kokku mitmesuguste värvidega, mis võivad avaldada toksilist (mürgistavat) või allergiat tekitavaid toimeid. Kõige sagedamini kasutatakse alküüd, lateks ja alküüdlateksvärve. Värvidele lisatakse paksendajaid, kuivamist kiirendavaid aineid ja orgaanilisi lahusteid. Organismi tungivad need keemilised ained peamiselt hingamiselundite, vähem naha kaudu. Neil on mürgistav ehk toksiline toime. Kõige toksilisemad on aromaatsed (bensiin) ja halogeensed alifaatsed süsivesikud. Tervisekahjustus orgaanilistest lahustitest võib väljenduda ägedas või kroonilises mürgistuses. Võivad tekkida naha või limaskestade ärritusnähud. Äge mürgistus orgaaniliste lahustitega võib tekkida avariiolukorras (näiteks benseeni väljavoolamine tsisternist) või tööohutuse eeskirjade rikkumise korral (näiteks benseenitsisterni puhastamine ilma gaasitorbikuta).
ω-3 rasvhapped (kalaõlid) reeglina pidurdavad põletikku glutamiin, arginiin, nukleotiidid – vajalikud ISi kesksete komponentide sünteesiks probiootikumid – reeglina stimuleerivad eeskätt loomulikku immuunsust (erinevatel tüvedel erinev toime) Immunotoksilised ühendid ja nende mõju iseärasused Immunotoksilised ühendid väliskeskkonnast: pestitsiidid, halogeensed aromaatsed süsivesinikud (PCB jt.), lahustid (benseen), metallioonid (Ni, Be, Cd, Hg jt.). Neil on kõigil väga mitmekülgne mõju immuunsüsteemile. Radiatsiooni mõju iseärasused Esmalt häired T-rakkude süsteemis (CD4+/CD8+ langus jne.), hiljem ulatuslikumad muutused. Stressi mõju immuunsüsteemi funktsioonile Füüsikalise, keemilise ja psühhosotsiaalse stressi tagajärjel:
saasteainega üldiselt väike. Tüüpilised latekskindad, mida kasutatakse haiglates, pakuvad minimaalset kaitset. Nitriilil on palju parem keemiline kaitsevõime kui lateksil, seda on nüüd saadaval ka õhukese, veniva, ühekordselt kasutatavana, mis annab kätele rohkem 654 liikumisvabadust. See on praegu parim kindamaterjal kasutamiseks keemiliselt saastunud patsientide abistamisel. Aldehüüdid, halogeensed süsivesikud, ketoonid, aromaatsed süsivesinikud, nitro-orgaanilised ühendid ning süsinikdisulfiidid imbuvad kiirelt läbi nitriili. Kahjuks kuulub enamik kemikaale just nendesse klassidesse. Nendega kokku puutudes tuleks kasutada paksemat pealiskinnast, soovitatavalt Vitonist tehtud, kuniks patsient on osaliseltki dekontamineeritud. Enamikku keemilisest saastest saab eemaldada lihtsalt riiete äravõtmisega. Kuna pole tõenäoline kokku
annaabi.ee 
