Varasemas kirjanduses kohtab endist nimetust ostjakid, Obi ostjakid, Obdorskid, Berjozovod, Surguti ostjakid. Hantide usund on soetud tugevalt ümbritseva looduse ja maastikuga, kus elavad jumalad, vaimud ja surnud esivanemate hinged. Hantidel on palju uskumisi, kuid tänapäeval on neid vähe alles jäänud, eelkõige tänu Nõukogude Venemaale. Nende jumalate isiksust ja välimust on mõjutanud õigeusk. Hantidel on palju jumalaid, kuid ainult vähesed on meile teadlikud. Handid usuvad kosmose kolmikjaotusesse: üla-, kesk- ja allilm. Ülailm on seitsmeosaline. Kõige kõrgemal elab Numi- Toorum, ta elab nii kõrgel, et inimestel pole võimalik temaga olla otseses ühenduses, vaid peavad pöörduma selleks Numi- Toorumi laste poole või taevase ratsniku, kes aitavad inimestel nendega suhelda. Inimestel tuleb selleks midagi ohverdada ja palvet ette lugema ning paluma, et see edastatakse Numi- Toorumile.
Tänaseks ollakse ühel meelel, et keelesugulus ei tähenda seda, et kõik uurali rahvad oleksid omavahel veresuguluses või kultuuriliselt sarnased. Ka seatakse üha enam kahtluse alla uurali keelte ühtse algkeele ja kitsal territooriumil asunud algkodu olemasolu.2 Uurali keeli on olnud tavaks jaotada suurematesse rühmadesse järgmiselt: läänemeresoome (liivi, eesti, vadja, soome, isuri, karjala, vepsa), saami, volga (ersa, moksa, mari), permi (udmurdi, komi), ugri (ungari, handi, mansi) ja samojeedi (neenetsi, eenetsi, nganassaani, sölkupi) keeled. On teada ka mitu uurali keelkonda kuulunund väljasurnud keelt nagu volga rühma merja või lõunasamojeedi kamassi keel. Siiski peab teadvustama seda, et keelte klassifitseerimine ei vasta iial täpselt reaalsele situatsioonile ja keelte omavahelised piirid on tunduvalt keerukamad kui traditsioonilises skeemis. Ka keelte ja murrete vahel on pahatihti raske selget joont tõmmata ning keeleteadlased