olulisi küsimusi. Hansapäevadel vastuvõetud otsused olid kõikidele liidu linnadele kohustuslikud. Kuidas Läänemerel seilati ? XII sajandil olid Läänemerel sõitnud vaid madalad, vikingilaeva moodi alused. Neil oli peal üks puri, kuid laev võis sõita ka aerude abil. Niisugused laevad olid kiired ning nendega võis randuda ka madalas vees. Üsna kerge vaevaga sai neid kaldale tõmmata. Kauba vedamiseks ei olnud nad ometi otstarbekad, sest laevadele mahtus vähe kaupa. Hansaajal ilmusid Läänemerele uut tüüpi laevad - koged. Need olid juba tõelised kaubalaevad. Moona mahtus ühele kogele kümma korda enam kaupa kui viikingilaevale. Pikkust oli kogel kolmkümend, laiust umbes seitse meetrit ja ta liikus ühe purje abil.Koge istus sügavak vees ning randumiseks vajas ta sobivat ankrupaika või sadamat. Niisuguse laevaga võis Tallinnnast Lübeckisse sõita 6-12 päevaga, sõltuvalt tuule suunast ja tugevusest. Sellegipoolest suutis üks
Need olid suured kaubalaevad, mis liikusid edasi ühe purje abil. Peeti otstarbekamaks paigutada ühele laevale mitme kaupmehe vara. Nii oli oht kaup kaotada palju väiksem. Tänapäeval veetakse eelkõige juba valmis kaupu. Kuna keskajal aga suuri tehaseid ja manufaktuure ei olnud, veeti peamiselt tooraineid, mida siis inimesed kohapeal ise töötlesid. Tallinna sadam on mänginud tohutut rolli Tallinna kui linna rikastumises. On tõsi, et hansaajal, 13.-16.sajandini, oli Tallinn austatud ja tähtis kaubanduslinn. Hansa Liidu olulisim kaubandustee oli Novgorod Tallinn Lübeck Hamburg Brugge London. Siit võib näha, et Tallinn oli üpris oluline sõlmpunkt kauba vedamisel idast läände. Tallinna kaudu liikusid läände karusnahad, vaha, mesi ja ka natuke hõbedat. Venemaale veeti aga soola, riideid, heeringat, vürtse, veini ja metalle. Põhilised Tallinna enda ekspordiartiklid olid paekivi ja teravili
annaabi.ee 
