Avaliku teenistuja õigused: (2) 1) Õigus saada lisatasu a. Teenistusstaazi eest b. Akadeemilise kraadi eest c. Võõrkeelte valdamise eest 2) Õigus sõidukulude hüvitamisele Avaliku teenistuja kohustused: (3) 1) Järgida õigusakte 2) Ettevõtlusega võib tegeleda vaid ametiasutuse loal 3) Ametnik on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni Teema 4. Avalik- õiguslikud haldustoimingud ja riigivastutus 24. Haldustoimingute olemus ja liigid. Õigustoimingud ja reaaltoimingud Haldustoimingud e. haldusmenetlus haldusorgani (valitsusasutuse, volikogu või isiku...) tegevus: · Määruse või haldusakti andmine · Halduslepingu sõlmimine · Toimingu sooritamine Haldusmenetluse põhimõtted: (4) 13 · Uurimispõhimõte haldusorgan selgitab välja asjaolud · Kaalutluspõhimõte e. diskretsioon ei ole olemas sarnaseid olukordi
Maavanem teostab järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras. Riigikontroll kontrollib kohaliku omavalitsuse üksuse tegevust vastavalt Riigikontrolli seadusele. Õiguskantsler teostab järelevalvet valla või linna õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele. TEEMA 4. 17. Haldustoimingute olemus ja liigid. Õigustoimingud ( Haldusakt, määrus, haldusleping ) ja reaaltoimingud. Haldusakti, määruse ja halduslepingu õiguspärasuse ja kehtivuse alused. Haldustoimingud e. haldusmenetlus – haldusorgani- valitsusasutuse, volikogu vms tegevus: Määruse või haldusakti andmine Halduslepingu sõlmimine Toimingu sooritamine Haldustoimingute liigid: 1) Õigustoimingud – toimingud, millega muudetakse õiguskeskkonda, pädev organ annab norme
selleks, et mõne üldisema ühiskondliku probleemi lahendamisel kaasa aidata. Vabatahtlik tegevus ja annetamine on ka kodanikuühiskonna tegevus. Institutsiooniline Institutsioonilised huvirühmad-ülikoolid, sõjavägi, riigiametnikud, huvirühm kirikud jt.Riik teostab avaliku administratsioonide üle järelevalvet, mille eesmärgiks on haldustoimingute kvaliteedi kindlakstegemine ja Näide: vajadusel nende parandamine ning mis kujutab endast erinevate vormide ja institutsioonide ning meetodite kogumit. Siin ei oma tähtsust see, kas avalik administratsioon esineb riigiorganite, kohaliku omavalitsuse või teiste avalik-õiguslike juriidiliste isikute organite süsteemina.
3) Teostab põ hiseaduslikku jä relvalvet 4)Riigisekretä ril on Riigikantselei juhina samad õ igused, mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhtimisel. 5) Riigisekretä r nimetab ametisse ja vabastab ametist Riigikantselei direktori, tugitegevuste juhi ja struktuuriü ksuse juhi võ i sõ lmib ja lõ petab nendega tö ö lepingu. 6) Riigisekretä r on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ja peaministri ees. 3.Mis on haldustoiming? Iseloomusta haldustoimingute jagunemist. Haldustoimingud e. haldusmenetlus – haldusorgani (valitsusasutuse, volikogu võ i isiku...) tegevus: • Mä ä ruse võ i haldusakti andmine • Halduslepingu sõ lmimine • Toimingu sooritamine Haldustoimingud ehk Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel Haldustoimingute liigid: 1. Õigustoimingud – toimingud, millega muudetakse õ iguskeskkonda, pä dev
organisatsiooniliselt on ta isesisev asutus. 2) funktsionaalselt kuulub organile kindel pädevus. Haldusorgani pädevus pädevus väjendab eelkõige haldusekandjate ja haldusorganite õiguste ning kohustuste mahtu. Organite paljususe puhul on pädevuse reguleerimine, selle piiritlemine hädavajalik. Pädevuse liigid on: reaalpädevus; territoriaalpädevus; funktsionaalne pädevus; instantsiline ehk astmeline pädevus. 5. Haldustoimingute liigitu oma sisult võib haldustomingud liigitada kahte suurde kategooriasse: õigustoimingud ja reaaltoimingud. Üks osa toob kaasa muutusi õiguslikku olustikku, teine osa tominguist sellist toimet ei oma. Reaaltoimingute hulka kuuluvad administratsiooni toimingud, faktiline ehk materiaalne tegevus(nt liiklusummikute kõrvaldamine)reaaltoimigud ei ole suunatud õigussuhete loomisele.. Teine liik on nn teatamistoimigud (teated, hoiatused, kutsed). 6
haldusekandjate oluliseks koostisosaks. ÜLDKÜSIMUSED HALDUSÕIGUSEST Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. Haldusõiguse süsteem: Üldosa: näit. haldusõiguse üldprintsiibid halduskandjate ja haldusorganite õiguslik seisund avaliku teenistuse ja avalike teenistujate õiguslik seisund haldusvastutus haldustoimingute sooritamine halduskontroll jne. Eriosa: teatud üksikud haldustegevuse valdkonnad. Näit. ehitusõigus, maanteeõigus, lennundusõigus, liiklusõigus jne Haldusorgan on asutus, kogu või isik, kes on seadusega volitatud täitma avaliku halduse ülesandeid. Haldusorganiks on ükskõik milline avalikke ülesandeid täitev asutus või üksikisik. Kui eraõiguslik isik täidab haldusorganile pandud avalikke ülesandeid, loetakse see eraõiguslik isik ülesannete täitmise ulatuses haldusorganiks
Riiklik ja teenistuslik järelevalv-on asutuste ametnike ja teiste institutsioonide kontrollimises teiste ametisasutuste poolt, mis ei ole kontrollitavaga subordinatsioonivahekorras, see pädevus tuleneb vastavalt valdkonnaseadusest nt. PPVS liiklusjärelvalve. Teenistusliku järelvalve on kontroll, mida teostavad kõrgemalseisvad ametiasutused ja ametnikud neile alluvate ametiasutuste ja ametnike tegevuse õiguspärasuse:kontrollitakse haldustoimingute vastavust kehtivale õiguskorra nõuetele ning otstarbekuse suhtes. Avalik haldus-on asjade korraldamine üldsuse huvides ja hüvanguks. Sisaldab järgmisi aspekte:organisatsioonilisus, formaalsus ja materiaalsus. Tegutsemisvormid: Eraõiguslik haldustegevus (leping üks osapool on riik ja ei anna ühepoolseid korraldusi), avalikõiguslik haldustegevus (tegutseb avalikõiguslikult teostab täidesaatvat võimu lähtudes PS põhimõtetest ja põhiõigustest)
Millised seadused reguleerivad KOV-de korraldust ja ülesandeid? KOV-idele saab seaduse alusel määrata täitmiseks riiklikke ülesandeid, kuid ülesandeid KOV-le saab panna vaid seaduse või lepinguga. Millised osapooled ning millistes küsimustes teostavad järelevalvet kohalike omavalitsuste tegevuse üle? Riikliku järelevalve sisuks on kontroll kohaliku omavalitsuse üksuste poolt teostatavate haldustoimingute õiguspärasuse (seaduslikkuse) üle; • Järelevalvet teostavad institutsioonid: Maavanemad Ametid ja inspektsioonid Õiguskantsler Riigikontroll Millised on kohalike omavalitsuste ühistöö vormid? Omavalitsuste ühistöö üks olulisemaid vorme on omavalitsusliidud, mis töötavad kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse alusel. Keda esindab külavanem KOKS-i sätte ja mõtte kohaselt? Elanike kogumit
Haldusõiguse üldossa kuuluvad normid on üldise iseloomuga ja reguleerivad suhteid, millel on läbiv iseloom kõigi haldustegevuse suundade jaoks. Haldusõiguse üldossa kuuluvad normistikud, mis määratlevad näiteks: o Haldusõiguse põhiprintsiipe; o Haldusekandjate ja haldusorganite õiguslikku seisundit; o Avaliku teenistuse ja avalike teenistujate õiguslikku seisundit; o Haldusmenetluse korda (haldustoimingute sooritamise, s.h haldusaktide andmise korda; o Haldusvastutust; o Halduskontrolli jne Haldusõiguse eriosa normid reguleerivad teatud üksikuid haldustegevuse valdkondi. Traditsiooniliselt kuuluvad siia näiteks ehitusõigus, maanteeõigus, haridusõigus jne. Haldusõiguse eriosa üksikud valdkonnad on suuremal või vähemal määral seadustega reguleeritud. Haldusõigusnorm
Parlamendi valimistel enim hääli saanud juhile teeb president ettepaneku valitsuse moodustamiseks. Kui paralment valitsust ei usalda, peab valitsus tagasi astuma. Parlament võib avaldada umbusaldust peaministrile või üksikministrile. Kohtuvõim on riigi poolt loodud vaidlusi läbi vaatav ning lahendav organ. Õiguskantsleril on õigus nõuda seadustäitmisi üksikisikult või riigiorganilt. Haldusorganite tegevus 1. Määrusakti andmine 2. Haldusõiguse andmine 3. Haldustoimingute tegemine 4. Haldusleping Toimimise printsiibid: 1 .õiguste kaitse 2. proportsionaalsus kohane; vajalik 3. seaduslik alus Õiguspärane ootus käitutakse õiguspäraseks, haldusorgani tegevus ei või olla sõnamurdlik. Haldusmenetluse oluline põhimõte on uurimisprintsiip aktiivne on avaliku võimukandja. Haldusorgani iga samm on kontrollitav ja vaidlustatav. ERAÕIGUS
KOV üksuse tegevuse järelevalve ja kontroll: (1) Maavanem teostab järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras. (2) Riigikontroll kontrollib kohaliku omavalitsuse üksuse tegevust vastavalt Riigikontrolli seadusele. (3) Järelevalvet valla või linna õigustloovate aktide vastavuse üle EV PÕS ja seadustele teostab ÕK. Teema 4. Avalik- õiguslikud haldustoimingud ja riigivastutus 17. Haldustoimingute olemus ja liigid. Õigustoimingud ( Haldusakt, määrus, haldusleping ) ja reaaltoimingud. Haldusakti, määruse ja halduslepingu õiguspärasuse ja kehtivuse alused (Haldusmenetluse seadus). Haldustoimingud peavad olema: 1. Õiguspärased: 2. Kaalutlusõiguslikud 3. Vormivabadus ja eesmärgipärasusele lähtuvad 4. Uurimispõhimõtest lähtuvad Haldustoimingute liigid: 1. Reaaltoiming- nt riigihange, liikluse ümberkorraldus. Oluline, et ei kaasneks muutusi
ning reguleerimist. 3. halduse kontroll -avaliku administratsiooni üle teostatav järelevalve. Kontroll on funktsioon, mille sisuks on haldustegevuse ja selle tulemuste kvaliteedi kindlakstegemine. · Internne-kontroll, mida teostavad halduse enda ametiasutused ja ametnikud. See kontroll jaguneb teenistuslikuks(teostavad kõrgemalseisvad ametiasutused) ja riiklikuks järelevalveks(selle sisuks on kontroll haldustoimingute õiguspärasuse üle), ja n.n. enesekontrolliks(kujutab endast iseseisva õigussubjekti, haldusekandja sees ja tema enda ametnike või organite korraldatud kontrolli; on iseloomulik avalik-õiguslikele asutustele ja fondidele(sihtasutustele)) · Eksternne-kontroll, mida teostavad väljaspool haldusorganisatsiooni asuvad ametiasutused, ametnikud ja teised subjektid. Alaliigid:
o Valla- ja linnaeelarve seadus (1993); o Kohalike maksude seadus (1994); o Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (2002); o Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seadus (2002); o Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadus (2002); o Avaliku teenistuse seadus (1995). KOV riiklik järelevalve o Riikliku järelevalve sisuks on kontroll kohaliku omavalitsuse üksuste poolt teostatavate haldustoimingute õiguspärasuse (seaduslikkuse) üle; o Järelevalvet teostavad institutsioonid: Maavanemad; Ametid ja inspektsioonid; Õiguskantsler; Riigikontroll KOV ülesehitus o Volikogu o Vähemalt 7 liiget o üle 2000 elanikuga omavalitsusüksuse volikogu on vähemalt 13-liikmeline o üle 5000 elanikuga omavalitsusüksuse volikogu on vähemalt 17-liikmeline o üle 10 000 elanikuga omavalitsusüksuse volikogu on vähemalt 21- liikmeline
*Personalihaldus 41. Haldusõiguse süsteem. Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. Haldusõiguse süsteem: Üldosa: näit. · haldusõiguse üldprintsiibid · halduskandjate ja haldusorganite õiguslik seisund · avaliku teenistuse ja avalike teenistujate õiguslik seisund · haldusvastutus · haldustoimingute sooritamine · halduskontroll jne. Eriosa: teatud üksikud haldustegevuse valdkonnad. Näit. ehitusõigus, maanteeõigus, lennundusõigus, liiklusõigus jne. 42. Avaliku halduse organisatsioon. 43. Avaliku halduse kandjad. Avaliku halduse kandja on õigussubjekt, kellele õiguskorra poolt on antud teatud hulk õigusi ja peale pandud kohustused avaliku halduse teostamisel. Iga iseseisev avaliku halduse kandja on samaaegselt ka avalik-õiguslik juriidiline isik.
*20 Järelikult on nõutav haldusotsuste tagasiside rahva poolt vahetult demokraatlikult legitimeeritud parlamen- dile. Kuigi parlamendil on haldust võimalik mõjutada ka riigieelarve kaudu, tuleneb peamine mõjutamis- vahend siiski valitsuse parlamentaarsest vastutusest.*21 Kuna valitsus on halduse toimingute eest vastutav ja peab arvestama võimalike sanktsioonidega parlamendi mittenõustumisel nendega, toimib valitsuse vastutus parlamendi ees siin haldustoimingute parlamentaarset tagasisidet võimaldava vahendina. Nii vahendab valitsus demokraatlikku legitimatsiooni ka haldusele. Parlamendile jääb seega võimalus oma seaduste toimet kuni viimse täitevaktini ise kontrollida ja juhendada. Halduse hierarhiline organisatsioonistruktuur kui demokraatliku legitimatsiooni eeldus Tulenevalt põhiseaduse §-st 86 vastutab valitsus parlamendi ees põhimõtteliselt kõigi eksekutiivvõimu poolt vastuvõetud otsuste eest
ametisse nimetamine ja vabastamine; valitsuse tegevuse kontroll ja valve, poliitiline kontroll kogu täidesaatva võimu üle; üldpoliitika suundade määramine/kavandamine; valimissüsteemide valik ja kehtestamine; välislepete ratifitseerimine ja denonsseerimine; riigipeaaaa aktide järgnev sanktsioneerimine; riigipea valimine/nimetamine; riigiametitelt õigus aru pärida; rahvusvahelised kontaktid; kõrgema kohtu valimine või nimetamine; haldustoimingute teostamine; sõja või rahu lõplik sanktsioneerimine; riikliku korralduse ja haldusterritooriumi jaotuse kehtestamine; sisemise struktuuri ja tööjaotuse kehtestamine; õigusaktide kinnitamine. Riigipea Kui riigipea ei ole valitsuse juht, on ta kõrgeim täidesaatva võimu tasand (Eesti). Kui ta on valituse juht, ühendab at nii kollegiaalse kui ainuisikulise täidesaatva võimu. Riigipea pädevus: dekreetseadusi andev; esitada valitsuse juht ja liikmed, kõrgeim
töötajate kohalemääramist, nende omavaheliste funktsioonide määratlemist, juhtumist ning reguleerimist jne. 3) Kontroll. Sisuks on haldustegevuse ja selle tulemuste kvaliteedi kindlakstegemine. Selles mõttes täidab kontroll 1.6 Avaliku halduse seotus õigusega. Haldus on seadustele allutatud tegevus, ta peab toimuma seaduste alusel ja nende täitmiseks. Selles väljendub halduse legaalsus. Seadustega võidakse ette näha teatud konkreetsete haldustoimingute sooritamine. Sellisel juhul kujutab haldus endast otseselt seaduste täitmist. Teatud juhtudel saab aga rääkida ka nn diskretsionaarsest ehk suvahaldusest (või vaba haldus). Põhiliselt puudutab see faktilist ehk materiaalset haldustegevust (teede ja sildade ehitamine ja remont, parkide rajamine jne). Sellisel juhul ei ole vastavad toimingud konkreetse seaduse poolt otseselt determineeritud. 2. Haldusõigus. 2.1 Haldusõiguse mõiste.
Nende sisuks on üld- ja erifunktsioonide teostamiseks vajalike tingimuste loomine. Siia kuuluvad nn. asjaajamine, juriidiline teenindamine jne. § 5. Avaliku halduse seotus seadustega Haldus on seadustele allutatud tegevus, ta peab toimuma seaduste alusel ja nende täitmiseks. Selles väljendub halduse legaalsus/legaalsuse nõue. Halduse seadustega determineerituse aste võib olla erinev. Seadustega võidakse ette näha teatud konkreetsete haldustoimingute sooritamine. Sellisel juhul kujutab haldus endast otseselt seaduste täitmist. Näiteks mittetulundusühingute ja nende liitude seaduse § 35 2. lõige sätestab, et seaduse "Kodanike ühenduste kohta" alusel ühingute (liitude) põhikirja registreerinud Kohtla-Järve, Narva, Pärnu, Sillamäe ja Tartu linnavalitsused annavad vastavalt kuuluvusele Ida-Viru, Pärnu ja Tartu maavalitsusele 30 tööpäeva jooksul, arvates seaduse
Nende sisuks on üld- ja erifunktsioonide teostamiseks vajalike tingimuste loomine. Siia kuuluvad nn. asjaajamine, juriidiline teenindamine jne. § 5. Avaliku halduse seotus seadustega Haldus on seadustele allutatud tegevus, ta peab toimuma seaduste alusel ja nende täitmiseks. Selles väljendub halduse legaalsus/legaalsuse nõue. Halduse seadustega determineerituse aste võib olla erinev. Seadustega võidakse ette näha teatud konkreetsete haldustoimingute sooritamine. Sellisel juhul kujutab haldus endast otseselt seaduste täitmist. Näiteks mittetulundusühingute ja nende liitude seaduse § 35 2. lõige sätestab, et seaduse "Kodanike ühenduste kohta" alusel ühingute (liitude) põhikirja registreerinud Kohtla-Järve, Narva, Pärnu, Sillamäe ja Tartu linnavalitsused annavad vastavalt kuuluvusele Ida-Viru, Pärnu ja Tartu maavalitsusele 30 tööpäeva jooksul, arvates seaduse
töötajate kohalemääramist, nende omavaheliste funktsioonide määratlemist, juhtimist ning reguleerimist. 3. halduse kontroll-avaliku administratsiooni üle teostatav järelevalve. Kontroll on funktsioon, mille sisuks on haldustegevuse ja selle tulemuste kvaliteedi kindlakstegemine. · Internne-kontroll, mida teostavad halduse enda ametiasutused ja ametnikud. See kontroll jaguneb teenistuslikuks(teostavad kõrgemalseisvad ametiasutused) ja riiklikuks järelevalveks(selle sisuks on kontroll haldustoimingute õiguspärasuse üle), ja n.n. enesekontrolliks(kujutab endast iseseisva õigussubjekti, haldusekandja sees ja tema enda ametnike või organite korraldatud kontrolli; on iseloomulik avalik-õiguslikele asutustele ja fondidele(sihtasutustele)) · Eksternne-kontroll, mida teostavad väljaspool haldusorganisatsiooni asuvad ametiasutused, ametnikud ja teised subjektid. Alaliigid: · Poliitiline kontroll - (alaliikmed: parlamendi kontroll, mille vahenditeks on
Avalike ülesannete üleandmine eraõiguslikele isikutele ja ülesannete täitmise allutamine täies ulatuses vabale konkurentsile materiaalne avalike ülesannete üleandmine. Sisuliselt riik loobub ülesannete täitmisest ja selle täitmise tagamisest. VI teema HALDUSTOIMINGUD _______________________________________________________________ §1 Haldustoimingute liigid reaaltoimingud eesmärgiks ei ole kaasa tuua õigusuhte tekkimist 30 faktilised toimingud materiaalne tegevus (liiklusummikute kõrvaldamine) teatamistoimingud kutsed, teated, hoiatused tõestamistoimingud nt vallasekretär tõestab dokumente õiguslikud toimingud eesmärgiks õigusliku olukorra muutmine. Avaldusvorm haldusakt
dekreet korraldus (KOV, VV) seadlus (president) otsus (KOV) määrus (KOV, VV, min) käskkiri (min) muud aktid: - põhikiri - põhimäärus - juhend - eeskiri alluvad halduskohtu kontrollile: reaaltoimingud halduse üksikaktid (haldusaktid) notari- ja perekonnaseisuameti aktid alluvad Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi kontrollile: halduse üldaktid Haldustoimingute liigitus: a. õigusliku iseloomu alusel - üldaktid (õigustloovad aktid, normatiivaktid) - üksikaktid (mitteõigustloovad aktid) b. vormi alusel - kohustusliku vormiga (kirjalikud, liiklusmärgid) - vormivabad (suulised, nt politseiniku korraldused) c. nimetuse alusel - VV määrused, korraldused - ministri määrused, käskkirjad
Kohus on oma tegevuses sõltu- matu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Kuigi kohtud on sõltumatud ning õigusemõistmist häiriv tegevus kohtu lähikonnas on keelatud *2, on võimude seaduslikkuse ja tasakaalustatuse põhimõttest lähtuvalt ka kohtuvõimu tegevust võimalik seadusest tulenevatel alustel kontrollida. Halduse kontrolli all mõistetakse avaliku administratsiooni üle teostatavat järelevalvet, mille eesmär- giks on haldustoimingute kvaliteedi kindlakstegemine ja vajadusel selle parandamine ning mis kuju- tab endast eri vormide, institutsioonide ja meetodite kogumit.*3 Teenistuslik järelevalve kui üks avali- ku halduse internse kontrolli liik on kohtute üle teostatava järelevalve viisidest kõige ulatuslikum, sest võimaldab kontrollida nii kohtute tegevuse õiguspärasust kui ka efektiivsust. Teenistuslik järelevalve
omavaheliste funktsioonide määratlemist, juhtimist ning reguleerimist. 3. halduse kontroll-avaliku administratsiooni üle teostatav järelevalve. Kontroll on funktsioon, mille sisuks on haldustegevuse ja selle tulemuste kvaliteedi kindlakstegemine. · Internne-kontroll, mida teostavad halduse enda ametiasutused ja ametnikud. See kontroll jaguneb teenistuslikuks(teostavad kõrgemalseisvad ametiasutused) ja riiklikuks järelevalveks(selle sisuks on kontroll haldustoimingute õiguspärasuse üle), ja n.n. enesekontrolliks(kujutab endast iseseisva õigussubjekti, haldusekandja sees ja tema enda ametnike või organite korraldatud kontrolli; on iseloomulik avalik-õiguslikele asutustele ja fondidele(sihtasutustele)) · Eksternne-kontroll, mida teostavad väljaspool haldusorganisatsiooni asuvad ametiasutused, ametnikud ja teised subjektid. Alaliigid: · Poliitiline kontroll - (alaliikmed: parlamendi kontroll, mille vahenditeks on interpellatsiooniõigus-õ
82. Haldusõiguse mõiste ja süsteem Haldusõigus - avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. Haldusõiguse süsteem: Üldosa: näit. -haldusõiguse üldprintsiibid -halduskandjate ja haldusorganite õiguslik seisund -avaliku teenistuse ja avalike teenistujate õiguslik seisund -haldusvastutus -haldustoimingute sooritamine-halduskontroll jne. Eriosa: teatud üksikud haldustegevuse valdkonnad. Näit. ehitusõigus, maanteeõigus, lennundusõigus, liiklusõigus jne. 83. Mis on võlasuhe? Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgniku) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.(VÕS §2) Võlasuhtest
allutamine täies ulatuses vabale konkurentsile materiaalne avalike ülesannete üleandmine. Sisuliselt riik loobub ülesannete täitmisest ja selle täitmise tagamisest. 36 VI teema HALDUSTOIMINGUD _______________________________________________________________ §1 Haldustoimingute liigid reaaltoimingud eesmärgiks ei ole kaasa tuua õigusuhte tekkimist faktilised toimingud materiaalne tegevus (liiklusummikute kõrvaldamine) teatamistoimingud kutsed, teated, hoiatused tõestamistoimingud nt vallasekretär tõestab dokumente õiguslikud toimingud eesmärgiks õigusliku olukorra muutmine. Avaldusvorm haldusakt §2 Haldusakti määratlused Haldusakt on administratsiooni toimingute õiguslikuks vormiks.
huvide realiseerimine. See seletab kuidas riigifirmad ja ametid toimivad ja mis nende õigused on ühesõnaga. Näiteks haigekassa ja lennuamet (näited on võibolla õiged). 9.4 Haldusõiguse süsteem - Haldusõiguse süsteem: Üldosa: näit. -haldusõiguse üldprintsiibid -halduskandjate ja haldusorganite õiguslik seisund -avaliku teenistuse ja avalike teenistujate õiguslik seisund -haldusvastutus -haldustoimingute sooritamine-halduskontroll jne. Eriosa: teatud üksikud haldustegevuse valdkonnad. Näit. ehitusõigus, maanteeõigus, lennundusõigus, liiklusõigus jne . 9.5 Avaliku halduse organisatsioon ja halduse kandjad. 9.6 Karistusõigus: Karistusõiguse mõiste ja süsteem - eesmärk on takistada kuritegevust ning kaitsta ühiskonna põhiväärtusi. Karistusõigust reguleerib karistusseadustik (KarS). KarS sisaldab karistusi kuritegude ja väärtegude eest
Eraõiguses eksisteerib printsiip, et teha võib kõike, mis pole keelatud. Avalikus õiguses ja haldusõiguses eksisteerib aga printsiip, et teha võib seda mis on lubatud. Eksisteerib väga range seaduslikkuse nõue. Seaduse ettekirjutuste järgi liigitatakse haldusõigus: 1. Kui seadus on täpselt ette kirjutanud, mida haldusorgani ametnik tohib ja mida ei tohi ning see ei luba laiendusi siis räägime determineeritud haldusõigusest. a. Seaduste otsene täitmine konkreetsete haldustoimingute sooritamine b. Seadusega seotus võib olla ka lõdvem nt seadus nimetab ülesande, mille peab täitma, kuid selle täitmise korra jätab seadus lahtiseks. 2. Diskretsiooniõigus e. Kaalutlusõigus tunneb diskretsionaalset haldusõigus e suvahaldusõigus e seadusvaba haldus puudutab faktilist e materiaalset haldustegevust - haldusasutuse ametnik on oma tegemistes vabam, nt eelarve eraldab raha kellelegi, et
RKÜK 3-3-1-15-07, p 42. 56 Maksuõigusrikkumisele viitavate asjaolude tuvastamise kohta maksuhalduri poolt, RKÜK 3-1-1-120-03, p 21; RKHK 3-3-1-54-01, p 1; 3-3-1-18-03, p 13, 18. Vt ka J. Sarv, Mõningatest haldus(kohtu)menetluse ja süüteomenetluse paralleelsusega seotud probleemidest, Juridica 2005, lk 308, 310. 4. Halduskohtu eripädevus. Halduskohtute pädevuse täiendamise võimalust lisaks üldklauslile on seadusandja kasutanud mitmete põhiõigusi piiravate haldustoimingute õiguspärasuse kontrolli korraldamiseks, seades toimingu sooritamise sõltuvusse halduskohtu eelnevast loast või kohustades asutust pöörduma viivitamatult pärast toimingu sooritamist kohtu poole. Kuna siin ei esita puudutatud isik kaebust, ei eksisteeri ka avalik-õiguslikku vaidlust ning tegemist on halduskohtu eripädevusega. Näiteks halduskohus: teostab automaatset järelkontrolli kaitseväelasele distsiplinaararesti määramisel (kaitseväe distsiplinaarseaduse § 55);
Halduse aspektist tervikuna, aga hõlmab internne kontroll ka riiklikku järelevalvet KOV tegevuse üle, kuna seda teostatakse haldusorganite poolt. 2.1. Teenistuslik jäerelevalve Teenistuslik järelevalve - kontroll, mida teostavad kõrgemalseisvad ametiasutused (organid) ja ametnikud neile alluvate ametiasutuste ja ametnike tegevuse õiguspärasuse ning otstarbekuse suhtes. Õiguspärasuse puhul kontrollitakse üksnes haldustoimingute vastavust kehtiva õiguskorra nõuetele. Otstarbekuse kontrollimisel aga hinnatakse teostatud toimingute otstarbekust. KOV-i puhul seisneb teenistuslik järelevalve (vt KOKS § 66¹) valla- või linnavalitsuse poolt valla või linna ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste poolt hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatavas kontrollis. Teenistusliku järelevalve teostamisel on kõrgemalseisvad ametiasutused ja ametnikud õigustatud:
annaabi.ee 
