Dispositsioon asjaolud, mille puhul tuleb norm rakendamisele, tulenevalt käitumisreeglist. Viimase eksimisel järgneb õiguslik tagajärg (sanktsioon). Dispositsioon on haldusõigusnormi struktruuri keskne lüli, mis määrab ära käitumisreegli, mida norm ette kirjutab, keelab, lubab või soovitab. Sanktsioon näeb ette normiga kehtestatud käitumiseeskirja rikkumise eest teatud sunniabinõu, enamlevinud haldusõigusnormide sanktsiooniks on distsiplinaar- või haldusvastutuse vahendid. 3. Subjektiivne avalik õigus on, lähtudes isikust, subjektile õigusnormidega antud õigusvõime nõuda oma huvide teostamisel riigilt kindlat käitumist. Haldusõigussuhted haldusõigussuhte mõiste avamine eeldab selle sisu, tekkimise, lõppemise ja muutmise aluste, samuti subjektide käsitlemist. Haldusõigussuhe on tihedalt seotud subjektiivse avaliku õigusega. See on õigussuhte üks liik. Reeglina korrespondeeruvad haldusõigussuhtes õigused ja kohutused
Viimase mittetäitmine kujutab endast asjaolu, mille eksisteerimisel järgneb õiguslik tagajärg (sanktsioon). Dispositsioon on haldusõigusnormi struktuuri keskne lüli, mis määrab ära käitumisreegli, mida norm ette kirjutab, keelab, lubab või soovitab. Sanktsioon näeb ette normiga kehtestatud käitumiseeskirja rikkumise eest teatud sunniabinõu. Enamlevinud haldusõigusnormide sanktsioonideks on distsiplinaar- või haldusvastutuse vahendid. Teatud juhtudel võidakse haldusõigusnormi rikkumise korral ette näha ka kriminaalvastutuse vahendeid. Mitte kõik haldusõigusnormid ei sisalda sanktsioone. Näiteks võivad normis sisalduvad asjaolud anda subjektile õiguse oma õiguste realiseerimiseks. Haldusõigusnormi elemendid ei tarvitse olla esitatud kõik koos ühes õigusaktis. See tähendab seda, et norm (selle elementide kirjeldused) võib paikneda erinevates aktides.
Viimase mittetäitmine kujutab endast asjaolu, mille eksisteerimisel järgneb õiguslik tagajärg (sanktsioon). Dispositsioon on haldusõigusnormi struktuuri keskne lüli, mis määrab ära käitumisreegli, mida norm ette kirjutab, keelab, lubab või soovitab. Sanktsioon näeb ette normiga kehtestatud käitumiseeskirja rikkumise eest teatud sunniabinõu. Enamlevinud haldusõigusnormide sanktsioonideks on distsiplinaar- või haldusvastutuse vahendid. Teatud juhtudel võidakse haldusõigusnormi rikkumise korral ette näha ka kriminaalvastutuse vahendeid. Mitte kõik haldusõigusnormid ei sisalda sanktsioone. Näiteks võivad normis sisalduvad asjaolud anda subjektile õiguse oma õiguste realiseerimiseks. Haldusõigusnormi elemendid ei tarvitse olla esitatud kõik koos ühes õigusaktis. See tähendab seda, et norm (selle elementide kirjeldused) võib paikneda erinevates aktides.
Kui haldusõiguserikkuja esindaja keeldub protokollile alla kirjutamast, tehakse sellesse protokolli koostaja poolt vastav kanne. Protokollile lisatakse haldusõiguserikkuja esindaja kirjalikud märkused protokolli kohta, samuti protokollile allakirjutamisest keeldumise kohta. (RK s 08.02.95 nr. 496 jõust.16.03.95 - RT I 1995, 20, 297) (5) Füüsilisele isikule käesoleva seaduse rikkumise eest kohaldatav kriminaal- või haldusvastutus ei välista haldusvastutuse kohaldamist asjakohasele juriidilisele isikule. (RK s 10.02.99 jõust.15.04.99 - RT I 1999, 24, 359) (6) Juriidilise isiku õiguserikkumise asja menetlus toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus sätestatud korras, kui käesolev seadus ei sätesta teisti. (RK s 08.02.95 nr. 496 jõust.16.03.95 - RT I 1995, 20, 297) (7) Käesoleva seaduse paragrahv 17 4. lõike punktis 2 nimetatud õiguserikkumise tõkestamisel ja
või metoodiliselt korraldatud kogu, mis on individuaalselt kasutatav elektrooniliste või muude vahendite abil. Andmebaasi tegija õigused kehtivad 15 aastat ja on allutatud seaduslikele kitsendustele. • Õiguste realiseerimine Õiguste kollektiivne esindamine, mille alused sätestab seadus, toimub Eesti Autorite Ühingu jt õiguste kollektiivse esindamise organisatsioonide kaudu. Õiguste rikkumise eest on ette nähtud tsiviil-, kriminaal- ja haldusvastutuse kohaldamine. Piraatkoopia on teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti mis tahes vormis ilma teose autori, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja loata mis tahes riigis reprodutseeritud koopia ühes vastava pakendiga või ilma selleta. Samuti selline koopia, mis on reprodutseeritud välisriigis teose autori, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja loal, kuid mida levitatakse või
regulatsioonimehhanismi loomine; regulatiivse toime põhirõhk lasub subjektiivsel õigusel Kaitsev õigussuhe – suunatud riikliku sunni kohaldamisele isikuile, kes on rikkunud õigustatud subjektide õigusi või ei ole täitnud õiguslikke kohustusi; tekib õigusrikkumise alusel ja eesmärgiks on rikutud õiguste kaitse, nende taastamine; klassikaliselt kuuluvad siia kriminaalõiguslikud suhted, haldusvastutuse kohaldamise suhted, kohtuotsuse täitmisel tekkivad suhted; toime põhirõhk lasub juriidilisel kohustusel Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutmise või lõppemise. Liigitatakse sündmusteks ja tegudeks Sündmus – selline tegelikkuses ettetulev muutus, mis toimub sõltumata
õigustloov fakt, sama töölepingu muutmine õigustmuutev fakt ja lepingu lõpetamine õigust lõpetav fakt, kuna sellega lõpetatakse kõik antud suhte õigused ja kohustused, seega ka kogu töösuhe. Juriidilise fakti struktuuri järgi eristatakse lihtfakte, liitfakte ja juriidilisi e faktilisi koosseise. Lihtfakt on selline juriidiline fakt, mis kujutab ühte õigusnormi hüpoteesiga määratud faktilist asjaolu ja toob kaasa vaid ühe õigusliku tagajärje, nt kiiruseületamine toob kaasa haldusvastutuse just selle rikkumise eest. Enamik õigusrikkumisi on lihtfaktid. Liitfakt on selline juriidiline fakt mis ühes käitumisaktis sisaldab samaaegselt mitme erineva teo tunnuseid ja toob kaasa ka mitu erinevat õiguslikku tagajärge, näiteks liikluseeskirja rikkumine, millega kaasneb varalise kahju tekitamine teisele sõidukile või inimesele kehavigastuse või surma põhjustamine. Juriidiline ehk faktiline koosseis on selline juriidiline fakt, mis avaldab õiguslikku toimet
aga samuti pädevus otsustusprotsessis ja eriti: diskretsiooni ehk suva maht oma ülesannete teostamisel ning suhtlemisel rahvaga. Iga haldusõiguse normi puhul on kohustatud või õigustatud isikuks haldusorgan või ametiisik, kuid teatavatel juhtudel ka kodanikud ning juriidilised isikud. Ka haldusõiguse normid on loogilise struktuuri poolest valdavalt H - D tüüpi ning regulatiivsed. P. 2.3. Haldusprotsess ning haldusvastutus Eespool selgitati, et haldusõiguse ning haldusprotsessi (haldusvastutuse) õigusharud on sarnases süsteemses seoses kriminaalõiguse ja kriminaalkohtumenetluse ning tsiviilõiguse ja tsiviilkohtumenetluse õigusharudega. Vanema põlvkonna juristid võib-olla mäletavad veel nõukogude õiguse süsteemis palju aastaid väldanud käsituste lahknevust selles, mis on haldusprotsess - see teoreetiline vaidlus võib evida sotsiaalse mälu kaudu mõningast järelmõju praegugi. Oli kaks erinevat käsitlust:
õiguspärase käitumisega, õiguse realiseerimisega. Sellised on eraõiguslikud (tsiviilõiguslikud, perekonnaõiguslikud, tööõiguslikud jms) suhted. Kaitsvad õigussuhted on suunatud riikliku sunni kohaldamisele isikuile, kes on rikkunud õigustatud subjektide õigusi või ei ole täitnud õiguslikke kohustusi. Need suhted tekivad õigusrikkumise alusel ja nende eesmärk on rikutud õiguste kaitse, nende taastamine. Nt kriminaalõiguslikud suhted ja suhted haldusvastutuse kohaldamisel, kaitsvad õigussuhted on ka protsessi- ja menetlussuhted ning suhted, mis tekivad kohtuotsuste täitmisel. Erinevalt regulatiivsest suhtest lasub kaitsvas õigussuhtes õigusliku toime põhirõhk juriidilisel kohustusel. 24 Õiguse alused 6.6. JURIIDILISED FAKTID Juriidilised faktid on asjaolud ja tingimused, millega seadusandja seob juriidilise tagajärje tekkimise
rünnet õigushüvedele või nende suhtes kahjustava või ebasoovitava tagajärje põhjustamist. Õigushüvedeks võivad olla seadusega kaitstud individuaalsed elulised hüved nagu elu, tervis, isikuvabadus või varalised ja mittevaralised subjektiivsed õigused nagu avalik rahu või õiglane ja õiguspärane haldus. Juriidilise vastutuse all kõige laiemas tähenduses käsitame nii karistusõiguslikke sanktsioone kui ka kõiki muid tsiviil- ja haldusvastutuse juhtudel kohaldatavaid õiguslikke tagajärgi (nt õigusttaastavaid meetmeid). Delikti üldised tunnused - delikt kui tegu on: 1) formaalmateriaalsest aspektist koosseisupärane; 2) füüsilisest aspektist reaalne; 3) õigusvastane; 4) põhjuslikus (kausaalses) seoses kahjuliku või ebasoovitava tagajärjega; 1
annaabi.ee 
