· Vesinikside side, mille moodustab hapniku või lämmastiku aatomiga seotud vesiniku aatom mingi teise hapniku või lämmastiku aatomiga. 2) Hinnata molekuli struktuuri ja vesiniksideme esinemise põhjal aine suhtelist lahustuvust ja keemistemperatuuri. Vesinikside tõstab aine sulamis- ja keemistemp., kuna sideme lõhkumiseks kulub lisaenergiat. Mida pikem on aine süsinikahel, seda halvemini aine vees lahustub. 3) Fenoolide ja halogenoalkaanidega seotud keskkonnaprobleemid Eestis. Eesti põlevikivi tööstuse reostus on seotud just fenoolide sattumisega keskkonda. Halogenoalkaan freoon on keemiliselt väga püsiv ning õhku paisatuna on ta kaua aega muutumatu. Freoonid lõhuvad osoonikihti. 4) Alkoholide füsioloogiline toime ja käitumine organismis, alkoholijoobega seotud keemilised protsessid. Inimese kehas oksüdeeritakse etanool etanaaliks, see omakorda äädikhappeks ning lõpuks CO 2 ja H2O. Tavaliselt
Amiinide vesilahuses moodustunud alküülammooniumhüdroksiidid pole aga puhtal kujul püsivad ja lagunevad analoogiliselt ammooniumhüdroksiidiga veeks ja amiiniks. Vaba elektronpaari esinemise tõttu lämmastiku aatomi juures on amiinid tugevad nukleofiilsed reagendid. Nad toimivad nukleofiilsete reagentidena halogenoalkaanidesse ja liituvad mitmesuguste karbonüülrühma sisaldavate ühenditega. Amiinid reageerivad hapetega, moodustades soolasid. Amiinid reageerivad halogenoalkaanidega, moodustades sekundaarseid ja tertsiaarseid amiine ning kvaternaarseid ammooniumi soolasid. Primaarsed ja sekundaarsed amiinid reageerivad happehalogeniididega ja anhüdriididega, moodustades happeamiidide asendusprodukte. Primaarsed amiinid reageerivad lämmastikushappega, moodustades alkohole ja lämmastikku. Sekundaarsed amiinid reageerivad lämmastikushappega, moodustades nitrosoamiine. Tertsiaarsed amiinid ei reageeri lämmastikushappega (toimub ainult soola moodustumine).
annaabi.ee 
