha Antoniuse kabel koos surnuaiaga just eeslinna elanike jaoks. Eeslinn laius ka vastassuunas Jakobi mäele, kus samuti oli kabel ja surnuaed (Pullerits, 2005). Tartu peamisi rikkuse toojaid oli Emajõe veetee, tänu millele oli Tartu üks Eesti Hansalinnadest. Keskaegsetel kaartidel on Emajõgi pandud voolama Peipsist Pärnuni ja tegelikult Vene kaup liikuski Tartust Viljandisse, sealt edasi Pärnusse ja mööda merd Gotlandini ja mujale Lääne -Euroopasse Tartu õitses Hansalinnana ja linna rahvaarv tõusis 4000-6000 inimeseni (Salupere, 2004). Linnatänavate nimed kujunesid välja kaubanduse või tööstuse nime järgi, mis tänavat ääristasid, näiteks Küütri tänav on nime saanud seal paiknenud lihunike (Küter saksa keeles) äride järgi

Kultuur-Kunst → Kultuurid ja tavad
18 allalaadimist
Eesti keskaeg
56
doc

Eesti keskaeg

Tehti ka laatasid (algselt kirikupüha). Talupojad käisid linnas kaupa turustamas, mõisnikud üritavad vahele pressida. Talupojad tegelesid ka voorimeestena – veeti kaupa ühest linnast teise. Kõrtsidel ka seos maa-linnaga. Linnadevaheline suhtlus ja transport kõrtsidega ju kuidagi seotud. Hansaliit 13.-16. sajandil ühendas Länemere maid Hansa. Homogeenne kultuuripiirkond, alamsaksakeelne. Tihedad omavahelised suhted. Koosnes Hansalinnadest ja kaubanduslikust kontoritest väljaspool Hansat. Asusid Novgorodis, Bergenis, Brückes, Londonis. Liivimaal – Tartu, Viljandi, Tallinn, Riia jne. Hansa tuumiku moodustasid Saksa linnad Köln, Wesenurg jne. Eri aegadel 160-200 linna. Hansal puudus org. struktuur ja tsentraliseeritud juhtimine. 1356 esimene Hansapäev – sõjandus, maksustamine jne. Hansal polnud isiklikku laevastikku ega sõjaväge. 1361 Valdemar IV miskit tegi (?). 1370. Strasuud ? rahu

Ajalugu → Eesti ajalugu
78 allalaadimist
Eesti keskaeg
47
docx

Eesti keskaeg

vastu, kuid sellest midagi ei tulnud välja. 1478. aastal allutas Moskva suurvürst Novgorodi lõplikult - Ivan III väed laastasid Liivimaa piirialasid. Toimusid vastastikused ähvardamised, kaupmeeste vangistamised, millega kaasnesid sõjaettevalmistused. 1492. aastal rajati Ivangorodi linnuse. 1490. aastatel - Oodati Liivimaal Moskva vägede sissetungi. Plettenberg maapäeval üritas läbi suruda reformi, mis nägi ette üldist maksu palgasõdurite ülalhoidmiseks. Otsiti abi hansalinnadest, keisrilt ja paavstilt. Sõda Venemaaga 1501­1502- 1501. aastal sõlmisid Liivimaa ordu ja Leedu sõjalise liidu. Plettenberg tungis üle piiri, rüüstas Pihkvamaal. Leedu abivägi jäi tulemata, sest suurvürst Aleksandrile avanes ootamatult võimalus saada Poola troonile ja väljus konfliktist. Plettenberg tõmbus tagasi oma vägedega Liivimaale. Talvel venelased rüüstasid Liivimaad. 1502. aasta suvel viis Plettenberg oma väed pealetungile ja piiras Pihkvat

Ajalugu → Keskaeg
62 allalaadimist
Eesti Uusaeg
58
pdf

Eesti Uusaeg

.): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omariikluse kehtestamine (1918-...) - poliitlis-sotsiaal-majanduslik piirkonna ajalugu Eesti alade geograafilis-ajalooline defineerimine: - ajaloolis-geograafiliste terminite paljusus KESKAJA TAUST - Vana-Liivimaa (sks.k: Alt-Livland) konföderatsioon ,,Orduriik" (u 1200/1346 ­ 1558: tänapäeva Eesti ja Läti alad) koosnes mitmest osast: 1. Taani Põhja-Eestist (kuni 1346) 2. Saksa Ordu Liivimaa harust 3. Neljast piiskopkonnast 4. Hansalinnadest - Likvideerus reformatsiooni, oma sisemise heterogeensuse ja naaberriikide välispoliitiliste ambitsioonide tõttu Feodaalse Vana-Liivimaa võimusuhted keskajal: - formaalselt kuulus Püha Saksa-Rooma Keisririigile - piirkondlik ülemvõim kuulus kas: 1. Saksa Ordu Liivimaa harule/ Liivi Ordule või 2. Piiskoppidele & kloostritele või 3. Linnriikidele (Hansalinnade kodanlusele) - Ordul ja piiskoppidel oli vasalle: Läänimehed-mõisnikud: aadliseisuse algus. Esimesena

Ajalugu → Eesti uusaeg
66 allalaadimist
Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused
33
docx

Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused

Legendaarse inglise lindprii Robin Hoodi vibugi olnud jugapuust. Jugapuust vibusid tehti juba vähemalt 5300 a. tagasi, kuid poliitilises ajaloos etendasid need tähtsat osa just 13. kuni 16. sajandini, kui jugapuupuit oli sõjaliselt tähtis tooraine. Sõjad Inglismaa ja Prantsusmaa ning Sotimaaga laastasid Briti saarte, hiljem ka mandri Euroopa jugapuudemetsad, kui Inglise monarhid hakkasid jugapuud sisse vedama, algul Hispaaniast, siis Põhjamere ja Balti mere äärsetest hansalinnadest. Jugapuu hästipoleeritav puit on olnud ka hinnatud mööblimaterjaliks Euroopa aadlilossides. Teadmine, et jugapuupuit on mürgine, siis hoiduti aga valmistamast sellest söögi- ja jooginõusid. Vana-Kreekast on teada ütlus: "Kui tahad lahti saada vaenlasest, paku talle oma parimat veini jugapuust peekrist". Eestis on jugapuud rahva mäletamist mööda ikka vähe leidunud, kuid suure kõvaduse ja ilusa tekstuuri tõttu olnud üsna hinnatud tarbepuu. Jämedamatest tüvedest

Bioloogia → Eestii metsa ökosüsteemid
76 allalaadimist
Okaspuude luhikonspekt 2012
50
pdf

Okaspuude luhikonspekt 2012

Legendaarse inglise lindprii Robin Hoodi vibugi olnud jugapuust. Jugapuust vibusid tehti juba vähemalt 5300 a. tagasi, kuid poliitilises ajaloos etendasid need tähtsat osa just 13. kuni 16. sajandini, kui jugapuupuit oli sõjaliselt tähtis tooraine. Sõjad Inglismaa ja Prantsusmaa ning Sotimaaga laastasid Briti saarte, hiljem ka mandri Euroopa jugapuudemetsad, kui Inglise monarhid hakkasid jugapuud sisse vedama, algul Hispaaniast, siis Põhjamere ja Balti mere äärsetest hansalinnadest. Jugapuu hästipoleeritav puit on olnud ka hinnatud mööblimaterjaliks Euroopa aadlilossides. Teadmine, et jugapuupuit on mürgine, siis hoiduti aga valmistamast sellest söögi- ja jooginõusid. Vana-Kreekast on teada ütlus: "Kui tahad lahti saada © Ivar Sibul 2007 ­ 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 48 vaenlasest, paku talle oma parimat veini jugapuust peekrist". Eestis on

Metsandus → Dendrofüsioloogia
55 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun