vees halvasti lahustuv, seguneb veega igas vahekorras alates 70° C, õhuhapniku mõjul muutub tahke fenool kiiresti roosaks. Nimetuse lõppu tuleb liide FENOOL. Lõpp ool viitab selle, et on tegemist alkoholiga ja nii ta ongi, fenool on aromaatne alkohol! Samad omadused, mis alkoholidel: 1) Põlevad Reageerivad leelismetallidega Reageerivad leelistega Lisaks, neil on ka benseeni omadused Neid saab nitreerida Neid saab halogeenida Keemilised omadused: Paljud fenoolsed ühendid oksüdeeruvad toatemperatuuril st roiskuvad kiiresti. Näiteks kartuli ja puuvilja tumenemine Aniliini toodetakse nitrobenseeni redutseerimisel. Kasutatakse polümeeride, värvainete ravimite jt keemiatoodete valmistamiseks- Aromaatsed amiinid on väga mürgised ja kahjustavad KNS-i ja hemoglobiini veres, Kantserogeensed! Fenoole valmistatakse sünteetiliselt, nende valmistamisel satub neid ka looduskeskkonda.
inertsed benseeni tuuma suhtes. Alküülasendatud benseenide alküülahelad oksüdeeruvad aga ladusalt. Sõltumata alküülahela pikkusest, oksüdeeritakse alati bensüülse süsiniku juurest ja alati tekib areenkarboksüülhape. Aromaatne tsükkel jääb puutumata. Halogeenimine alküülahelas Alküülahel on alkaanide keemiliste omaduste kandad. Alkaanidele on iseloomulikud radikaalreaktsioonid (mitte ioonsed või polaarsed reaktsioonid). Alküülbenseenide alküülahelat saab halogeenida radikaalreaktsiooni tingimustes (radikaalide initsiaator, mittepolaarne lahusti). Kehtub reegel: halogeenimine tuuma ioonsed tingimused (Lewis'e katalüsaator jne) halogeenimine alküülahelasse radikaalreaktsiooni tingimused AREENIDE TAANDAMINE Areenid ei taandu vesinikuga tingimustes, kus taanduvad kaksiksidemed alkeenides. Areenide taandamiseks on vaja Pt, Pd jt katalüsaatoreid ja kõrget vesiniku rõhku. Meetod on kasutatav tsükloalkaanide saamiseks. näited
On orgaanilised ühendid mille molekulis on aromaatne ring. Benseen (C6H6) koosneb 6 süsiniku ja 6 vesiniku aatomist. Areenides esineb keemiliste sidemete delokalisatsioon, s.t keemilised sidemed on 1,5 kordsed. Füüsikalised omadused: veest kergem, iseloomuliku lõhnaga, värvuseta vedelik, aurud on mürgised, kokkupuutel õhuga võivad süttida. Keemilised omadused: 1)aromaatsel ringil suur energeetiline püsivus. 2) iseloomulikud elektrofiilsed asendusreaktsioonid. a)reaktsioon halogeenida (asendus toimub 2 süsiniku juures) C6H6+Cl2=C6H5Cl+HCl b)reaktsioon lämmastikhappega C6H6+HNO3=C6H5NO2+H2O c)reaktsioon vesinikuga(lõhub kaksiksidemed) C 6H6+3H2=C6H12 Benseeni kasutatakse: lõhkeained, värvained, plastmassid, kiudained. Heterotsüklilised ühendid- tsükli koostises on lämmastik, fosvor, hapnik, väävel või metallid Püridiin C5H5N on värvuseta, mürgine, ebameeldiva lõhnaga vedelik. Leidub kivisöetõrvas.
n CH2 CH Cl ( CH2 CH )n 4. CH2 CH CH2 CH CN 5. Polüpropeen on suure molekulmassiga alkaan. Alkaanid oksüdeeruvad raskesti, kuid põlevad küll. Alkaanide iseloomulikud reaktsioonid on radikaalreaktsioonid, kuid need lähevad edukalt vedelas, eriti gaasifaasis, polüpropeen on aga tahke. 6. Polüisopreen on kõrgmolekulaarne alkeen. Tema kaksiksidemeid saab halogeenida (tehnikas te- hakse seda kloori või vesinikkloriidiga) ja oksüdeerida (hapniku, peroksiidi või väävliga vt kautsuki vulkaniseerimine lk 63). 7. A. CH2 CH CH2 CH akrüülnitriil CN CN B. CH2 C CH2 C metüülstüreen CH3 CH3 C
annaabi.ee 
