soovitud toode on kaitstud patendiga või siis ei soovita ettevõtte tegevust laiendada ja soovitakse toote arenduskulusid kokku hoida. Mida arenenum on riigi majandus ja logistika, seda rohkem on spetsialiseeritud firmasid, kellelt detailide ja sõlmede ostmine võimaldab tootjal tagada viimaste ja lõpptoote kvaliteet ning vähendada kulusid. Samas suurendab see organisatsiooni sõltuvust väliskeskkonnast. Hankelogistikas on oluline koht turu liikumisest tingitud analüüsil. Turu analüüsi tundmine võimaldab valida pädeva, konkurentsivõimelise ja usaldusväärse tarnija. Hankelogistika strateegia väljatöötaja peab oskama majanduslikult põhjendada, mida, kui palju, kellelt ja missuguste tarnetingimustega osta.
tarneahelas ja väljaspool seda toimivad erinevad sise- ja välistegurid, mis võivad mõjutada tarneahelas kajastuvaid kulusid. Mitmed kulud tarneahelas ei sõltu üleüldse sellest, kuidas tarneahel töötab, vaid sellest, kuidas ahel on disainitud. Nii määratakse veokulude suurused ostukohtade kaugusega ja Incoterms tarneklauslitega. Paremini on juhtitav jaotuslogistika kulu. Seda on võimalik muuta muutes saadetise suurust, tarnete sihtkohti, pakkimisviisi jne. Säilituskulud hankelogistikas on sõltuvad otseselt tellimuste suurusest ja tellimise sagedusest, mistõttu on neil arvestatav tarneahela sisene mõju selle kogukuludele. Tarnevõime võiks olla üheks tarneahela toimimist iseloomustavaks mõõdikuks, kuid probleem on selles, et see logistiline suurus kajastab ainult kas probleemide tekkimist või mitte tekkimist logistilisel teenindamisel. Seda ei saa kasutada tarneahela juhtimise kõrgematel tasanditel.
9 Hankelogistika kvaliteedist ja efektiivsusest sõltub suurel määral lõpptoote füüsiline kvaliteet ja tarbijale kättetoimetamise ajalis-ruumiline kasulikkus (õigel ajal õiges kohas). Viimasega seotud kulud arenenud riikide erinevates majandusharudes hõlmavad 40–60% toote omahinnast ( Leenders jt., 1989; Tersine, 1987). Kulude vähendamiseks rakendatakse hankelogistikas järgmisi meetmeid: täiustatakse nõudluse planeerimist, normeeritakse kulusid, välditakse praagi tootmist ja materjalide ladusid tarnimisel, vähendatakse tootmisjäätmeid, kasutatakse efektiivsemalt pooltooteid, loobutakse vaheladude kasutamisest ja vähendatakse varusid, tagatakse transpordivahendite maksimaalne lastitavus, veetakse minimaalsete tariifidega,