· Ladustamine- autorehvitootmisega tegelev ettevõte, kuna kogused on suured ja laiahaardelised. · Tarnete ajagraafik- pagaritööstus, tarnete aeg on väga tähtis. · Tootmise planeerimine arvutiprogrammiga- autotööstuses uue liini planeerimine ( Audi tööstus ) 3. Millal on otstarbekas soetada tootmiseks vajalikke kaupasid otse tootjatelt või läbi vahendajate? Hankestrateegia kujunebki selles, et kuidas on meil kasulik toodet soetada. Nimelt peame arvestama siirdamise lähte- ja sihtkohta, siirdamist vajava kauba nomenklatuur ja kogus, hagete aeg, säilitamist vajavad kaubakogused, tarnijate iseloom ja arv- kelle eesmärk oleks toetada ja täiendada ostja põhioskusi. Iga ettevõtte juht peab ise otsustama kuidas talle on toote tellimine kasulik ja mõistlik. Kui näiteks tootja ise asub Prantsusmaal ja edasimüüja on Eestis olemas siis pole ju
Väljundpoolel on aga toodetud lai nomenklatuur tööstus- ja tarbekaupu, mis vajavad ladustamist, transportimist ja pakkimist enne lõpptarbijani saatmist. Seega on selliste firmade puhul väljundlogistika keerulisem kui sisendlogistika. 20. Millist kasulikkust luuakse: tootmise, turunduse ja logistika abil? Tootmisega luuakse vormi kasulikkust. Turundusega luuakse omamise kasulikkust. Logistikaga luuakse aja ning koha kasulikkust. 21. Mida tuleks kaalutleda hankestrateegia kujundamisel? Hankestrateegia kujundamisel tuleb arvesse võtta: 1. siirdamist vajava kauba a) nomenklatuuri, st langetada otsus, mida osta ja mida valmistada ise (ettevõte peab keskenduma oma põhitegevusele), ja b) koguseid (hankepartiide suurust), 2. siirdamise lähte- ja sihtkohta, 3. hangete aega, 4. säilitamist vajavaid kaubakoguseid, 5. tarnijate iseloomu ja arvu. Eesmärk on leida niisugused partnerid, kes otetavad ja täiendavad ostja põhioskusi.
nende lahenduste funktsionaalsuse vahel. See eeldab vastuseid küsimustele: Kas nimetatud komponendist on võimalik toote puhul loobuda? Kas komponendil on suurem ressurss kui on vajalik? Kas toote kaalu on võimalik vähendada? Kas teiste komponentidega saaks midagi asendada? kas tehakse mittevajalikke töötlemisoperatsioone? Kas toote pakendit on võimalik lihtsustada või odavamaks muuta? Kas komponenti on odavam ise toota või sisse osta? Hankestrateegia väljatöötamisel on oluline, et saadakse aru ostetavate toodete ja teenuste eripäradest ja nende mõju klientide vajaduste rahuldamisel ja ettevõtte eesmärkide saavutamisel. Hankestrateegia määratleb ettevõtte strateegia. Ettevõtte peamised eesmärgid saavutatakse vaid juhul kui tunnustatakse ostutegevuse rolli ettevõttes. Hanketrateegiad muutuvad siis, kui: muutuvad ostetavad tooted; toimuvad muutused ettevõttes; muutused tarnijate seas; uued valikuvõimalused; muutub seadlusandus
võimalike kompromisside väljatoomisega. 3. Ärisuhted: majanduslik põhjendus See aspekt omab suurimat tähtsust, kui kasutatakse väliseid tarnijaid ja/või alltöövõtjaid, kuid osa komponente (nt personal ja ajakava) on aktuaalsed peaaegu alati. Sisuelemendid on esitatud tabelis 3. Kindlasti läbi töötada sisseostu võimalused ja valik(ud) põhjendada; ettepandavate ärilepingute põhitingimused (sh ka stiimulid) ning põhjendada hankestrateegia. Kontrollküsimused, millele tuleks vastused anda: · Kas ettepandavatest allikatest (partnerid, tarnijad jm) on võimalik saada parimat kvaliteedi-hinna suhet? · Kui ei, kas oleks võimalik teha ahvatlevaks laiema turu jaoks? Nagu näha, sisaldub ,,finantsiline põhjendus" ka järgnevas 4. Tasuvus: finantsiline põhjendus Selles aspekti raames selgitatakse tasuvus ja võimalik rahastamine, seostades kulud olemasoleva eelarvega (ülevaade tabelis 4.)
1. Missugustel põhjustel on vaja arvutada ostu kogukulusid? 2. Nimetada ostu kogukulu peamised komponendid. 3. Milliste ostude korral on põhjust arvutada ostude kogukulusid? 15.11. Hankestrateegiad Hankestrateegia efektiivne rakendamine tarneahela juhtimise kontseptsioonide toeta- miseks nõuab ostjate ja müüjate vahel tihedaid koostöösuhteid. Arengud ostutegevuses on toonud kaasa järgmiste hankestrateegiate laialdase kasutamise: 1. hankemahtude/tarnijate konsolideerimine 2
annaabi.ee 
