Sügavkaeve kordinaadid: 58° 23' 46.36" N ; 26° 39' 51.72" E , 50 m. merepinnast Aadress: Tartu maakond, Tähtvere vald, Tähtvere küla, Laeva metskond 17 Maakasutus: segamets. Lehtpuid kasvab rohkem. Alustaimestik: mustikad, jänesekapsas ja vaarikas. Puude kõrgus oli umbes 20 m Maastiku relieef: suhteliselt tasane relieef, kergelt lainjas. Mulla kirjeldus: põhjavesi alates 30 cm. See muudab mulda neutraalesemaks. Põhjavee happesus: 6,0 pH. O- metsakõdu. 0-4 cm. Happesus: 4,4 pH. T3- halvastilagunenud turvas. 4-10 cm. Happesus: 5,2 pH. Bg- gleistunud sisseuhtehorisont. 10-30 cm. Lõimis: sõre liiv, l.Happesus: 5,6 pH. CG- lähtekivim, gleihorisont. 30- cm. Lõimis: liiv, l. Happesus: 6,0 pH. Vee pH oli 6.0 Mullatüüp: G(o), küllastunud gleimuld, vesi küllastab seda mulda Mulla lõimisevalem: t_34-10/l Maa hinnanguline boniteet: ei hinda, sest tegemist on metsamaaga, kus huumushorisondi tüsedus on alla 10 cm.
15% leede turvastunud mulda (Eesti Maa-amet 2011). Viies kaeve Joonis 5. Viienda kaeve asukoht (märgitud ristiga). Viies kaeve asusTartu maakonnas, Tähtvere vald, Tallinn-Tartu maantee umbes 8. Kilomeetril. Reljeef oli enam-vähem tasane. Kõlvik oli mets. I puurindes oli mänd, II rindes oli sookask ja kuusk. Rohurindes pohl ja mustikas. See oli turvasmuld, milles esimesed 10 cm oli keskmiselt lagunen ud turvas ja ülejäänud halvastilagunenud turvas. Mulla pH oli <4,0. Kui võrrelda saadud mulda Maa-ameti mullakaardil olevaga, siis need klapivad. Mullaks tuli M'' ehk õhuke madalsoomuld. (Eesti Maa-amet 2011). II peatükk Järvselja üldiseloomustus Järvselja asub Võrtsjärve Ja Peipsi järve vahel umbes 50 km kaugusel Tartust Räpina poole. Järvselja jääb Kesk-Devoni ladestiku Aruküla ja Gauja ja Amata lade vahepeale. Järvselja muldade lõimis üldjuhul on saviliivmullad, kuid väike hulk ka turvasmuldasid.
Turba iseloomustamiseks kasutatakse kahte näitajat: 1) turbaliik, näiteks puuturvas, pillirootirvas, tarnaturvas, turbasamblaturvas jne. 2)turba lagunemise aste, jaotatakse kolmeks: halvasti (T1) keskmiselt (T2) ja hästi lagunenud turvas. Väljas saab seda teha nii kindlaks, et kui turvas pihku võtta ja pigistada, siis halvasti lagunenud turbast tuleb palju peaaegu värvusetut vett, käsi ei määrdu. Hästi lagunenud turvas on nagu pori. Vastavalt lagunemisastmele kasutatakse turvast: halvastilagunenud on süsiniku rikas ja seda kasutatakse energeetikas, hästi lagunenud turvas on toitainerikkam ja seda võib isegi põllumajanduslikel eesmärkidel kasutada.. Soomullad jaotuvad : 1)madalsood M 2)siirdesood S 3) rabad R. LG1- st tekib tavaliselt siirdesoo ja see muutub omakorda rabaks. G1-st tekivad madalsood, sest see on karbonaatne ja toitainerikas muld ning see läheb üle siirdesooks. Veekogude kinnikasvamisest tekib sapropeel ehk järvemuda, mis settib veekogu põhja eutrofeerumise
annaabi.ee 
