Lisaks raehärradele kuulus rae koosseisu veel 4 eriti tähtsat isikut , bürgmeistrit , kes olid rae ja linna kõrgemad eestseisjad. Kui linnu poleks juhtinud tuntud ja tähtsad inimesed ei oleks ka linnast lugu peetud . 3)Linnades olid kaupmehed moodustanud oma liidud algul olid need tsunftid mis hiljem ühinedis gildideks , näiteks Tallinna all-linnas tegutsesid Kanuti ja Oleviste gild. Kõige võimsamat , kaupmeeste gildi nimetati aga nii Tallinnas ui enamikus teistes hansalinnades Suurgildiks. Sellised liidud loodi see tõttu , et hoida silma peal kaubanduse arengul. Vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid olid nii Tallinnas kui ka mujal hansalinnades ühinenud nn. Mustpeade vennaskonnaks. Mustpeade vennaskonna nimetus tuleb sellest , et nende kaitsjaks oli mustanahaline Mauritius. Tava inimesed ei pääsenud tähtsamatele tsunftidele ja suurgildidele ligigi. 4)Linnades oli palju rohkem arenenud käsitöö , kuna linnades nähti rohkem käsitööd
Tavapärane oli ka saksastumine Gildid ja vennaskonnad Linnaelanikud said hüvesid erinevatesse ametkondadesse kuulumise teel ( tsunftid ja gildid ) Gild keskaegne ametiühendus kaitses oma liikmete huve korraldas seltsielu pakkus vajadusel abi ja toetust hoolitseti leskede ja orbude eest Käsitöö Käsitöö tähtsus oli teisejärguline Ometi oli nt Tallinnas 60 erinevat ala Toodeti peamiselt kohalikule elanikkonnale tarbeesemeid jms Hansalinnades olid tavapärased transpordiga seotud alad Tänu Eesti asendile jõudis siia väga palju uhkeid transiitkaupu Käsitöö Tsunftisundus ja Skraa tsunfti põhikiri 15-16. saj muutus tsunft kohustuslikuks Muudele oli erialaga tegelemine keelatud Headelt aladelt tõrjuti välja mittesakslased Igal tsunftil oli oma põhikiri skraa Määras ära meistritingimused Määras tsunftiliikmeks saamise korra Määras vastava eriala töötamise ja konkureerimise reeglid
· Vallalisi kaupmehi ja selle ühendas Mustpeade Vennaskond · Käsitöölaste tsunftid ( ühe ala käsitööliste seisuslik ühing keskajal ) koondusid tavaliselt Väike-Gildiks · Gildid olid staatuslikud organisatsioonid 6. Käsitöö · Käsitöö tähtsus oli teisejärguline · Ometi oli nt Tallinnas 60 erinevat ala · Toodeti peamiselt kohalikule elanikkonnale tarbeesemeid jms · Hansalinnades olid tavapärased transpordiga seotud alad · Tänu Eesti asendile jõudis siia väga palju uhkeid transiitkaupu 7. Tsunftisundus · Ametialade järgi koondusid käsitöölased tsunftidesse, need · Korraldasid väljaõpet · Kaitsesid turgu · Kontrollisid hinda ja kvaliteeti · 15-16. saj muutus tsunft kohustuslikuks · Muudele oli erialaga tegelemine keelatud
Shützi seotakse ooperi toomisega Saksamaale "Daphne'' Elu lõpul muutub stiililt väga konservatiivseks "Geistliche Chormusik" 1648 Uus zanr- passioon Oratooriumi eriliik, mis käsitleb Kristuse kannatuslugu 17.sajandi teisel poolel hakati passioonidele lisama koraale ja vabalt luuletatud tekstidega aariaid Heinrich Shütz kirjutas oma hilisema loomingu hulgas kolm passiooni: Matteuse, Luukase ja Johanesse järgi 1665-1666 Muusika hansalinnades 17.sajandi II poolel Hansalinnad tõusid esile pärast 30- aastast sõda- kaubandus taastas nende jõukuse kiiresti. Tähtsamad linnad Hamburg ja Lübeck. Hambrugis avati 1678 Saksa esimene ooperiteater, kuid veel siiski eelistati itaalia ooperit Reinhar Keiser (1674-1739) Aastast 1641 maailma vanim kontserdisari Abendmusik Lübecki Maarja kirikus (pildil). Dietrich Buxtehude (1637-1707) Maarja kiriku organist Orelimuusika põhizanride
kogu Läänemere üle. Nimelt toimus kaupade vedamine läbi mereteede ning seepärast moodustusidki suured Hansalinnad, mis olid tähtsad kaubanduses, just jõgede ja merede lähedusse. Kuna keskajal aga suuri tehaseid ja manufaktuure ei olnud, veeti peamiselt tooraineid, mida siis inimesed kohapeal ise töötlesid. Hansa Liidul oli oma võimuorgan - hansapäev. Seal kohtusid ja arutasid tähtsamaid küsimusi hansalinnade esindajad. Hansapäeva tähistatakse ka tänapäeval Eesti hansalinnades, kuid selle algne eesmärk- läbirääkimised on muutunud rohkem laadaks ning lõbutegevusteks. Hansa Liidu olulisim kaubandustee oli Novgorod – Tallinn – Lübeck – Hamburg – Brugge – London. Tallinn oli üpris oluline sõlmpunkt kauba vedamisel idast läände mistõttu liikusid Tallinna kaudu läände karusnahad, vaha, mesi ja veidi hõbedat. Venemaale veeti aga soola, riideid, heeringat, vürtse, veini ja metalle. Põhilised Tallinna enda ekspordiartiklid olid paekivi ja teravili
süvendada veeteid, ehitada valgustatud meremärke, säilitada teid maismaal jne. Kaudselt oli Hansa Liidul ka majanduslik ja kultuuriline mõjujõud. Liit aitas kaasa kaunite kunstide arengule (arhitektuur, maalikunst), käsitööoskuste levikule (samuti ka vastava terminoloogia levikule) Skandinaavia ja Liivimaa linnades, soodustas reformatsiooni, mõjutas kirjakeelte arengut ja lõi Rostock'i ülikooli. Keskaegne elanikkond oli jagatud kolme klassi: ülem-, kesk- ja alamklass. Hansalinnades oli klasside vaheline tasakaal vähem ekstreemne kui teistes linnades. Näiteks Lübeckis kuulus ülemklassi 22% elanikkonnast, alamklassi u 40%, samal ajal kui Ausburgis kuulus ülemklassi vaid 8% elanikkonnast ja alamklasi tervelt 86%. Kõrgklassi kulusid peamiselt väliskaubandusega tegelevad kaupmehed või rikkad, kes omasid varandusi või kellel oli oma sissetulek. Keskklassi kuulusid kaupmehed, käsitöölised ja linnaametnikud. Alamklassis olid tõeliselt vaesed, näiteks
tuleb kasutusele 13. saj rüütli 3-anda. relvana (1. pikk oda esimese rünnaku jaoks, 2. mõõk lähivõitluseks) viimaseks relvaks, kui juba hobuse seljast maha kukkunud ja saab seda veel kasuta vaenlase kahjustamiseks. 14. saj juba väga levinud ka jalaväelaste seas.Alati iseloomulik, et teramik on sümmeetriline ja ka käepide on sümmeetriline. Eestis levinud väga nierendolch ehk neeru pistoda väikese pea ja väike kaitse osa, kaks ümmargust kaitsemuna teramiku ja käepideme vahel. Hansalinnades peamiselt kasutusel olev tüüp. Oda Keskaegseid odasid on üldiselt säilinud vähe. 1. Hästi pika ja peenikese teramikuga, hea rõngassärgist läbi torgata. 16. saj taastulemisel on tekkinud teramikku lõppu tiivad. On peetud rohkem jahiodadeks. 2. Lapiku teramikuga. 15. saj jalaväelaste piigid, mille vars kuni 5 v 6 meetrit. 16. saj lisanduvad pikad raudliistud puidust osale. Kolme haruga ots turniiri oda ots. Kilp
Nii surus ordu viimaks ülestõusu maha. Eestlaste jaoks oli alanud orjaöö. Mõisted: ülestõus vastuhakk võimule 11. HANSA AEG Hansa Liit oli XIII sajandi keskel moodustatud kaubalinnade liit, kuhu kuulus tema hiilgeajal koguni 100 linna. Linnad asusid enamasti sadama lähedal ning olid kaitstud linnamüüriga. Vähimagi ohu korral mindi müüride varju peitu ning linnamüürist väljaspool olevad majad põletati maha, et vaenlane ei saaks neid oma huvides ära kasutada. Hansalinnades olid kitsad tänavad ja kokkusurutud majad, sest ruumi oli vähe. Väljakud olid väikesed ning neil tegutses palju kaupmehi ja käsitöölisi. Hansalinna kõige esinduslikum hoone oli reeglina raekoda. Hansalinnad pidid üksteis rahaliselt ja muidu toetama.Läbi Hansalinnade liikus palju kaupa. Idast läände veeti vilja, tõrva, karusnahku, köisi, vaha ja muud metsamaterjali. Läänest itta liikusid aga luksuskaubad nagu veinid, ehted, kallid kangad ja ka relvad.
kasutusele 13. saj rüütli 3. relvana (1. pikk oda esimese rünnaku jaoks, 2. mõõk lähivõitluseks) viimaseks relvaks, kui juba hobuse seljast maha kukkunud ja saab seda veel kasuta vaenlase kahjustamiseks. 14. saj juba väga levinud ka jalaväelaste seas. Alati iseloomulik, et teramik on sümmeetriline ja ka käepide on sümmeetriline. Eestis levinud väga nierendolch ehk neeru pistoda väikese pea ja väike kaitse osa, kaks ümmargust kaitsemuna teramiku ja käepideme vahel. Hansalinnades peamiselt kasutusel olev tüüp. Nuga neeru? ODA Keskaegseid odasid on üldiselt säilinud vähe. 1. Hästi pika ja peenikese teramikuga, hea rõngassärgist läbi torgata. 16. saj taastulemisel on tekkinud teramikku lõppu tiivad. On peetud rohkem jahiodadeks. 2. Lapiku teramikuga. 15. saj jalaväelaste piigid, mille vars kuni 5 v 6 meetrit. 16. saj lisanduvad pikad raudliistud puidust osale. Kolme haruga ots turniiri oda ots. Sadulast odaga maha tõugata oli meest väga raske
Eesti toit on pärit Eesti ajaloost Meie maa on ajaloo tuultes mitmeid võõravallutajaid näinud. Kõigis neist rahvastest ja kultuuridest on jäänud mõjutusi ning võime siinses toidukultuuris leida nii saksa, prantsuse kui ka vene mõjutusi. Vallutajad elasid tavaliselt linnades ja mõiates. Linnaelanikud on kaasa toonud oma päritolumaa kultuuri, nende segunemisel omavahel ja eesti kultuuriga on tekkinud esialgu hansalinnades- Tallinnas, Tartus, Pärnus, hiljem ka teistes linnades eripärane, nii-öelda linna toidukultuur. Tänapäeval kannavad seda edasi peamiselt linnarestoranid, kus pakutakse nii Vene, Saksa, Prantsuse kui ka teistest klassikalistest köökidest pärit roogi, hansalinnade kaupmeeste kaugsetest maadest pärit vürtsidega maitsestatud kui ka traditsioonilisi Eesti toite nüüdisaeses võtmes. Mõisaköögis
päraseid ehitusvõtteid. Strasbourgh´i katedraal oli küll peamiseks eeskujuks Lõuna- Saksamaa kirikuehitistele, rööbiti sellega töötati Saksamaa lõunaosas välja ka ühetornilise kiriku tüüp. Viimaste hulgas on iseloomulikuks näiteks Münster (nii nimetati Lõuna Saksamaal toomkirikut) Freiburg-im-Breisgaus Põhja Saksamaa sakraalehitiste ilmet kujundas suuresti telliskivi kasutamine. Eriti iseloomulikuks sai telliskiviarhitektuur hansalinnades ning samuti Saksa ordule kuulunud aladel. Elumajade tarindusele olid omased kõik keskaja ehituskunstile tüüpilised jooned: kitsas fassaad, massiivsed kiviseinad, mida kroonis kõrge ja järsk viilkatus. Üha suuremat levikut hakkas aga saavutama karkassehitus (vahvärk), kus puidust seinakonstruktsiooni kandev palksõrestik täideti telliste või saviga, sõrestik ise jäi nähtavale ning moodustas tumedaks värvituna ilmeka kontrasti seinte heledama pinnaga. Elamu ehitati sageli tänava
päraseid ehitusvõtteid. Strasbourgh´i katedraal oli küll peamiseks eeskujuks Lõuna- Saksamaa kirikuehitistele, rööbiti sellega töötati Saksamaa lõunaosas välja ka ühetornilise kiriku tüüp. Viimaste hulgas on iseloomulikuks näiteks Münster (nii nimetati Lõuna Saksamaal toomkirikut) Freiburg-im-Breisgaus Põhja Saksamaa sakraalehitiste ilmet kujundas suuresti telliskivi kasutamine. Eriti iseloomulikuks sai telliskiviarhitektuur hansalinnades ning samuti Saksa ordule kuulunud aladel. Elumajade tarindusele olid omased kõik keskaja ehituskunstile tüüpilised jooned: kitsas fassaad, massiivsed kiviseinad, mida kroonis kõrge ja järsk viilkatus. Üha suuremat levikut hakkas aga saavutama karkassehitus (vahvärk), kus puidust seinakonstruktsiooni kandev palksõrestik täideti telliste või saviga, sõrestik ise jäi nähtavale ning moodustas tumedaks värvituna ilmeka kontrasti seinte heledama pinnaga. Elamu ehitati sageli tänava
15. märtsil 1526 gildivendade ja kaubasellide eestvõtmisel, evangeeliumiusu jutlustajate õhutusel tungis üleskihutatud linnarahvas, nii sakslased kui eestlased koostöös, kirikusse. Peksti puruks altarid, maalid ja pühakujud. Mõned uurijad on väitnud, et Uus-Pärnu pildirüüstet juhtisid mustpead. (Heinrich Laakmann on aga teisel seisukohal, kuivõrd mustpeade vennaskonnast Uus-Pärnus ei ole 16. sajandist ühtegi jälge). Uus-Pärnus, nagu ka teistes hansalinnades elas kaubaselle, kes võisid olla uue õpetuse levitajad, linnarahva üleskihutajad ning pildirüüste algatajad. Pärast kiriku rüüstamist pööras rahvas oma meelepaha otseselt linnarae vastu. Linlaste vaesus ja uued evangeelsed ideed inimeste võrdusest Jumala ees, lõid pinnase, et pildirüüste kasvas üle linnarae ründamiseks. (Jürjo-Põltsam 2008: 205.) Pildirüüste teema lõpetuseks: usuuutest indu ja hoogu saanud, uue evangeelse õpetuse
salamõrvadeks. See on leitud keskaegse eeslinna territooriumilt. 16. sajandil kohtab mõningaid huvitavaid kivikeraamika esemeid, kuhu oli juba graveeritud inimeste portreesid. Siegburgist on leitud 16. sajandi keskpaigast pärit kivianum, kus üheltpoolt on näha kurat ning kui anum tagurpidi keerata, siis on tegemist paavstiga. Taolisi esemeid on mitmeid (kurat-paavst, kardinal-narr jne) Levinuim pistodatüüp keskaegsetes hansalinnades on nn neerupistodad (Nierendolch). Mõned saksa uurijad on väitnud, et tegemist on hansalinna kodanikule iseloomuliku pistodaga. Keskajal olid noad ääretult tähtsad, kunad sel ajal oli nuga peamine vahend, mida inimesed kasutasid ka söömisel. Neerupistodad jäävad noa ja pistoda vahepeale. Ka Tallinna keskaegsetes allikates on märgitud termin stekemesser, mis tõlgituna tähendab pistenuga, mis sarnanes neerupistodaga. Väga paljudel neerupistodadel on tera seljal nerinurksed
Kuid pigem tegu sunnismaiste talupoegade eemalehoidmisega, mitte etniliste eestlaste. Kartus, et talupojad tulevad linna ja võtavad töökohad ära ja teevad tööd, milleks sobivad pole. Linnaeestlaste või -lätlaste suhtes ei pruukinud kehtida. Sotsiaalsete seinte jäigastumine, sõltuvate talupoegade tõrjumine linnadest, aututeks peetavate inimeste hulga kasv linnades - oli üleeuroopaline tendents. Selle üheks oluliseks põhjuseks oli maa- ja linnaelanikkonna muutunud omavaheline suhe. Hansalinnades on täheldatud kodanikuks astunute suurt tõusu 14. saj teisel poolel ja 15 saj alguses. Põhjused peituvad suurel määral epideemiates, lüngad täideti algul linna mittekodanike arvel ja hijlem maalt linnaasunute hulgast. Kodanikuõigused said inimesed, kel see "tavalistes" oludes poleks võimalik olnud. Maal kujunes samal ajal välja talupoegade sunnismaisus, nende materiaalne väärtus kasvas, sotsiaalne väärtus langes. Majanduslikud ja sotsiaalsed kriisinähud
Nad omasid õigust kehtestada makse, müntida raha, määrata kindlaks kaalude ja mõõtude süsteeme,omada sõjaväge, kuulutada sõda ja sõlmida rahu. Samaaegselt olid linnad allutatud ka mitmetele piirangutele 27. Linnaõiguste areng Eestis.Lübecki õigus (esmakordselt mainitud 1188) oli keskajal üks levinuimaid Saksa linnaõigusi, olles koos linnaraega linna sõltumatuse aluseks. Lübecki õiguse kehtestas Lübecki raad ning Hansa Liidu õitseajal võeti seetarvitusele paljudes hansalinnades ja Hansa kaubakontorites Londo nist Novgorodini. Ühenduses Tallinnagamainis Lübecki õigust ja Tallinna raadi esmakordselt Taanikuningas Erik Adraraha oma 1248. asta 15. mail antud privileegis. Lübecki õiguse tunnustamine vahetuvakeskvõimu poolt tagas Tallinna õigusliku seisundi järjepidevuse rohkem kui kuue sajandi vältel. 1865. aastalkehtestatud Balti eraseadusse üle võetuna jäid paljud Lübecki õiguse sätted.Lübecki linnaõigus kehtis Tallinnas, Rakveres,
Saksa oratooriumi 3 peamist süzeed on: jõululugu, Jeesuse kannatuslugu ja tema ülestõusmise lugu. Oratooriumi tähtsaimaks alaliigiks protsetantlikus muusikas sai passioon-Jeesuse kannatuslugu, mille tekst on võetud kas Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese evangeeliumist. Schützi tähtsaim motetikogu on 1648. a ilmunud „Vaimlik koorimuusika“(Geistliche Chormusik) 10 Muusika hansalinnades 17.sajandi II poolel Saksamaa peamisteks muusikakeskusteks said Hamburg ja Lübeck. Hamburgis avati 1678. aastal Saksamaa esimene ooperiteater. Hamburgi tähtsaim ooperilooja oli Reinhard Keiser. Kirikumuusika tähtsaim keskus oli Lübeck. Lübecki Maarja kiriku kuulsaim organist ja ajastu üks väljapaistvamaid kirikumuusikuid oli D. Buxtehude. Tema loomingu tähtsaim osa on orelimuusika. Tema juures õppis ka Bach. Barokiajastu tähtsaim polüfoonilise muusika vorm oli fuuga
või ühikutena. Mõõduühikud Eesti- ja Liivimaa linnades olid erinevad. Hansalinnade otsuse kohaselt omandas mõõt - tünn (heeringatünn) kindla suuruse ja vastas mahult Rostocki tünnile. Sel ajal esines samanimeline mõõduühik - sälitis - nii kaalu- kui õõnesmõõduna. Läänemeremaades oli sälitise algseks kaaluarvestuseks 12 laevanaela. Õõnesmõõduna kasutati vilja ja soolasälitist. Vilja sälitis = 48 riia vakka ja soola sälitis = 12-18 tünni. Samal ajal tekkis hansalinnades ka kaalusund, s. t. toimus sisse- ja väljaveetavate kaupade sundkaalumine. Kaalumiseks kasutati kaussidega võrdõlgseid kangkaale ja erilisi kiirkaale (punder). Vana Liivimaa kokkuvarisemisele järgnenud sõdades hävisid peaaegu kõik väiksemad linnad ja langesid unustusse mõõdustikud. Kannatas Venemaa ja Läänemeremaade vaheline transiitkaubandus. Linnade elanikkond kahanes tunduvalt. Säilisid vanad õõnesmõõtude privileegid
Kirjas asjaajamisdokud. Muu Tallinna linnaarhiiv ülihästi säilinud. Riia linnaarhiiv ka üsna muhe, aga oluliselt kehvemalt säilinud. Arhiivid olid ka linnustel, aga palju lihtsalt hävitatud. Materjal üle Euroopa laiali pillatud. 16-17saj jagati osa materjale Poola ja Rootsi vahel, aga Rootsis põles. Saare-Lääne materjalid Kopenhaagenis. Poola jagamise aegu veeti ka Moskvasse ja Peterburi osa. Üht-teist peaks olema Peterburis ja Moskva vanade asjade arhiivis. Palju on Hansalinnades (Gdansk, Lübeck). Berliinis Geheimes Staatsarhivis osa Königsbergi orduarhiivist. Tihedad sidemed Rooma kuuriaga (Napoleoni ajal läks kaduma osa). Suur osa materjale sisaldab supliike. Repertorium Germanicum mingi asi. Väga palju materjali ka publitseeritud. Teisalt on need väga vanad. „Liv-Est und Kurl. UB” Publikatsioonide kogu. Bunge alustas, esimene köide 1853. Lisaks veel „Akten und Rezessen” UB tegemine jäi MS tõttu katki. „Brieflade” mõisate dokud
kaheksatahkse telkkiivriga torn. Kolmelöövilise basiilika varaseimad osad kuuluvad siingi veel romaanikasse, rikkalikult kaunistatud läänefassaad, läänetorn ning idapoolsete tornide dekoor kõnelevad aga kõrggootika läbimurdest. Lõuna-Saksamaa gootika tähtteoste hulka võib arvata ka Erfurdi kirikud. Põhja Saksamaa sakraalehitiste ilmet kujundas suuresti telliskivi kasutamine. Eriti iseloomulikuks sai telliskiviarhitektuur hansalinnades ning samuti Saksa ordule kuulunud aladel. Telliskivigootika tähtsaimate mälestiste hulka kuulub Lüübeki Maarja kirik (1200- 1350), millest sai eeskuju arvukatele sakraalehitistele nii Põhja Saksamaal kui ka 59 Skandinaavia maades ning Baltikumis. Kolmelööviline basiilika on lahendatud klassikalises gooti süsteemis tugikaared, kooriümbriskäik, kabelipärg
annaabi.ee 
