Vahemerel haarasid endale juhtpositsiooni Veneetsia ja Genova linnriik, vallutades endale ka ümbritsevaid valdusi. Enamus kaubateedest läkski nende kontrolli alla. Teine tähtis kaubatee oli Põhja-Euroopas. See kulges mööda Põhja- ja Läänemerd Venemaale. Seal hakkas hoogustuma hansakaubandus. Loodi seltse, mis aitasid kaupmeestel seista ühiste huvide eest. Läänemere muutumine suureks kaubateeks sai alguse eelkõige Lübecki taasrajamisest 1159.aastal. Samas sai sellest linnast ka hansakaubanduse tähtsaim koht. 14.sajandil kujunes välja hansakaupmeeste ühingutest Hansa Liit. Tähtsad olid ka sellised hansalinnad nagu Tallinn, Tartu ja Riia. Hansa Liit suutis saavutada kontrolli kogu Läänemere üle. Hansa Liidul oli ka oma võimuorgan hansapäev. Seal kohtusid ja arutasid tähtsamaid küsimusi hansalinnade esindajad. Hansa liitu kuulusid ka sellised Vana-liivimaa kaubalinnad Riia,Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Hansa Liidu tähtsaimateks transpordivahenditeks olid koged
Teiste sotsiaalsete gruppide suhtes hoidsid kaupmehed ranget distantsi. Käsitöö Liivimaa linnade elusoon oli transiitkaubandus. Käsitöö osatähtsus oli siin väiksem kui paljudes Lääne-Euroopa linnades. Kuigi käsitööharusid oli küllalt palju (14. sajandil esines Tallinnas ligi 60 mitmesugust käsitööala), rahuldasid need eelkõige kohaliku elanikkonna vajadusi igapäevaste, lihtsamate tarbeesemete ja toiduainete järele või teenindasid kaugkaubandust. Hansakaubanduse keskne asend scletaln rtäiteks transpordiga seotud erialade rohkust suuremates linnades. Peenemaid oskusi nõudvad ja välisturule orienteeritud käsitööharud olid nörgemalt esindatud, sest tänu Liivimaa asendile ida-läänesuunalise transiitkaubanduse võrgus jõudis siia hulgaliselt kvaliteetseid importkaupu. Kaubandus Liivimaa linnade kaubanduslik suunitlus tulenes äärmiselt soodsast asendist Kirde-Euroopa kaubateede võrgus
17.10.2011 Voodid Hans Vredeman de Vriesi eeskujuraamatust 57 17.10.2011 Groteskid 58 17.10.2011 Renessanss ja manerism Eestis · Renessanss Eestisse 16. saj algus seguneb sajandi keskel manerismiga, mis domineerib kuni 17. saj keskpaigani. · Hansakaubanduse langus · Liivi sõda (1558-83) · Peamised näited Tallinnas Mustpeade maja (1597--1600) Arent Passer kõnelev arhitektuur 59 17.10.2011 Raidportaal ja etikukivid Mustpeade maja saal avar, kumerate akendega ja võlvimata laega 60
Hansa tähendab vanas saksa keeles seltsi või kampa. Niisuguseid seltse rajasid Põhja-Saksa kaupmehed selleks, et oleks parem seilata ühiste huvide eest. Saksamaalt pärit kaupmehed olid teatud ja tuntud nii Norras, Inglismaal kui Madalmaades. Kaubandus Läänemerel sai õige hoo sisse alles siis, kui Saksa kaupmehed saavutasid väljapääsu Läänemerele. 1158. aastal taastas Saksa hertsog pärast tulekahju Lübecki linna. See jäi sajanditeks hansakaubanduse südameks. Siitkaudu tungisid Saksast pärit kaupmehed üha kaugemale põhja poole. Hiljem hakkasid omavahel liituma mitte enam üksikud kaupmehed, vaid terved linnad. Nii kujunes XIV sajandil välja hansalinnade liit. Sinna kuulus suur osa Läänemere äärsetest kaubanduslinnadest. Mõjukamad hansalinnad olid ka Riia, Tallinn ja Tartu. Hansa Liit oli väga mõjuvõimas ühendus. mis võttis oma kontrolli alla kogu kaubanduse Läänmerel. Kuigi kaupmeeste peaeesmärgid olid rahumeelsed,
vastu. · Pikka mööda hakkasid läänimehed linnustest maale siirduma ja asutati esimesed eramõisad. Nende järgi võtsid palju vasallid endale uued lisanimed. Mõis oli eelkõige vasalli elupaik ja keskus, kuhu koguti andameid. Talurahva õiguslik seisund · Esialgu oli talupoegade õiguslik seisund küllaltki hea. · Vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. · Eestlaste jõukus hakkas kasvama. · Hansakaubanduse edenemine(?). · Leppida tuli paljude koormisega, millest tähtsaim oli viljakümnis (protsentuaalne andam) või hinnus(kindla suurusega andam). · Enamus raha läks siiski maaisanda ja vvasallide kukrusse(algselt oli mõeldud kiriku ülalpidamiseks) · Sõjateenistus oli vabade meeste õigus ja kohustus. · Talupoegade relvakandmisõigus kaotati alles 1507.ndal aastal. · Ka pärast alistumist osalesid kohalikud rahvad oma maaisandadte sõjakäikudel ja
1400. aastatel oli Viljandi müüriga piiratud ala suurus on 14,8 ha, sellest oli linnus 4,6 ja linn 10,2 ha suurune. Hertsog Heinrich Lõvi toetusel moodustasid saksa kaupmehed Gotlandil Visby linnas kaupmeeste ühenduse (hansa) 1160. aastal. Seda võime lugeda Hansa alguseks Läänemerel. Neil oli oma pitsat, õigus ja valitud oldermann. Kaupmeeste sihiks oli Novgorodi turg, kuhu nad rajasid 1192. aastal Saksa hoovi ehk Peetrikoja ja Peetri kiriku. Hansakaubanduse edu Läänemerel põhines uue laevatüübi - koge - kasutuselevõtmisel. Kogel ei saanud sõita mööda jõgesid sisemaale nagu seda sai teha viikingite ja saarlaste madala süvisega laevadega. Seega pidid Visbyst Novgorodi teel olevad kaupmehed tegema vahepeatuse, ladustama ja ümberlaadima kaubad kas lotjadele või regedele ning seetõttu toetuma kohalike ülikute poolsele laokohtade ja kaubateede kaitsele. 1208
24.07.1343 üritavad saarlased ülestõusu 1344 orduvägi saabub Saaremaale Saarlased kaotasid rängalt Tagajärjed: Eestlased said lüüa 1346. a. müüs Taani kuningas Põhja-eesti sakslastele Talupoegade elu halvenes veelgi LIIVI SÕDA Põhjused: Moskva suurvürstiriigi piiride nihkumine Peipsi taha ja Moskva soov jõuda Läänemerele. Vana-Liivimaa poliitilise korralduse aegumine ja majanduse allakäik seose hansakaubanduse lõppemisega. Läänemere valitsejateks saanud Taani ja Rootsi soovimatus jagada Läänemere kaubateid Moskvaga. Poola soov jõuda Läänemerele. Osapooled: Ühelpool sõja alustaja - Moskva suurvürstiriik Vastaspoolel Taani kuningriik ja Rootsi kuningriik, kes soovivad säilitada oma prioriteeti Läänemere kaubateedel ning Poola kuningriik, kes soovib väljapääsu Läänemerel.
midagi. TULEMUSED: · Eesti läks Rootsi kuningriigi koosseisu · Eestit tabas demograafiline katastroof · Rahvastikuarv vähenes poole võrra 2. Eesti talupojad keskajal (talupoegade sotsiaalne liigendus + kohustused) Algul oli talupoegade seisund hea. Aga leppida tuli paljude koormistega. Tähtsaim oli viljakümnis või hinnus. Talupojad pidid kaasa tegema isandate sõjakäikudel ja võisid kanda relva kuid hiljem relvakandmisõigus kaotati. Hansakaubanduse ja siseturu nõudluse suurenemine avas talurahvale oma toodangu turustamiseks hoopis laiemad võimalused. Tülikam oli kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus. Pilet nr. 7 1. Võitlus Vana Liivimaa pärandi ümber 2. Jüriöö ülestõus Taani kuningas Valdemar IV otsustas Eesti valdused maha müüa Saksa Ordule. Võimuvahetuse ajal püüdsid eestlased oma olukorda parandada. Jüriööl 1343 alustati relvastatud mässu. Piirati Tallinnat ja Haapsalu. Sündmused Paide
katkuepideemiad sõjad 3. Asustuse laienemine: soistele aladele rannikualadele rannarootslaste asustus Mõisate laienemine Milline oli eesti talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord peale muistset vabadusvõitlust, mis jäi endiseks, mis muutus? Millised olid Jüriöö ülestõusu tagajärjed? Mis on mõis? XIV saj. hakkas mõisate arv kiiresti kasvama seoses linnastumisega Euroopas Linnastumine Euroopas Viljahindade tõus Hansakaubanduse laienemine Eesti vilja kvaliteet Mõisnikud huvitatud sissetulekute suurendamisest Mõisate arvu kasv XVI saj.ks ~500 Teoorjuse suurenemine Mõisapõlde laiendati talupoegade maade arvelt, tavaliselt võlglaste maa või vägivallaga Talupoegadelt hakati üha rohkem koormisi nõudma Millised olid siiani talupoegade põhilised koormised? Teokoormiste järsk kasv miks? MÕISATEGU talupoegade kohustus töötada mõisa põllul ja majapidamises
aluse tänaseni keskvale kapitalistlikule majandusviisile. 13. sajandiks olid kõikjal Euroopas linnades saanud piirkondade käsitöö- ja kaubanduskeskused, mis moodustasid üleeuroopalise tootmis- ning kaubandusvõrgu. Hiliskeskajaks oli tavaliseks saanud ka linnaõiguse olemasolu, mis eristas linnalist asulat küladest ning alevitest. Linnad tekkisid ka keskaegsel Liivimaal, mis oli eriti hansakaubanduse läbi seotud eelkõige Läänemere ruumiga, aga kaudsemalt ka kaugemate ladinakristliku maailma aladega. 13. sajandi alguseks Eesti aladel linnu veel tekkinud ei olnud, kuigi eksisteerisid mõned kauplemiskeskused. Siiski puudusid keskaegsel Liivimaal tekkinud linnadel muinasaegsed eellased. Uute linnade rajamisel polnud eeskätt tähtis muinasaegse asustuskeskuse olemasolu, vaid
naabritega. *Väikeriikidel oli piiratud elanikkond ja madalad majanduslikud ressurssid. *Vana-Liivimaa sisemine nõrkus meelitas naaberriike sekkuma piirkonna siseasjadesse ja laiendama oma valduseid Vana-Liivimaa arvelt. LIIVI SÕDA 1558-1583 *Liivi sõja põhjused: 1) Moskva suurvürstiriigi piiride nihkumine Peipsi taha ja Moskva soov jõuda Läänemerele. 2) Vana-Liivimaa poliitilise korralduse aegumine ja majanduse allakäik seose hansakaubanduse lõppemisega. 3) Läänemere valitsejateks saanud Taani ja Rootsi soovimatus jagada Läänemere kaubateid Moskvaga. 4) Poola soov jõuda Läänemerele. *Sõja osapooled: Moskva suurvürstiriik (alustaja) ja teiselpool Taani kuningriik ja Rootsi kuningriik, kes soovisid säilitada oma prioriteeti Läänemere kaubateedel ning Poola kuningriik, kes soovis väljapääsu Läänemerel. Kolmas osapool – Vana-Liivimaa
ja tegutsemisprintsiibid, vaid ka ühiste väärtushinnangute kogumi. Raes kujunes ametijaotus valdkondade kaupa. Enamasti igas valdkonnas kaks raehärrat. Üks tähtsamaid ameteid oli linnalaeka arvehärrad. Veel maksuhärrad ja aktsiisihärrad. TÄhtsaks veel linna foogt (kohtunik) Veel veskitega tegutsevad veskihärrad, mündihärrad, karja ja heinamaadega tegeles koplihärra. Liivimaa linnad Hansa liidu liikmetena: Hansa tekkimine, hansalinnad Liivimaal. Liivimaa linnade roll kogu hansakaubanduse süsteemis. Suurte ja väikeste linnade roll selles. Liivimaa sise- ja väliskaubandus: Kaubaartliklid. Läänest: sool, kangas (flandria kalev), heeringad, metallid (raud), humal, Idast põhiliselt: vaha, karusnahad, lina ja kanep. Liivimaalt veeti vilja: rukis (aga ka kaer ja oder). -Sisemaises kaubanduses tuleb eristada ühelt poolt rahvusvahelise ekspordi teenimisele suunatud ja teiseks kohaliku tarbimise rahuldamiseks toimunud ostu- müüki.
valdused Saksa ordule; linnade ja läänimeeste poliitilise tähtsuse suurenemine; Taani valdused Saksa ordule; maapäevad; Saksa ordu Liivimaa haru isesesvumine MÕIS & TALU: lääniaadli teke; vaba talupoegkond; esimesed eramõisad; mõisate laienemine; teokoormiste suurenemine; kujuneb sunnismaisus; talupojad kaotavad relvakandmisõiguse; LINNAD & KAUBANDUS: linnade kujunemine; saksa kaupmeeste ja käsitööliste juurdevool; hansakaubanduse kõrgaeg; tsunfide teke ja tähtsuse suurenemine; VAIMUELU: maarahvas ristitakse; luuakse piiskopkonnad, kirikukihelkonnad, toomkapiitlid, esimesed kloostrid; kujuned sünkretislik rahvausund; kiriku reformipüüdlused; reformatsioon 3. Varauusaeg 1550 1800 SÕJAD: Liivisõda; Poola-Rootsi jätkusõda; Põhjasõda VALITSEMINE: Rootsi võim Eestimaal; Poola võim Liivimaal; Rootsi võim Liivimaal; Vene võim; Balti erikord; asehalduskord
kuid need on ebakindlad oletused. Kuna slaavlaste algne asuala oli balti hõimudest lõuna pool, siis tõenäoliselt otseseid varasemaid kontakte slaavi ja läänemeresoome keelte kõnelejate vahel ei olnud. * Alamsaksa laenud eesti keeles - alamsks laenud on tulnud eesti keelde keskajal (13.-17. sajandini), u 400-600 sõna. Saksa laenud hakkasid tulema siis, kui saksa keeleala laienes. Hansakaubanduse vahendusel mõju Läänemere ranniku keeltele. Alamsks mõjud peamiselt sõnavaras ja süntaksis (nt ühend- ja väljendverbid, sõnajärg), ka rektsioonis – tänama millegi eest, millegagi rahul olema, lootma kellegi peale jne. Alamsks oli administratiiv- ja kirjakeel veel 16. saj (kuni reformatsioonini), Tlnas ametlik keel 17. saj alguseni. Eriti tugev mõju rüütelkonna ajal, eriti 14.-15. saj. Alamsks tuumala asub Westfalenis Lääne-Saksamaal
Kaubandus enamasti kauplemine luksuskaupadega, sest kaup pidi võtma vähe ruumi, et oleks võimalik transportida inimeste või muuladega. Kauplejad enamasti juudid, ka süürlased. Juudid Bütsantsi kodanikud, privileegid Idamaades, kogukonnad võtsid rändavaid juute hästi vastu. Kauplemine tugines sellel, kuhu keegi millal jõudis. Preisimaa, Madalmaad, Põhja Itaalia - olulised kaubanduskohad. Põhja Euroopas kaupmeesteks viikingid, hiljem Hansakaubanduse näol sakslased. Naturaalmajandus kogukond rahuldab põhilised vajaduse kohapealse toodanguga. Naturaalvahetus ehk oma toodangu vahetamine teistega. Raha on münt, mündi väärtus sõltub väärismetalli sisaldusest. Millal muutus loendavaks ühikuks? Sool ainuke tuntud konservant. Kuldmündid ---> hõbemündid (penn, dinaar). Kulda hakkas Euroopas nappima, sest Idamaades käibel ainult kuldmündid. Kuna Euroopa ostis Idamaadelt aga Idamaad Euroopast mitte, siis kuld voolas Idamaadesse.
Venemaa oli Hansa peamine kaubanduspartner, kuid ükski linn ei kuulunud Hansa liitu, seal olid kaubahoobid (asusid seal ka kirikud, seetõttu pühakute nimelised). 1540.-1550. aastatel tahtis Narva saada Hansa linnaks, keegi polnud huvitatud ning seetõttu Narvas hakati tegema piiranguid kaubanduses. 12 linna on hansalinnad. Hansa linnadeks loevad väike linnu, mis on esindatud vähemalt ükskord hansapäevadel. Liivimaa linnade roll kogu hansakaubanduse süsteemis. Suurte ja väikeste linnade roll selles- Hansa jaoks oli tähtis kauplemine Venemaaga ja Liivimaa on kui transiitala, kust kaup läks läbi. Venemaaga kauplemisel esineb kirjalike allikaid, kirjutati kirju kui tekkisid vaidlused ja neid kirjalike allikaid leidub palju, mis tähendab, et toimus väga palju vaidlusi hindade puhul. Vene roppused on kõige varasemalt fikseeritud hansa kirjades. Hansa jaoks Venemaa kaubandus oli tulus, tegu oli Venemaa ekspluateerimisega
annaabi.ee 
