Hansa Liit Hansa Liit · Peamine kaubavahendaja · Asutati 12. sajandil · Alguses oli saksa kaupmeeste ühendus, hiljem kaubalinnade liit · Tähtsaim keskus Lübeck · Poliitiliseks organiks hansapäevad (otsustati sõja ja rahu küsimusi, lahendati liikmete vahelisi tülisid jne) Kaubavahetus ja kaubateed · ülekaalus oli merekaubandus · tähtsaim kaubatee kulges liinil Novgorod Tallinn Visby Lübeck Hamburg Brugge London · idast veeti läände karusnahku, vaha, mett, vilja, lina, kanepit, puitu ja loomanahku · läänest veeti itta kalevit, soola, heeringat, vürtse, veini ja metalle Hansa Liit ja Eesti Eesti linnadest kuulusid alates 14. sajandist Hansa Liitu Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Muidu kaubanduslikult soodsa asukohaga Narvat takistas liitumast konkurentsi kartva Tallinna vastuseis. Liidu lagunemine 16. sajandil hakkas Hansa Liit langema. Selle põhjustas uute sots...
Euroopas muutus ka kaubavahetus tihedamaks, mille tulemusel tekkisid ka kaupmehed. Saksa kaupmehed jõudsid ka Eestisse Liivimaa ristisõdade käigus, kes soodustasid linnade teket. Eesti esimesteks linnadeks said Tallinn, Rakvere, Narva ning Tartu. Aktiivse kaubanduse tulemusel tekkis Hansa Liit, mis oli Põhja-Saksamaa, Madalmaade ja Liivimaa linnade vaheline kaubandusliit. Liidu juhtivaks linnaks sai Lübeck, mis asus Saksamaal, Eestis osutus tähtsamateks hansalinnadeks Tartu ning Tallinn. Lääne-Euroopas loetakse keskaja lõpuks Kolumbuse jõudmist Ameerikasse aastal 1942, Eestis nähtakse selle lõppu 1558. aastal kui algas Liivi sõda. Kuigi Eesti ning Lääne-Euroopa keskaeg tundub päris erinev ajaliste vahede tõttu, siis kõik toimunud protsessid on kujult samad. Kuna Eesti muinaskultuur on Lääne-Euroopast kohati erinev, mõjutasid kõik need muutused eestlasi erinevalt ning neile ka regeeriti võrreldes ülejäänud Euroopaga teistmoodi
lahendamiseks. KOKKUVÕTE 16. sajandil hakkas Hansa Liidu mõjuvõim vähenema. Selle põhjustas ühelt poolt Inglismaa, Rootsi ja Venemaa sõltumatu majanduspoliitika jätkuv tugevnemine - eriti Novgorodi hõivamine Moskva poolt 15. sajandi lõpul. Liivi sõda (1558-1583) tõmbas aga idapoolsele hansakaubandusele lõplikult kriipsu peale. Hansa Liit jätkas siiski tegevust ja teda pole iial laiali saadetud. Bremenit, Lübeckit ja Hamburgi nimetatakse ametlikult hansalinnadeks siiani. Euroopa rahvaste kultuurid ja keeled on erinevad, kuid neil on ka ühised väärtused demokraatia, vabadus ja sotsiaalne õiglus. EL kaitseb neid väärtusi, tugevdades Euroopa rahvaste koostööd, edendades ühtsust läbi mitmekesisuse ja tagades, et otsused tehakse kodanikele võimalikult lähedal. Käesoleval sajandil kasvab vastastikune sõltuvus maailmas veelgi, seetõttu on olulisem kui kunagi varem, et Euroopa kodanikud teeksid koostööd teiste
ning Läänemerepiirkond langes perifeeriasse ja kaotas oma tähtsuse. Ka Inglismaa, Rootsi ja Venemaa sõltumatu majanduspoliitika jätkuv tugevnemine - eriti Novgorodi hõivamine Moskva poolt 15. sajandi lõpul. Liivi sõda (1558-1583) tõmbas aga idapoolsele hansakaubandusele lõplikult kriipsu peale. Hansa Liit jätkas siiski tegevust ja teda pole iial laiali saadetud. Bremenit, Lübeckit ja Hamburgi nimetatakse ametlikult hansalinnadeks siiani. Ka aadlikkonna surve linnadele kasvas ning aadli mõju aina suurenes. Mitmed linnad olid sunnitud Hansa Liidust lahkuma või tegid nad seda oma vabal tahtel, et luua sidemeid uute kaubandusliitudega. Hansakaubandus keskendus siis pigem siseriiklikule kaubandusele ja linnadel oli vähe omatooteid, mida eksportida. Samuti kasvas riigi võim reas Euroopa riikides ning manufaktuuritööstus sai oma alguse.
annaabi.ee 
