aasta mittetulundusühingute ja nende liitude seadust asendav mittetulundusühingute seadus jõustus 1996. aastal. Samal aastal jõustus ka sihtasutuste seadus. 1992. aasta Eesti Vabariigi ühistuseadust asendav tulundusühistuseadus jõustus 2002. aastal. Uus tsiviilseadustiku üldosa seadus, mis asendas samanimelist seadust aastast 1994, jõustus 2002. aastal samaaegselt võlaõigusseaduse jõustumisega. Äriseadustiku ülesehituse ja põhimõtete aluseks on Saksa kaubandusseadustik (Handelsgesetzbuch, HGB); lisaks võeti äriseadustiku koostamisel eeskuju Austria, Poola, Tšehhi ja Bulgaaria kaubandusseadustikest, Šveitsi obligatsiooniseadusest, Hollandi tsiviilseadustikust, Saksa aktsiaseltsiseadusest (Aktiengesetz, AktG)79 ja piiratud vastutusega ühingu seadusest (Gesetz betreffend die Gesellschaften mit beschränkter Haftung, GmbHG), Ungari majandusühingute seadusest, Rootsi, Taani ning Hispaania aktsiaseltsiseadustest ning Eestis enne 1940. aastat kehtinud äride
Kaubandusõigus Ühinguõigust ei saa samastada ega vastandada kaubandusõiguse ehk äriõigusega. Kaubandusõiguse mõiste on laiem, hõlmates lisaks ühingutest kaupmeestele ka kaubanduslikke toiminguid (tehinguid) ja objekte (veksel, tsekk jms). Kaubandus ja ühinguõigus kuuluvad küll eraõiguse alla, kuid sisaldavad ka avaliku õiguse norme. Kaubandusõiguse seoste kohta tsiviilõigusega on kaks teooriat: a) Dualistlik (Prantsusmaa, Code de Commerce 1807) b) Unitaristlik (Saksamaa, Handelsgesetzbuch 1897) Kaubandusõigus on positiivses õiguses tsiviilõigust täiendav õigusharu. Seosed teiste eraõiguse harudega I) Seos tsiviilõigusega Seos tsiviilõiguse üldosaga, vt TsÜS kohaldatavus juriidiliste isikute osas (TsÜS § 24- 47); Seos võlaõigusega, vt VÕS üldosast lepingulise vastutuse süsteem (eelkõige kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1) ja VÕS eriosast deliktilise vastutuse süsteem (vt VÕS § 1043 jj);
1.1.2. Ühinguõiguse seos kaubandusõigusega Kaubandusõiguse mõiste on laiem, hõlmates lisaks ühingutest kaupmeestele ka kaubanduslikke toiminguid (tehinguid) ja objekte (veksel, tsekk jms) Kaubandus ja ühinguõigus kuuluvad küll eraõiguse alla, kuid sisaldavad ka avaliku õiguse norme, Kaubandusõiguse seoste kohta tsiviilõigusega on kaks teooriat: a) Dualistlik (Prantsusmaa, Code de Commerce 1807) b) Unitaristlik (Saksamaa, Handelsgesetzbuch 1897) Kaubandusõigus on positiivses õiguses tsiviilõigust täiendav õigus Kaubandusõiguse kaupmehed Saksa seaduse järgi on meie jaoks ettevõtjad. 1.1.3. Ühinguõiguse seos teiste õigusharudega Eraõiguse harudega: a) Seos tsiviilõigusega (vt. TsÜS kohaldatavus juriidiliste isikute osas; lepingutele kohaldatavad sätted (asutamine on tehing)) b) Seos tööõigusega (vt
Eestkosteõiguse kohaselt suurendati eestkostja volitusi- et saaks hallata vara võimalikult efektiivselt. Preisieestkostluse kord, 1875, lähtus eestkostja iseseisvuse põhimõttest. Kaubandusõigus Kodifitseerimise alal Euroopas juhtiv Saksamaa. Kodanlus püüdis Vabade Riikide Liidu baasil (tek Napoleonisõdade järel Saksa- Rooma riigist) luua Saksamaal ühtset seadusandlust. Alustati veksliõiguse sisseviimisest.1848 Wechselordung , 1861 Allgemeines Deutshes Handelsgesetzbuch .Kaubandusõigus puudutas juriidilis-tehnilisi probleeme, kõige tähtsam tehniliselt max efektsete lahendusteleidmine.Väljatöötamisel olid nõustajateks head praktikud. Kehtima 1871 loodud Saksa riigis ja Doonau monarhias, suurtähtsus, sest võimaldas kasutada ühtset õigus ja sama jur tehnikaga ühiseid institutsioone.1897 redigeeriti ning viidi kooskõlla BGBga ja võeti siis vastu Saksa riigi kaubandusõigusseadusena.Uus õigusharu- tööõigus:Kollektiivleping
annaabi.ee 
