Enamasti kalu kas kuivatati või soolati, suitsutamine oli alles hilisema aja nähtus. Oma osa toidulaua mitmekesistajana oli keskajal jahisaagil. Kütiti põtru, jäneseid, hirvi ja igasugu metslinde. Metsast korjati ka metsmaasikaid, vaarikaid, mustikaid, murakaid, sinikaid, jõhvikaid, pähkleid ning seeni. Keskajal imporditi ka sisse paljuid tooteid. Nõutuim maitseaine sool oli ühtlasi üks tähtsaim impordiartikkel. Suhkru osa hansakaubanduses jäi tagasihoidlikumaks. Soola järel tähtsuselt teine impordiartikkel oli heeringas. Palju saabus vürtse, maitsepuuvilju ja puuvilju: ingver, pipar, nelk, safran, kannel, muskaatõied ja -pählid, kalgan, kardemon, paradiisitera, nelgipipar, kalmus, rooma köömen, kubeebpipar, loorber, aniis, oliivid, ussipujuseemned, viigimarjad, sidrunid, datlid, apelsinid, kreekapähklid, humal. Teraviljadest imporditi tõenäoliselt riisi ja hirssi. Piimasaadustest veeti Läänest Tallinna
· Kaupmehed olid enamasti rikkad · Linnad, mis ei olnud seotud Hansa Liiduga jäid tagasihoidlikule tasandile. · Hansa Liit vahendas kultuure, nii olid nt Prantsusmaal levinud Põhjamaade mõjud ja kultuur. · Ka majandus sõltus Hansa Liidust väga(nt Novgorodi näide) c) Mis kaupu transporditi Hansa kogedega? Nimetage 3 kaubaartiklit kala, sool, teravili, vaha, karusnahk, vask, raud. d) Millist tähtsust omasid hansakaubanduses Eesti linnad? Selgitage mõne lausega. Eesti aladelt olid olid hansalinnade hulgas Tallin, Tartu, Pärnu ja Viljandi. Eesti linnad olid olulised kaubanduslikud tuiksooned, mis ühendasid omavahel Hansa Liidu linnu ja tõid raha ka Eesti linnadele. Pärast Novgorodi hansakontori sulgemist 15.sajandi lõpul sõltus Hansa idakaubandus Liivimaa linnade vahendusest ja tõi viimastele poolesajandilise kaubanduslikku õitsengu. 25) Vahemere kaubandus
Enamasti kalu kas kuivatati või soolati, suitsutamine oli alles hilisema aja nähtus. Oma osa toidulaua mitmekesistajana oli keskajal jahisaagil. Kütiti põtru, jäneseid, hirvi ja igasugu metslinde. Metsast korjati ka metsmaasikaid, vaarikaid, mustikaid, murakaid, sinikaid, jõhvikaid, pähkleid ning seeni. Keskajal imporditi ka sisse palju tooteid. Nõutuim maitseaine sool oli ühtlasi üks tähtsaim impordiartikkel. Suhkru osa hansakaubanduses jäi tagasihoidlikumaks. Soola järel tähtsuselt teine impordiartikkel oli heeringas. Palju saabus vürtse, maitsepuuvilju ja puuvilju: ingver, pipar, nelk, safran, kannel, muskaatõied ja -pählid, kalgan, kardemon, paradiisitera, nelgipipar, kalmus, rooma köömen, kubeebpipar, loorber, aniis, oliivid, ussipujuseemned, viigimarjad, sidrunid, datlid, apelsinid, kreekapähklid, humal. Teraviljadest imporditi tõenäoliselt riisi ja hirssi
100 linnust oli aga umbes 10 linna oli olemas. Suurim ja iseseisvam oli Riia linn. Orduriigist Koiva ääres kaks linna Võnnu ja Valmiera. Ja Kuramaal Koldigen ja Venspils. Riia peapiiskopi aladele Koknese, Lemsalu,Straupe(eripära sai alguse kohalikust piiskopi vasallist). Kuramaapiiskopi haldusaladel Piltene, ja Aizpute. Nendest 10 linnast oli 8 hansalinnad, hansaliidust jäi välja Piltene ja Aizpute. Hansaliitu kuulumine tähendas et need osalesid hansakaubanduses ja said osa hansarikkusest. Hansa kaupmehi huvitas transiitkaubandus, hoidsid sidemeid lääne-euroopaga, skandinaaviamaadega , kasutasid Väinajõge kui olulist veeteed Venemaaga. Kohalik kaubandus etendas oma rolli, veeti välja laevaehitus materjali, puitu , puutõrva, lina ja kanepit, samuti veeti ka välja teravilja, loomanahku, mett ja vaha, ennekõike ikka looduslike saadusid. Sisse tooodi metallitooteid, relvi, luksuskaupu ja maitseaineid, ja toidukaupu nt heeringat