Kiiruse suurenedes hakkab äke hüppama, lõhutakse struktuuri ning muld tolmustub. Üldreeglina on mulla struktuuri lõhkuv toime seda suurem, mida kuivem on muld ja mida kiiremini äke liigub. Mida suurem on raskus tööorganile, seda suurem on võimalik töösügavus ja seda paremini püsib tööorgan mullas – seda eelkõige suurematel töökiirustel. 123. Kultiveerimine, ülesanded, kultivaatorite tööorganid – nende mõju mullaharimiskvaliteedile. S- pii, C- pii, tüükultivaator, hanijalgkultivaator, Crossboard (vedrupiisilur). Äestamise kvaliteeti mõjutavad tegurid. Kultiveerimine Kultiveerimise ülesanded 1.Mulla kobestamine ja õhutamine, 2. Mulla segamine ja murendamine, 3. Põllupinna tasandamine, 4. Umbrohu hävitamine. 5. Väetiste ja mulda antavate herbitsiidide ja insektitsiidide segamine mullaga 6. Künnialuse kihi kobestamine 7. Künni asendamine Lauskultiveerimise eesmärgiks kogu haritav mullakiht kultuurtaimede kasvuks ja arenguks soodsaks muuta.
Kõige efektiivsemaks nendest tuleb pidada nugaäkkeid, hõlmkoorlit ning hanijalg- ja tüükultivaatorit, mis on agregateeritud veel randaali sektsiooniga. Kuivas ja kõvas mullas tuleks kasutada tüükultivaatorit. Hanijalgkultivaatorit saab kasutada vaid kobedas ja niiskes mullas. Valitsevalt hariliku orasheinaga umbrohtunud põllul on efektiivne kasutada randaali ja ka nugaäket. Põld- piimohaka massilise esinemise korral on sobivaim koorel hanijalgkultivaator agregateerituna äketega. Põhuga tugevasti saastatud põldude koorimiseks tuleks kasutada tüükultivaatorit agregateerituna randaali sektsiooniga. TALITERAVILJADE KÜLV on teiseks oluliseks tööks sügisel. Tähtis on õige külviaeg. Vaatlused ja katsed on näidanud, et Põhja-Eestis on talirukki optimaalseks külviajaks külviaeg nihkuda 5...7 päeva hilisemale ajale. Viljakatel ja keskmise