Väikestest detailidest moodustatakse suurejooneline tervik. On kontsertstiili ja generaalbassi ajastu. · 1580-1630 varane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine · 1630-1680 keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine · 1680-1750 hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg. Muus.line barokkstiil pärit Itaaliast: olulisemad tõuked on andnud Veneetsia koolkond ja Firenze Camerata. Pole enam sellist stiiliühtsust nagu renessanssis: · vana e kiriklik stiil, jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi · kammerstiil, hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele ja väikestele pilliansamblitele · teatraalne stiil, iseloomulik rõhutatult tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis ent võeti üle ka kirikumuus.s.
1685-1759 Händel sündis Halles 23.02.1685. Ta ilmutas varakult huvi muusika vastu; isa soovis talle paremat tulevikku ja õhutas teda õigusteadust õppima. Hertsog soovitas Händelil orelimängu õppida, mistõttu anti poiss kuulsa organisti Friedrich Wilhelm Zachovi käe alla. Tema juures õppis poiss orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsioonialuseid ja kirjutas seal vähemalt 7 kirikukantaati. 1702 astus Händel ülikooli õigusteadust õppima, kuid kõrvalt töötas Halle kalvinistlikus toomkirikus abiorganistina. 1703 lahkus ta Hamburgi. Hamburg (1703-1706) Hamburgis sai Händelist kõigepealt viiuldaja Saksamaa tähtsaimas ooperiteatris, varsti aga istus ta klavessiini taga ja juhatas orkestrit ning 1705 tulid lavale ta esimesed ooperid ,,Almira" ja ,,Nero". Händel oli alguses väga tugev orelil ja fuugade kirjutamises, kuid
Georg Friedrich Händel 1685-1759 Anu-Mai Lillo [email protected] · Sündis 23. veebruaril 1685 Halles · Tema isa oli õukonnas tunnustatud kirurg · Isa õhutas poega õigusteadust õppima · Isa eest salaja käinud ta pööningul klavikordi harjutamas · 1702. a. astus Händel Halle ülikooli ja õppis põgusalt õigusteadust · Töötas ka Halle kalvinistlikus toomkirikus abiorganistina · 1703. a. lahkus ta Hamburgi Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" 1710 Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Hamburg (1703-1706) · Temast sai viiuldaja ooperiteatris · 1703. a. käis Händel Lübeckis külas vananeval Buxtehudel, ilmse huviga peatselt vabaneva prestiizika organistikoha vastu
Georg Friedrich Händel 1685-1759 · Sündis 23. veebruaril 1685 Halles · Tema isa oli õukonnas tunnustatud kirurg · Isa õhutas poega õigusteadust õppima · Isa eest salaja käinud ta pööningul klavikordi harjutamas · 1702. a. astus Händel Halle ülikooli ja õppis põgusalt õigusteadust · Töötas ka Halle kalvinistlikus toomkirikus abiorganistina · 1703. a. lahkus ta Hamburgi Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" 1710 Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Hamburg (1703-1706) · Temast sai viiuldaja ooperiteatris · 1703. a. käis Händel Lübeckis külas vananeval Buxtehudel, ilmse huviga peatselt vabaneva prestiizika
3 RENESANSS Muutused: roomakatoliku kirik elas üle tõsist kriisi 14. saj. Saja aasta pärast tõusis kriis esile reformatsiooniliikumisena. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi minatelg. 14. saj muutus ka Euroopa poliitiline pilt. Prantsuse-Inglise sõda. Esile hakkas kerkima Itaalia, kus renessanssi aluseks võib lugeda humanistlikku mõtlemist. 15-16 saj. vahetusel arendas Veneetsia trükkal Petrucci välja nooditrükitehnika. 14-15 muusikakirjutised hakkasid rohkem väärtustama ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus või harmooniline näis. Renessanss lepitab vastuolusid inimese ja Jumala vahel. Maailikunst oli muusika arengust eest. Kuna renessanssi raskuspunktid kunsti-ja muusikaloos on nii erinevad, räägivad muusikaloolased selle asemel Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14
pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus" (Rappresentazione di Anima, et di Corpo) 1600. Rooma koolkond. Landi "Püha Aleksius" (Sant' Alessio) 1631. 5. Esimene avalik ooperiteater Veneetsias 1637. Teatrikorraldus. Veneetsia koolkond. Monteverdi viimane ooper "Poppea kroonimine" (L' incoronazione di Poppea) 1642. 6. Cavalli Giasone 1649. Veneetsia koolkonna levik. Cesti. 7. Muusikalised etendused Prantsusmaal 17. sajandil. Komöödia-ballett