Berberis vulgaris – harilik kukerpuu Lehed on ovaalsed või äraspidimunajad, peenogalise servaga (hamba tipp on nõeljas), alt hallikad, 3...6 cm pikad ja 1,5...3 cm laiad. Leheroots on lühike. Berberis thunbergii – Thunbergi kukerpuu Lehed on äraspidimunajad või mõlajad, terveservased, ovaalse või ümmarguse tipuga, 1...3 (4) cm pikad, alt hallikasrohelised. Philadelphus coronarius – harilik ebajasmiin Lehed on munajad või (lai)elliptilised, jämesaagja servaga, allküljel roodude nurkades (või ka roodudel) karvad, mujalt paljad, (4) 5...10 cm pikad ja 2...5 cm laiad. Ribes rubrum – punane sõstar Lehed 3...5-hõlmalised, ebaühtlase saagja servaga, paljad või alt karvased, kuni 6 (5...8) cm pikad, kuni 7 cm laiad. Ribes nigrum – must sõstar Lehed 3(...5)-hõlmalised, ebaühtlaselt jämesaagja servaga, alt väikeste kollaste
Dendroloogia Lehed on ovaalsed või äraspidimunajad, peenogalise servaga (hamba tipp on nõeljas), alt hallikad, 3...6 cm pikad ja 1,5...3 cm laiad. Leheroots on lühike. · Harilik kukerpuu · (Berberis vulgaris ) Lehe serv terve, äraspidi munajas, ümardunud tipuga. Alt hallikasrohelised · Thunbergi kukerpuu · (Berberis thunbergii ) Munajas kuni laielliptiline, jämesaagja servaga. Leht altküljelt roodude juurest karvane, mujalt paljas. Sügisel värvub kollaseks · Harilik ebajasmiin · (Philadelphus coronarius) 3-5 hõlma, ebaühtlaselt saagja servaga, lehe alus sirge võib olla nii karvane kui ka paljas alt küljelt · Punane sõstar · (Ribes rubrum)
o Maitseainena tarvitatakse enne õitsemist kogutud lehti. o Rosmariin sobib tugevamaitseliste liha- ja kalatoitude maitsestamiseks, samuti võib rosmariini lisada suppidele ja pajaroogadele, küpsetatud või grillitud toitudele o Päritolu: Vahemeremaadelt o Kasvatatakse Väike - Aasias, Taga - Kaukasias, Krimmis, Floridas. o Rosmariini lehed on nahkjad, allakäändunud servaga. Need on lineaalsed, kuni 3,5 cm pikkused ja 0,4 cm laiused. Värsked lehed on hallikasrohelised, alumine pind valge viltjas. Ka kuivatatud lehed on hallikasrohelised. o Rohkesti kasutatakse Kreekas, Itaalias, Saksamaal,Skandinaaviamaades ja USA-s. Retseptid Tomatikaste tüümianiga: Tomatikastet tüümianiga serveeri soojalt koos lihaga. 2 portsjonit Kogus Koostis- ja maitseained 0.5 tk hakitud sibul 0.5 sl või 1 dl purustatud tomatid 0.25 tl Tüümian 0.5 tl sool 0.13 tl suhkur 1 tl kartulijahu või kastmepaksendaja Sulata pannil või ja pruunista selles sibul
Oliivipuu kuulub igihaljaste lehtpuude ja põõsaste perekonda.Looduslikult levib ta Vahemere-äärsetel alade. Õlipuud annavad saaki kuumade suvede ja mahedate talvedega kliimas. Riikidest näitkes Lõuna-Hispaania, Itaalia, Lõuna-Prantsusmaa, Kreeka, Türgi, Argentiina, Austraalia. Oliivipuu tüvi on madalalt harunev, sageli seest õõnes, väändunud ja lõhenenud, kuid puu on seejuures elujõuline ja väga laia võraga. Oliivipuu lehed on terved, nahkjad, pealispinnalt on nad hallikasrohelised, alaküljelt aga kergelt hõbedased. Õied on väikesed, valged, valkjad ja lõhnavad. Õlipuu viljad oliivid on kujult kerajad ploomitaolised luuviljad. Viljad on enamasti mustjassinised, kuid eri sortidel on ka rohelisi, valgeid, punakaid ja musti vilju. Oliividest saadakse külmpressimise teel kolme sorti oliiviõli. Oliiviõlid sisaldavad palju vitamiine ning taimse õlina ei sisalda nad kolesterooli. Oliiviõli kasutatakse mitmetel otstarvetel näitkes toiduvalmistamisel,
Phlox douglasii Douglasi leeklil Phlox douglasii · Mõned sordid: 'Crackerjack`, 'Daniel´s Cushion' · Kõrgus 10cm. · Õitseb mai-juuni, õied enamasti roosakad. · Kasvab padjanditena. Lehed hallikad. · Sobib kuivem tavaline aiamuld. · Kasutada kiviktaimlas. Varjutada otsese kevadpäikese eest. Faasseni naistenõges Nepeta x faassenii · Kõrgus 25-60cm. Laiuv puhmik. · Õied väikesed, lillakassinised. Õitseb juunist septembrini. · Lehed hallikasrohelised, lõhnavad. · Kasvukoht: päikeseline kuni kergelt varjuline, kuiv kuni parasniiske vett hästi läbilaskev aiamuld. · Pärast õitsemist tagasi lõigata. Hall nelk Dianthus gratianopolitanus Hall nelk Dianthus gratianopolitanus · Mõned sordid: 'Candy Floss'®, 'Firestar'® 'Morning Star'®, 'Mystic Star'®, 'Red Dwarf'® 'Starry Eyes'®(Hansaplanti toodang), · Erinevat värvi õitega. · Kõrgus 10-15 cm. Sobib kiviktaimlasse.
Näsiniin: Harilik näsiniin on kuni 1 (1,5) meetri kõrgune põõsas. Oksad rohekashallid, vähe harunenud ja väga sitked. Talbjad või süstjad lihtlehed on koondunud tihedamalt võrse tippu. Hallikasrohelised lehed kinnituvad võrsele vahelduvalt. Lehed on noorelt servast ripsmelised. Lillakas-roosad õied kinnituvad 35 kaupa lehtede kaenlas kaheaastasele võrsele. Punased marjataolised luuviljadvalmivad septembris.Näsiniin õitseb aprillis, enne lehistumist.Näsiniin on väga mürgine taim
tiivanukil. Kui lind on erutatud, siis võib tema peas märgata ka tutti. Pasknäär elutseb okas-, sega- ja lehtmetsades, eelistades neid, kus leidub tihedat alusmetsa. Pesitsusajal on ta aga seotud eelkõige kuuse- segametsadega. Pesa ehitavad mõlemad vanalinnud koos kõige sagedamini kuusele, kuni 10 m kõrgusele raskesti märgatavasse kohta. Pasknääri pesa on kaunis lame ja koosneb väljaspoolt raagudest, seest aga samblast, rohujuurtest ja muust pehmemast materjalist. Munad on hallikasrohelised, kaetud pruunikate tähnide ja laikudega. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kolmenädalastena. Vanalinnud hoolitsevad poegade eest kuni sügise saabumiseni. Sel ajal hulguvad pesakonnad koos. Segatoidulise linnuna sööb pasknäär mitmesugust toitu. Taimtoitu - tammetõrusid ja mitmesuguseid marju otsib ta peamiselt sügisel, eriti aga talvel. Tõrudest teeb ta ka omale talvevarusid, mis on mõnikord üsna suured. Mõnes panipaigas võib neid olla kuni 4 kg
Harilik raudrohi (Achillea millefolium) kuulub korvõieliste sugukonda. Teda käsitletakse mitmemaastaste rohttaimedena, kuid vahel peetakse teda ka poolpõõsaks, see võib põhjustatud olla tema kõrgest kasvust, mis ulatuda kuni ühe meetrini. Raudrohi on levinud Euroopas, Lääne- ja Ida-Siberis, Kesk- ja Väike-Aasias ja Kaug-Idas. Samuti ka Põhja-Ameerikas, Uus-Meremaal ja Austraalias, kuid seal on ta naturaliseerunud. Tal on kitsad, mitmel korral jagunenud, veidi hallikasrohelised lehed ja suured valged liitõisikud. Tema suur liitõisik koosneb korvõitest. Iga väike korvõisik sisaldab tavaliselt nelja-viit valget keelõit ja kuni paarikümmet kollakat või määrdunudvalget putkõit. Keelõites on olemas vaid emakad, need on ühesugulised emasõied. Putkõites on aga nii emakad kui tolmukad ehk seega on õis mõlemasuguline.Eestis on ta üsna tavaline ning teda ei ole väga raske leida. Raudrohi kasvab nt. niitudel ning teeservadel.
Küllaltki külmakindel, vähenõudlik mullastiku suhtes. Valgusnõudlik. Harilik kukerpuu (Berberis vulgaris) Sugukond: kukerpuulised (Berberidaceae) Rohkesti hargnevate okstega 25m Paljuneb seemnetega ja kõrgune lehtpõõsas. kännuvõsust. Vanemad oksad hallikad, noored võrsed Kasutatakse haljastuses. Vilju kollakad. kasutatakse toiduainetetööstuses. Lehed pealt hallikasrohelised, alt heledamad. Õitseb maijuuni. Õied kollased. Vili umbes 1 cm pikkune punane piklik mari 23 seemnega, valmib septokt. Külma ja põuakindel. Mulla suhtes vähenõudlik, kuid eelistab lubjarikkamaid muldasid. Valgusenõudlik. Talub hästi saastunud õhku ja kärpimist. Harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) Sugukond: roosõielised (Rosaceae) Laiuva võraga 1015m kõrgune lehtpuu. Eluiga kuni 300 aastat. Lehed pealt tumerohelised, alt hallikad.
Lehe iseloomustus Lehe iseloomustus Vahelduvad lihtlehed Vahelduvad lihtlehed Peaaegu ümmargused, läbimõõt kuni 7 cm, Elliptilised, teritunud tipuga, kortsus, kuni 15 cm jämedalt saagja või lainelise servaga. Noortel pikad, terve või lainja servaga, pealt võrsetel lehed palju suuremad, kolmnurksed, terava hallikasrohelised, alt hallikasviltjad. Leheroots kuni tipu ja sirge alusega. Noorelt lehed 1 cm pikk. Sulgroodne. kollakaspunased. Leheroots pikk, peenike. Võrse ja punga iseloomustus Võrse ja punga iseloomustus Noored võrsed tugevad, hallikaskollased. Pungad Noored võrsed läikivpruunid. suured, kollakas- või punakaspruunid. Pungad
Oliivipuu 1. Mis liiki kultuur? Oliivipuu kuulub igihaljaste lehtpuude ja põõsaste perekonda. 2. Taime kirjeldus Tüvi on madalalt harunev, sageli seest õõnes, deformeerunud, väändunud ja lõhenenud, kuid puu on seejuures elujõuline ja väga laia võraga. Oliivipuu lehed on terved, nahkjad, pealispinnalt on nad hallikasrohelised, alaküljelt aga kergelt hõbedased. Õied on väikesed, valged, valkjad ja lõhnavad. Oliivipuu viljad on enamasti mustjassinised, kuid eri sortidel on ka rohelisi, valgeid, punakaid ja musti vilju. Mida kauem vilju puu otsas hoitakse, seda vähem sisaldavad nad vett ja seda õlirikkamad nad on. Oliivides on palju E-vitamiini ja ei sisalda kolesterooli. Oliiviõlis sisalduv E-vitamiin vähendab ateroskleroosi ja isegi teatud liiki vähi tekke ohtu
Kreeka mütoloogias kinkis Ateena selle püha puu inimestele. Piiblis on mainitud, et oliive ja oliivipuud on tuhandetes kohtades kasutatud kütteainena õlilampides, rituaalseteks võidmisteks ja isegi maksmiseks. Oliivipuu võib kasvada 2000 aastaseks. Tüvi on madalalt harunev, sageli seest õõnes, deformeerunud, väändunud ja lõhenenud, kuid puu on seejuures elujõuline ja väga laia võraga. Oliivipuu lehed on terved, nahkjad, pealispinnalt on nad hallikasrohelised, alaküljelt aga kergelt hõbedased. Õied on väikesed, valged, valkjad ja lõhnavad. Oliivipuu viljad on enamasti mustjassinised, kuid eri sortidel on ka rohelisi, valgeid, punakaid ja musti vilju. Mida kauem vilju puu otsas hoitakse, seda vähem sisaldavad nad vett ja seda õlirikkamad nad on. Oliivides on palju E-vitamiini ja ei sisalda kolesterooli. Oliiviõlis sisalduv E- vitamiin vähendab ateroskleroosi ja isegi teatud liiki vähi tekke ohtu. Oliiviõli
LINA- Lehed asetsevad vastakult või topeltvastkult. Ühel linataimel on ühtekokku 50 kuni 100 lehte. Lehed on nooljad, 2540 mm pikad ja 3 mm laiad. Lehe on hallikasrohelised ning kaetud vahaja kaitsekihiga. Ettevaatust: värsked lehed on süües mürgised.Ühel linataimel on 35 õit. Viis 1525 mm pikkust kroonlehte avanevad päiksepaistelisel soojal päeval mõni tund peale päiksetõusu ning varisevad juba enne keskpäeva. Tolmukate (neid on õies 5) kleepuv välispind mesilasi ei meelita. Õite värvus on valdaval hulgal sortidel helesinine, kuid esineb ka valgete, roosade ja violetsete õitega sorte. Ilusad ja haprad õied on meeldiva aroomiga
Tugev vürts. Väikesest kogusest piisab 1kg taigna või hakkliha maitsestamiseks. Loorber Pärineb Vahemeremaade idaosast ja Väike- Aasiast. Kasutatakse väikeseid või kuivatatud lehti ja vilju. Kuivatatud lehti tuleb säilitada kuivas ning hästi suletud nõus säilitada kuna lehed riknevad kergelt. Muskaatpähkel ja muskaatõis Muskaatpähklipuu pärineb Maluku saarelt. Keskajal väga hinnatud ning kallihinnaline maitseaine. Viljad suured, hele- või hallikasrohelised ja meenutavad kujult virsikut. Muskaatpähkli seemnerüüst saadakse muskaatõit, pähklituumadest muskaatpähklit. Lõhn on tugev, maitse kõrvetav ja vürtsikas. Muskaatõis ja muskaatpähkel Muskaatõis on värskelt helepunane või ere vaarika punane. Kuivatamisel muutub oranzikaks või tumekollaseks. Õit kuivatatakse päikese käes. Muskaatpähkel on munajas 2-3cm pikkune pähklituum. Pähkli ühes otsas on hele, teises tume laik. Nelk Cayanne pipar
HARILIK PÕÕSASMARAN Lääne-Euroopa, Skandinaavia, Uraalist Kaug-Idani, Põhja-Ameerika Päritolu 0,5-1,5 m Kõrgus püstine rohkesti hargnev ümara võraga põõsas Kasvukuju siidkarvased punakaspruunid, väga peened Võrsed külgpungad munajad kuni piklikmunajad. 0,4-0,6 cm pikad, karvased Pungad vahelduvad paaritusulgjad liitlehed. Hallikasrohelised, enamasti 5 lehekesega. Lehekesed süstjad, terveservalised, Lehed tagasipöördunud servaga, kuni 4 cm pikad, mõlemal küljel siidkarvad Õied õied kuldkollased, kuni 3 cm läbimõõdus, üksikult lehtede kaenlas või väikestes tipmistes kobarates Viljad õitseb juunist augusti lõpuni Õitsemisaeg Kasvukoht: valgusenõudlik valgus kuivem niiskus viljakas muld
Alusel on varred tumepruunid kuni mustad. Elupaik: madalsood Ohutegurid: soode kuivendamine ja turbavõtmine Ohustatuse kategooria: tähelepanu vajav Soontaim Aconitum lasiostomum, kollane käoking Kirjeldus: Õied on kahekülgselt sümmeetrilised rohekas- või määrdunud-kollased tihedates kobarates. Õiekate koosneb viiest tupplehest, neist ülemine kiiverjas, kõverdunud tipuga, lühikarvane. Kroonlehed muundunud nektaariumideks. Õitseb juunist augustini. Putuktolmleja. Karvased hallikasrohelised kaunakujulised kukkurviljad ilmuvad alates juuli lõpust, valmivad kobaras järgemööda. Lehed on suured. Esinevad nii juurmised kui varrelehed. Juurmised on pikarootsulised, sõrmjagused, 3...5 osaga, karvased (eriti allküljel), varrelehelt kujult samasugused, kuid lühirootsulised kuni rootsutud, veidi väiksemad. Vars on tugev, nõrgalt sooniline, kaetud peente käharate karvadega. Juured on muguljalt paksenenud. Elupaik: niidud, lehtmetsad
Erik mõtles, kas ta naise mälu kunagi taastub, sest kolmandik matka oli läbi, kuid edusamme polnud veel tekkinud. Sel hetkel jõudis tema imeilus Adrienne koos Spenceriga talle järele. Spencer vudis Eriku juurde ja haugatas sõbralikult just nagu tervitaks. Spencer oli väike ja heasüdamlik kastanpruuni karvaga krants. Ta ei olnud enam kutsikas, kuid elujõudu oli veel kõvasti. Ka Adrienne'il olid kastanpruunid juuksed, ta silmad olid hallikasrohelised ning keskpäevane päikesevalgus muutis ta veel kaunimaks. ,,Kas peatume siin või lähme edasi? Kaardi järgi peaks varsti tulema üks lagendik," lausus Erik. Adrienne mõtles korra ja vastas: ,,Jääme siia, mulle meeldib siinne loodus, pealegi mul on kõht tühi." ,,Sinu tahtmine sündigu," ütles Erik ning pani koti maha. Adrienne võttis samal ajal plekktassi ning täitis selle karske ojaveega. Ka Spencer tahtis sõõmu, ning lürpis keelega natuke ojast
valmib septembris-oktoobris. Seemned piklikud, tugeva pruunika kestaga. Putuktolmneja. Lehed Pikkvõrsetel vahelduvalt, lühivõrsetel kimpudena, lühivõrsete alusel asteldeks muundunud lehed - vanematel okstel kolmeharulised, noortel hargnemata, 1-2 cm pikad. Lehed on lihtlehed, elliptilised või äraspidimunajad, peenogajalt saagja servaga, 3-6 cm pikad, ümardunud tipuga, lehe alus talbjalt ahenev. Leheroots 1,5-2 cm pikk. Lehed pealt hallikasrohelised, alt heledamad. Koor, võrsed Vanemad oksad hallikad, noored võrsed kollakad. (http://www.tihemetsa.ee/dendro/harilik...) Paljunemine Paljuneb suguliselt seemnetega. Idanemiseks peavad seemned ühe aasta mullas seisma. Levitajateks on linnud. Annab rikkalikult kännuvõsu. (http://bio.edu.ee/taimed/...) Erilised tunnused Kukerpuu on ravimtaim, peale marjade on ka lehed söödavad, oksadel on astlad, juurte koor on mürgine, peatab verejooksu
Tarvitatakse nii kuivatatult kui ka värskelt. Värske rosmariinioks on väga dekoratiivne ja seda kasutatakse sageli praadide kaunistamiseks. Rosmariin on kuni pooleteise meetri kõrgune huulõieliste sugukonda kuuluv igihaljas poolpõõsas. Kasvatatakse Väike - Aasias, Taga - Kaukasias, Krimmis, Floridas. Rosmariini lehed on nahkjad, allakäändunud servaga. Need on lineaalsed, kuni 3,5 cm pikkused ja 0,4 cm laiused. Värsked lehed on hallikasrohelised, alumine pind valge viltjas. Ka kuivatatud lehed on hallikasrohelised. Parimat vürtsi saab kuivadel kaljustel kasvukohtadel kasvavast rosmariinist.Omapärane kamprit meenutav lõhn ning kibe- mõru vürtsikas maitse.Vürtsina kasutatakse rosmariini värskeid ja kuivatatud lehti. Maitseainena kasutatakse noori, võrse ladvaosas asuvaid lehti, mida korjatakse enne õiepungade tekkimist ning kuivatatakse varjus. Korralikult kuivatatud lehed on haprad, ning peaaegu kokku rullunud
· Niiskust imav · Hästi pestav, talub tulist vett. Pestes tõmbub kokku. · Talub triikimisel kõrget temperatuuri auruga või niiskelt 215-240 kraadi · Kortsub kergesti · Põleb kiiresti, heleda leegiga. Järele jääb hall tuhk. · Paberi põlemise lõhn · Kergesti õmmeldav · Kiiresti kuivav Lina taim Ühel linataimel on ühtekokku 50 kuni 100 lehte. Lehed on nooljad, 2540 mm pikad ja 3 mm laiad. Lehe on hallikasrohelised ning kaetud vahaja kaitsekihiga. Ettevaatust: värsked lehed on süües mürgised. Ühel linataimel on 35 hermafrodiitset õit. Viis 1525 mm pikkust kroonlehte avanevad päiksepaistelisel soojal päeval mõni tund peale päiksetõusu ning varisevad juba enne keskpäeva. Tolmukate (neid on õies 5) kleepuv välispind mesilasi ei meelita. Õite värvus on valdaval hulgal sortidel helesinine, kuid esineb ka valgete, roosade ja violetsete õitega sorte.
Liigi kirjeldus Harilik mänd (Pinus sylvestris) on igihaljas okaspuuliik männi perekonnast, kõige levinum Männiliik. Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka (alamperekond Pinus). Kuulub sugukonda männilised, perekonda mänd. On kuni 40 (50) m kõrgune igihaljas okaspuu. Vanus võib olla 300¼400 (kuni 600) aastat. Ühekojaline. Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4¼7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Tüvi on tavaliselt sirge, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paiknevad männastes, 8¼10 aasta vanustel puudel hakkavad alumised oksad kuivama. Puistus kasvades laasub kõrgelt, lagedal kasvades on võra vihmavarju kujuga. Kuival pinnasel kasvades on juurestik sügavale ulatuva peajuurega ja rohkete horisontaalsete külgjuurtega
• Teiste puude varjus hukkub • Iga 40-50a • Varju talub teiste lehtpuudega võrreldes hästi • Ei saa paljundada pistvaiadega • Puit pole kvaliteetne • Kasutatakse parkainete tootmiseks • Koorest saadakse musta värvi Hõberemmelgas • Kasvab Kesk-ja Lõuna-Euroopas ning Aasia lääne ja edelaosas. • Eelistab niiskeid ja liigniiskeid pindu • Kõrgus 25-30m • Tüve läbimõõt kuni 3m • Lehed kuni 12cm pikad, peensaagja otsaga, pealt hallikasrohelised, alt siidkarvased. • Puu õitseb lehtede puhkemise ajal, mai teisel poolel. • Isasurvad on väävelkollased, kuni 10cm • Emasurvad on rohekad ja 2-3cm • Viljad valmivad augustis Raberemmelgas • Kasvab Euroopas ja Lääne-Aasias • Kasvab jõe- ja ojakallastel ning uhtlammimetsades • Lehed on ererohelised, 9-15cm pikad, 1,5-3cm laiad, saadja servaga • Õied on koondunud urbadesse ja neid tolmutavad putukad. Isas ja emas õied on eri puudel
varjundiga, vanemalt roosakaskollased, lühidalt jalale laskuvad · Jalg: määrdunudroosakas, koobaslaikudega, torujas, kuiv, kuni 6x2 cm · Seeneliha: valge · Kaasikutes ja kase-segametsades, ainult kaskede all, väga sageli; üks tavalisemaid Eesti seeni. Juulist oktoobrini. Värskelt mürgine, kupatatult hea söögiseen. Kuuseriisikas · Viljakehad: piimmahlaga, kollakasoranzid, tugevalt laiguti või üleni hallikasrohelised, õhukeselihalised. · Kübar: selgete ringvöötidega, limane, kuni 10 cm. · Eoslehekesed: laialt jalale külge kasvanud. · Jalg: koobaslaikudeta, kuiv, kuni 6x2 cm · Seeneliha: valkjasoranz kuni rohekas, väga vesine. Maitse mahe, muutub kurgus tugevalt vihakaks. · Kuusikutes ja kuuse-segametsades, ainult koos kuusega, väga sageli. Augustist novembrini. Söödav värskelt. Tõmmu riisikas
Tipp teritunud. Serv peensaagjas. Pealt läikiv rohelised. Alt rohekasvalged. Kollaste vaigulaikudega. 77) Populus x euramericana eurameerika pappel Lehed kolmnurksed/munajas robjad. Alus tavaliselt tömp kiiljas. Serv näärmeliselt saagjas/hambuline. Alusel (leherootsu kinnituskohal) vahel 1-2 nääret. Roots lapik laba juures. 78) Populus x berolinensis berliini pappel Lehed piklikmunajad. Alus ümardunud/kiiljas. Serv näärmekalt täkiline. Paljas. Alt hallikasrohelised, metalselt läikivad. Pikkvõrsete lehtedel on serv kortsus (voldiline). 79) Salix pentandra raudremmelgas Lehed elliptilised/süstjad/munajaselliptilised. Paljas. Lühikese ja harva terava tipuga. Näärmeliselt peensaagjas serv. Leherootsul 3-5 paari näärmeid. 80) Salix fragilis raberemmelgas Lehed süstjad. Pika terava tipuga. Paljas. Laiem koht lehelaba alaosas. Serv näärmeliselt saagjas. Pealt rohelised, alt hallikad. Lehelaba alusel üksikud näärmed
Kasvukoht päikeseline. Dekoratiivne erkpunane sügisvärv. Talvel punased marjad. Moodustab tugiseina najal kena lehviku. Läikiv tuhkpuu (Cotoneaster) Kõrgus kuni 2m. Lehed on tugevalt läikivad teritunud tipuga, alt hõrekarvased. Õied on roosad kuni 12-kaupa kännases. Õitseb juunis. Vili on sinakas- või pruunikasmust. Talub hästi tahma ja gaase. Sobilik hekiks. H. tuhkpuu (Cotoneaster) Kuni 2m kõrgune põõsas, punakaspruunide võrsetega. Lehed pealt hallikasrohelised, alt tihedalt hallviltjad Õitseb juunis. lubjarikkad mullad, päikesepaisteline koht, taluvad pügamist. Viljad erepunased Õied on valkjasroosad, rippuvad kuni 4-kaupa. Lamarcki toompihlakas (Amelanchier) Põõsa kõrgus 3-4m. Lehed on puhkedes vaskpunased kuni rohelised. Valged õied ilmuvad juuni alguses. Marjad u 1cm läbimõõduga mustad ja söödavad. Leheroots on karvane. Lehed on puhkedes alt siidkarvased. Kasvukoht: päikseline kuni varjuline,
Sibulaid tuleb säilitada jahedas õhurikkas kohas.Sibulapealsed ja hakitud sibul tuleb mähkida kilesse ja panna külmkappi. 17.Mida pidada silmas porrulaugu kvaliteedi juures? Et oleks 3 cm läbimõõduga varreosa,need on eriti head. 18.Porru kasutamine kulinaarias? Kasutatakse lisandiks roogadele, salatina ja konserveerimisel. 19.Milline näeb välja savoia kapsas? On koheva peaga mis koosneb roheka värvusega kortsulise pinnaga lehtedest.Välimised lehed on kortsulised ning hallikasrohelised või kollakasrohelised. 20.Milline on nuikapsa maitse? Maitse meenutab valge peakapsa juurika maitset. 21.Milline näeb välja romanesco kapsas? Õisik on rohelise värvusega,teravatipuline ja püramiidi kujuga. 22.Milline kapsa on kõige suurema toiteväärtusega? Lehtkapsas. 23.Mida pidada silmas lehtköögiviljade säilitamisel? Tuleb hoida külmkapis aedviljasahtlis pakitult. 24.Millega võib maitsestada tomatitoite? Küüslaugu,salottsibul,basiilik,tüümian,oregano. 25
maitsega sobib tüümian eriti vahemereliste toitude maitsestamiseks. Rosmariin ladina k:[ Rosmarinus officinalis L. ] Päritolu: Vahemeremaadelt Rosmariin on kuni pooleteise meetri kõrgune huulõieliste sugukonda kuuluv igihaljas poolpõõsas. Kasvatatakse Väike - Aasias, Taga - Kaukasias, Krimmis, Floridas. Rosmariini lehed on nahkjad, allakäändunud servaga. Need on lineaalsed, kuni 3,5 cm pikkused ja 0,4 cm laiused. Värsked lehed on hallikasrohelised, alumine pind valge viltjas. Kasutatakse tugevamaitseliste liha- ja kalatoitude maitsestamiseks lisada suppidele ja pajaroogadele, küpsetatud või grillitud toitudele eriti hästi sobib rosmariin ulukilihast toitudesse rosmariin sobib hästi ka küüslaugu, peterselli, harakputke ja estragoniga. tarvitatakse nii kuivatatult kui ka värskelt värske rosmariinioks on väga dekoratiivne ja seda kasutatakse sageli praadide kaunistamiseks. Salvei
peenekublalised Kaltsium,raud,magneesium kasutatakse suppides, on ta hapendamiseks lehed.Kähar peakapsas on ja kiudained. ühepajatoitudes, värskelt sobimatu. õrnakoeline ja hea maitsega, salatites. lehed on rohelised või hallikasrohelised,seesmised, aga valkjaskollased. Rooskapsas e brüsseli kapsas Peakesed võivad olla ümara Sisaldab kergesti Kasutatakse värskena, Rooskapsas talub pikka või poolümara kujuga ning omastatavat valku,C- külmutatult ja aega -10º ja veel hele- kuni tumerohelise, vitamiini ja mineraalaineid kuumtöödeldult
lagunemine soos väga aeglane ning osaliselt lagunenud taimede ja loomade jäänused Madalsoo ja raba erinevus moodustavad turbakihi. http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/1maa/maa6-1-16-2.h Turba tekke kiirus sõltub tm taimede lagunemise kiirusest. Pudeltarn Iseloomulikud tunnused on alumised lehetuped käsnjalt paksenenud, taim seetõttu alusel jämenenud. Varred ümarad. Lehed 2-4(8) mm laiad, hallikasrohelised. Põisik valminult pruunikas, aheneb järsult pikaks nokaks. Kõrgus 30-80 cm. Levik ja ökoloogia: Soodes, kraavides, kallastel. Õitseb Pudeltarn http://dbiodbs.units.it/carso/chiavi_pub30?usr mais, juunis. =admin&step=794&altro=0&n=4361 Sookask ● Liik võib kasvada paarikümne meetri kõrguseks (kuni 28 meetrit) ja tüveläbimõõt võib olla kuni 50 cm. Tegemist on
lavendlit kui suve kuningannat, sinisilma. Kogu linn on ehitud lavendliõitega ja täis rõõmsat muusikat. Peetakse tõelist lavendlilaata, kus müügil kõikvõimalikud tooted lavendlist. 3. ISELOOMUSTUS Meil tuntud tähkjas lavendel (Lavandula angustifolia Mill.) on Vahemeremaades 80-150 cm kõrgune põõsas, meil kasvab ta 20-50 cm kõrguseks poolpõõsaks. Kuulub huulõieliste sugukonda. Taime vars on alaosas puitunud, ülaosas rohtne. Lehed on lineaalsed, hallikasrohelised, kergelt karvased ja vastakad. Sinised õied moodustavad varre ladvaosas tiheda tähkja õisiku. Lõhn on tugev ja aromaatne, maitselt on taim kibe. Õitseb suve keskpaigast külmadeni. Lavendli toimeainetest on kõige tähtsam eeterlik õli, mida on 1,5 3 %, nendest kõige rohkem on estreid. Veel on lavendlis märkimisväärselt saponiine, park- ja mõruaineid. 4. KASVATAMINE Lavendel on meie oludes suhteliselt külmakindel, eriti kui leida talle oma aias ideaalselt sobiv koht
Juur: sügavale ulatuva peajuurega ja rohkete horisontaalsete külgjuurtega Vars: tüvi on tavaliselt sirge, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga Leht: Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4¼7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Õis: puudub http://www.hansapl ant.ee/static/catalo g/pilt_2129.jpg Käbi: Emaskäbid on valminult 3¼7 cm pikad, värvuselt pruunid või hallikad. Isaskäbid on 0,5¼0,6 cm pikad ja kollased ning hävivad kohe pärast tolmlemist. Paljunemisviis: seemnetega
Laasub halvasti, ladvakasv sageli loogeline. Koor, võrsed: tüvekoor noorelt sile, tumehall, hiljem väga paks ,lõheline või plaatjas. Noored võrsed hallikad. Pungad piklik-koonilised, terava tipuga, helepruunid, ilma vaiguta. Okkad: kinnituvad võrsele lühikese rootsuga, 1,5-4 cm pikad, peened, tömpterava tipuga, sinakas- või hallikasrohelised, alumisel küljel kaks kitsast õhulõheriba, püsivad puul 5-8 aastat. Käbid: isaskäbid punakad, paiknevad okaste vahel üksikult, emaskäbid noorelt puna-sed või rohelised, valminult pruunid, 4-10 cm pikad, paiknevad eelmise aasta võrsete tippudes. Kattesoomused ulatuvad pikalt seemnesoomuste vahelt väl-ja. Õitseb aprilli lõpus või mai algul,
Lähemalt tutvustan nendest sinist kuslapuud (Lonicera caerulea), tatari kuslapuud (Lonicera tatarica), punast lumimarja (Symphoricarpos orbiculatus), villast lodjapuud (Viburnum lantana) ja kaunist veigelat (Weigela florida). Tabel 2.2. Sugukonda kuuluvate liikide määramistunnused. [6, 9] Liik Võrsed Pungad Lehed Õied Lonicera caerulea punakaspruunid, Pungad Hallikasrohelised, ovaalsed või Õied kahekaup pruunikarvased, koor asetsevad äraspidimunajad, ümardunud alusega, kaenlas, lehterj kestendav, vanemad võrsete suhtes tömbitipulised, mõlemalt küljelt (või kahvatukollase võrsed tume- kuni peaaegu risti. ainult alt) pehmekarvased. rohekasvalged,
Hernesuurused, ovaalsed. Valmivad septembris. Leht: Talbjad või süstjad sulgroodsed õhukesed tömbi tipuga lihtlehed. Koondunud tihedamalt võrse tippu. Noorelt servast ripsmelised, mujalt paljad. Lühikese rootsuga. Pikkus kuni 10 cm, laius 1...2 cm. Kinnituvad võrsele vahelduvalt. Värvuselt hallikasrohelised. Paljunemine: Looduses paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt juurevõsust. Paljundatakse ka pistokstest ning pookimise teel. Kasvukoht: Nii kuuse-, sega- kui ka lehtmetsade põõsarindes, salumetsades, loometsades, lammimetsades, harvem puisniitudel. Eelistab viljakaid huumusrikkaid ning niiskemaid muldi. Külmakindel. Varjutaluv. Mürgistusnähud: vaigu sattumisel nahale raske põletus, hiljem haavandid. Marjade
roodude kohal karvased, teravalt saagja servaga. Õisik tihe, tähkjas Nimetus Kuju Värvus Kulinaarne kasutus Aedsalvei Maapinnalt harunev vars on Lehed on noorelt Lihatoitude, hautiste ja alumises osas puitunud, ülalt hallikasviltjad, hiljem suppide maitsestamiseks, aga rohtne. Pealt krobelised, hallikasrohelised. Õied on lisatakse toiduvalmistamise nahkjad ja pikliksüstjad sinakaslillad. lõpus. lehed. Kobarasse koondunud huulõied asetsevad varre tipus. Estragon Kuni 1 m kõrgune vars on Õied on valkjaskollased või Kala- ja mereannikastmete sirge. Lehed kitsad, kollakasrohelised. Estragoni maitsestamiseks.
Eestlasedki on teda ehitusmaterjalina kasutanud. · Pilliroomattide külge on hea põimida ilusaid lilli või rahvalikke tärne ja nii saame kauni seinavaiba. Pillimeistrid on pilliroo õõnsatest sõlmevahedest teinud ilusaid "roopille", kuid ka torupilli pulgad on sageli pilliroost tehtud. Pilliroog on tooraineks isegi tööstusele. Temast valmistatakse paberit ja ehitusplaate. · Tema suur kasv ja tugevate sõlmedega suvel hallikasrohelised, hiljem aga õlgkollased varred on nii iseloomulikud. Võimsam kui ühelgi teisel meie kõrrelisel, on ka pilliroo õisik. Ta on väga tihe ja mitmekümne sentimeetri pikkune.talvepoole võivad nad valgeid totusid ajama hakataSeda teevad pillirooõied ka looduses. Tegelikult on need totud tuule abil laiali lendavad pähikute libled. pilliroog paljuneb eelkõige vegetatiivsel teel.Selleks on tal maa sees pikk sageli mitme
mulda. avamaal peaegu olematuks. Aed-piparrohi Üheaastane rohkesti haruneva varrega huulõieline Eelistab Paljundatakse seemnetega(idanevus Terveid lehti sobib taim, 30cm kõrgune. Lehed kitsad, vastakud, päikeselist säilib ainult ühe aasta).Seemned võib kasutada kõigi soolaste noorelt hallikasrohelised, hiljem kasvukohta, külvata otse kasvupaigale või taimed toitude ja hoidiste punakasrohelised. Õied väikesed, roosakad, mulla suhtes ei kasvuhoones ette kasvatada, maitsestamisel. tähkjas liitõisikus. Õitseb VII-IX. Taim tugeva ole nõudlik. külvisügavusega 0,5cm. Kuna ta on Ravimtaimena seedimist vütsika lõhnaga
Maitselt jääb sort teistele alla, aga see-eest on ta saagikas ja põõsas talvekindel. Lehed on üsna vastupidavad laikpõletikele. 'Malahit'- erineb teistest standardsortidest kõrge ja tiheda põõsa poolest, lehtede alumine külg on karvane. Põõsas on talvekindel. Marjad ümmargused ja suured, mille värv meenutab kalliskivi, millest ka sordi nimi. 'Polli Esmik'- vääriks hea kohaliku sordina senisest laiemat levikut. Tema üsna suured punased marjad on karvased ja ümmargused. Lehed hallikasrohelised ja laiusesse sirutavuvate hõlmadega. 'Rae I'- tumepunased ja siledad marjad on väikesevõitu, kuid väga maitsvad. Põõsas on talvekindel. Kahjuks on okstel tugevad ja pikad ogad. Allakaarduvad oksaladvad juurduvad kergesti ja see raskendab põõsaste hooldust. 'Russki'- sileda väliskestaga piklikud punased marjad on suured ja maitsvad. Põõsas on kergelt allapoole kaarduvate okstega ja väiksem kui teised sordid. Lehed on tugeva soonestusega ja sageli ümardunud alusega.
a-5.) 90-120 aastasena. 3. Tüvi, oksad, võrsed: Tüvi on tavaliselt sirge, jämedaima läbimõõt 140 cm, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paiknevad männastes, 8-10 aasta vanustel puudel hakkavad alumised oksad kuivama. Puistus kasvades laasub kõrgelt, lagedal kasvades on võra vihmavarju kujuga. Noored helepruunid võrsed. 4. Lehed ja pungad: Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4-7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Pungad munajad, pruunid ja vaigused. 5. Õied ja viljad: Tolmleb kevad-suvel, aga seemnealgmed viljastuvad alles aasta pärast ning emaskäbid valmivad teise aasta sügisel. Emaskäbid on valminult 3-7 cm pikad, värvuselt pruunid või hallikad. Isaskäbid on 0,5-0,6 cm pikad ja kollased ning hävivad kohe pärast tolmlemist. Männi viljakandvus algab üksikult kasvades 10-15 aastaselt (puistus 25-35). Tuultolmleja. 6
Oma töös selgitan: o Mis on kanep; o Kanep tööstuses; o Mis on lina; o Milline on lina ajalugu Eestis; o Lina kasvukoht; o Lina kasvatamine. Lisan ka fotosid et lugejal oleks arusaadavam, millest kirjutatakse. Töö eesmärgiks on saada teada rohkem infot kanepi- ja linakiu kohta. 1.LINA Lehed asetsevad vastakult või topeltvastkult. Ühel linataimel on ühtekokku 50 kuni 100 lehte. Lehed on nooljad, 2540 mm pikad ja 3 mm laiad. Lehe on hallikasrohelised ning kaetud vahaja kaitsekihiga. Ettevaatust: värsked lehed on süües mürgised. Ühel linataimel on 35 hermafrodiitset õit. Viis 1525 mm pikkust kroonlehte avanevad päiksepaistelisel soojal päeval mõni tund peale päiksetõusu ning varisevad juba enne keskpäeva. Tolmukate (neid on õies 5) kleepuv välispind mesilasi ei meelita. Õite värvus on valdaval hulgal sortidel helesinine, kuid esineb ka valgete, roosade ja violetsete õitega sorte.
KOOR, VÕRSED Tüvekoor rohekashall, sile, vanemas eas pruunistub ja muutub rõmeliseks. Noored võrsed tugevad, hallikaskollased. Pungad suured, kollakas- või punakaspruunid. Pungad kaetud kahe kokkukasvanud soomusega, mis puhkemisel heidetakse ära. LEHED Vahelduvad lihtlehed, elliptilised, teritunud tipuga, kortsus, kuni 15 cm pikad, terve või lainja servaga, pealt hallikasrohelised, alt hallikasviltjad. Leheroots kuni 1 cm pikk. ÕIED, VILJAD Õitseb enne lehtede puhkemist, aprillis. Kahekojaline liik. Õied paiknevad urbades. Isasurvad kollased, kuni 4 cm pikad, emasurvad rohekad, 5 cm pikad. Vili on kahe poolega kupar, mis sisaldab palju väikesi karvatutiga seemneid. Viljad valmivad augustis. KASVU- Külmakindel. Poolvarjutaluv. Kiirekasvuline. Eelistab niiskemaid viljakaid kasvukohti.
KERRIA Kerria Mullastik- Niiskus- Valgus- talub varju ja päikest Haljastusväärtus- Haljastuses kasutatakse meil eestis vähe Puu võra- Püstiste ja peenete okstega Lehed- vahelduvad lihtlehed, piklikmunajad, pikalt teritunud tipuga, alt nõrgalt karvased Õied- kuldkollased Viljad- üheseemneline luuvili PÕÕSASMARAN Potentilla fruticosa Mullastik- lubjarikast Niiskus- Valgus- valgusküllast kasvukohta Haljastusväärtus- pinnakattetaimena ja grupiti Puu võra- Lehed- paaritusulgjad, hallikasrohelised Õied- kuldkollased, kännastes või kobarates Viljad- KIBUVITS Rosa Mullastik- Sordid on mullaviljakuse suhtes nõudlikumad, kui põhiliigid Niiskus- Valgus- valgusnõudlikud Haljastusväärtus- Tähtis taimeperekond haljastuses Puu võra- Lehed- heitlehised, paaritusulgjad, vahelduvate liitlehtedega, Õied- suured, viietised, kahesugulised, valged kuni punased Viljad- tõrsik, sisaldab palju seemneid. C-vitamiinirikas, söödav PLOOMIPUU Prunus' Mullastik- Niiskus- Valgus-
- madal temperatuur (keskm 12 C°) - kõrge õhuniiskus (taimede märg pind) · Optimaalne spooride arenguks on õhuniiskus üle 80% (90%) infektsioonitilk temperatuuri vahemik 18 24 °C (5h) + 5 °C Tomati-pruunmädanik, -lehemädanik Phytophtora infestans · Kahjustab vilju ja lehti · Nakkus levib kartulilt tomatile · Opt üle 75% õhuniiskus ja temp 14-23 °C · Viljadel on mitmesuguse kujuga ebamäärase piirdega pruunid sissevajunud ja kõvad laigud · Lehtedel tekivad hallikasrohelised laigud, mis hiljem haaravad kogu lehestiku · Kahjustab peamiselt hilist tomatisaaki Tomati-ruugehallitus Cladosporium fulvum · Kahjustab ainult lehti · Alates õitsemisest on lehtedel ümmargused või ebakorrapärased rohekaskollased laigud. Alumisel küljel on eostest ja eoskandjatest moodustunud hallikaspruun kirme. · Levib kogu lehestikule · Soodne on õhuniiskus üle 85% ja temp 20-22 °C ööpäevaringselt Kuivlaiksus tomatil Alternaria solani
jpg/1; http://www.hansaplant.ee/static/body/pildid/pilt_2386.jpg) 24 Joonis 21. Purpur-siilikübar 25 Piimalill (Euphorbia) Konkreetne liik: kuldne piimalill (Euphorbia polychroma) Taime kõrgus ja läbimõõt: 50 - 70 cm kõrgune, 40 cm laiune Taime välislaadi kirjeldus: põõsas kerajas, rohkesti harunev Lehed: Juurelähedased lehed on soomusjad, varre lehed ümmargused ja pikergused, hallikasrohelised Õied või õisikud: kõrglehed kuldkollased Õitsemine: mai-juuni Liigi eritunnused: Põõsad säilitavad kuju ja dekoratiivsuse sügiseni, tundlik liigniiskuse suhtes Kasvukoha nõuded: päikseline või poolvari, vett läbilaskev, kerge, lubjatud ja väetatud aiamuld Kasutamine haljastuses: ühekaupa istutatult teeradade nurkades ja pööretel, peenardes ühekaupa või rühmadena madalate püsikute sekka, kiviktaimlasse, padjandtaimeks Joonis 22
Kõrgus 25...40 (60) m. Tüve läbimõõt u 1 (1,8) m. Eestis kasvavatest nulgudest talub hall nulg linnatingimusi kõige paremini, kuid samas on ta ka üks valgusnõudlikumaid, kuna varjus kasvades jääb võra hõredaks. Kõige paremini kasvab meil parasniisketel viljakatel muldadel, kuigi lepib ka väheviljakate liivmuldadega. Leidub vanades parkides. · Okkad on pikemad kui teistel nululiikidel (4...8 cm), kaarjalt ülespoole suunatud, sinakashallid kuni hallikasrohelised, tipus tömbilt teravnevad, sisselõiketa, õhulõhed peal- ja allküljel kogu ulatuses. · Võrsed kollakasrohelised, peaaegu paljad · Pungad piklikud, vaigused · Käbid silinderjad, ümardunud tipu ja alusega, 7...12 cm pikad, hallikaspruunid, kattesoomused lühemad seemnesoomustest. · Seemnesoomused väga laiad (pikkusest laiemad), ümardunud servaga. · puit on kerge, pehme ja kergesti töödeldav. Puitu kasutatakse peamiselt saematerjali
külmaõrn. Korsika must mäni võra on kitsa koonilise kujuga, oksad on lühikesed ja peenikesed, paiknevad suhteliselt hõredalt ning on tõusvad või horisontaalsed. Puu tüvi sirga ja väikse koondega ning puistus hästi laasuv. Tüve kõrgus võib ulatuda kuni 45 meetrini. Korsika musta männi koor on hallikaspruun ning korp peente pikkiribadega. Jämedad ja tugevad võrsed on hele-hallikaspruunid ning pungad munaja kujuga hallikaspruunid. Hallikasrohelised okkad on keerdunud ning kinnituvad kahekaupa. Korsika musta männi käbid on tuhm-hallikaspruunid ning piklik-munaja kujuga. 6 Owen Johnson & David More ,,Euroopa Puud" Eesti Entsüklopeediakirjastus AS, 2005, lk 124 Austria must mänd (Pinus nigra ssp. austrica) Austria must mänd (Pinus nigra ssp. nigra) on musta männi (Pinus nigra) teisend
määrati radiosüsiniku meetodil 9550 aastat. Puu kasvab 910 m kõrgusel merepinnast, tema kõrgus on ligi 4 m ning selle maapealse osa vanuseks loetakse umbes 600 aastat. Juurestiku pikaealisuse tagab võime endale ikka ja jälle uus tüvi kasvatada Hall Lepp Foto 5 Hall lepp ehk valge lepp (Alnus incana) on kaseliste sugukonda lepa perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuuliik Kirjeldus Puu lehed on hallikasrohelised ja läiketa, leheserva tipp on teritunud. Puu tüve koor on hallikat värvi ja sile. Hall lepp kasvab kuni 15 meetri kõrgusek. Eesti kõrgeim hall lepp (31m, diameeter 32 cm) kasvab Järvseljal Levila ja kasvukoht Page 8 of 14 Tallinna Ehituskool Kasvab nii Euroopas, Aasias kui ka Põhja-Ameerikas. Eestis on tavaline puuliik, vähem leidub teda saartel. Halli leppa võib
edelaosas. Eelistab kasvukohana niiskeid või liigniiskeid pindu, näiteks veekogude kaldavööndit. Hõberemmelga nimi tuleb sellest, et tema lehtede alaküljed (mõnikord ka ülaküljed) on hõbedased ja sageli siidkarvakestega, mis on asetunud pearooga paralleelselt. Hõberemmelgas kasvab 25-30 meetri kõrguseks ja ta tüve läbimõõt on kuni 3 meetrit. Hõberemmelga lehed on kuni 12 cm pikad, peensaagja servaga, pealt hallikasrohelised, alt siidkarvased. Leheroots kuni 0,5 cm pikk, tavaliselt näärmetega. Puu õitseb lehtede puhkemise ajal, mai teises pooles. Isasurvad on väävelkollased ja kuni 10 cm pikad, emasurvad on rohekad ja 2-3 cm pikad. Vili on kahe poolega kupar, mis sisaldab palju väikesi karvatutiga seemneid. Viljad valmivad augustis. Raudremmelgas Raudremmelgas võib kasvada 14 meetri kõrguseks (harva kuni 17). Taime lehed on pealt läikivad tumerohelised 5–12 cm pikad ja 2–5 cm laiad
Õitseb pikalt: juulist septembrini. Sinine käoking on väga mürgine, juba taime puudutamisest võib tekkida allergiline lööve. • Kasvab hästi ja lausa eelistab poolvarju. Päikse käes kasvades peab muld olema piisavalt niiske. Väga vähenõudlik ja külmakindel. Armastab niiskemat, viljakat mulda. Talle meeldiks, kui see oleks kergelt happeline. ACHILLEA MILLEFOLIUM - HARILIK • Kitsad, mitmel korral jagunenud, RAUDROHI veidi hallikasrohelised lehed ja suured valged liitõisikud. Raudrohi on korvõieline ja seega ei koosne suur liitõisik mitte õitest, vaid korvõisikutest. Iga väike korvõisik sisaldab tavaliselt nelja-viit valget keelõit ja kuni paarikümmet kollakat või määrdunudvalget putkõit. Keelõites on olemas vaid emakad, need on ühesugulised emasõied. Putkõites on aga nii emakad kui tolmukad ehk seega on õis mõlemasuguline. • Eelistab kuiva toiteainetevaest
Adonis Flammeus 35 cm kõrge sulgjate lehtedega suvelill. Õitseb mai - juuli Veripunased musta südamikuga 1,5 kuni 2,5 cm ülaseõisi meenutavad õied. Kiviktaimlasse, ääristaimeks, lõikelilleks. Eelistab parasniiske kerge lubjarikka mullaga kasvukohta. Seeme külvata varakevadel või sügisel vahetult enne külmasid. LÕHNAV MUSKUSJMIKAS Centaurea Moschata LÕHNAV MUSKUSJMIKAS Centaurea Moschata Kõrgus umbes 90 cm. Harunevatel vartel hallikasrohelised süstjad lehed ja magusalt lõhavad 5 cm valged, kolased, lillad ja roosad õied. Sobib lõikelilleks. Sobib väga hästi taluaeda. Külmakindel. Kasvab hästi päikesepaistelisel või poolvarjulisel kuiva ja lubjarikka mullaga kasvukohal. Külvatakse mai algul kasvukohale 30 cm vahedega. Kääruline Parkjuur Limonium sinuatum Kääruline Parkjuur Limonium sinuatum Varre pikkus kuni 60 cm. Palju kuni 10 cm pikkuseid juurelähedasi lehti.
annaabi.ee 
