Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriiki ja föderatsiooni. Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Tema koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi (osariike, liiduvabariike), lihtriigi territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks (provints, oblast..), need omakorda väiksemateks üksusteks (maakond,rajoon..). Igal haldusterritoriaalsel üksusel on oma juhtimisorgan. See võib olla kas riigi- või kohaliku omavalitsuse organ, mõnikord aga nii üks kui teine. Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised (föderatsiooni subjektid). Tänapäeval on maailmas üle 20 föderatsiooni, milleks on enamasti suurriigid (USA, India, Brasiilia, Mehhiko, Pakistan, Saksamaa), aga on ka keskmise suurusega riike ja ka mõned väikeriigid (nt Komoori Saared ja Mikroneesia föderatsioon)
vabariigis valitakse riigipea valimiste teel, monarh pärib võimu. Lisaks valitakse president kindlaks ajaks, monarh on määramata ajaks. Lisaks on monarh juriidiliselt vastutamatu. 10. Riiklik korraldus liht- ja liitriikides Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Lihtriigi koosseisu ei kuulu iseseisvaid riiklike osasid (osariik, liiduvabariik vms. Igal haldusterritoriaalsel üksusel on oma juhtimisorgan. Unitaarriigil on ainult üks põhiseadus, ühtne õigussüsteem ning ühtne riigivõimu- ja riigivalitsemisorganite süsteem. Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosedeks on liikmesriigid või muud riiklikud moodustised. Võim ja funktsioonid on föderatsioonis jagatud keskvalitsuse ja alamüksuste valitsuste vahel. Föderatsioonil tervikuna ja igal selle osariigil on oma seadusandlik, täitev-
Valimised toimuvad kõikidesse Taani kohalikesse volikogudesse ühel päeval. Saadikud valitakse nii maakonna- kui kohalikesse volikogudesse. USA- Föderatsiooni struktuur 50 osariiki ja Columbia föderaalringkond - Osariikide pädevuses on haldusterritoriaalse jaotuse küsimused ja KOV asutused - Ei eksisteeri konstitutsioonilist suhet föderaalvalitsuse ja KOV-i vahel: KOV-d on õiguslikult 50 osariigi valitsuse kreatuurid (creatures). - KOV-de süsteem rajaneb haldusterritoriaalsel jaotusel: osariigid (v.a mõned erandid) jagunevad maakondadeks. Maakonnad eksisteerivad väljaspool linnaasulaid. Linnad on maakondadest eraldi. Suurlinnade KOV organitel on maakonnaorganite volitused. Maakonnad jagunevad town'ideks ja township'ideks. USA-s eksisteerib suur arv eriringkondi, mille piirid ei lange kokku haldusterri-toriaalsete üksuste piiridega. - Maakondades valib elanikkond volikogud (komiteed), samuti valitsused ja mõned
Omandab riigivõimu pärimise või valimise teel. Juriidiliselt vastutamatu. 2) Vabariiklik - kõrgemad riigiorganid valitakse, võimu ei pärandata. Kehtib kollegiaalsuse põhimõte. Kõrgem riigivõim rahval, lähtub rahvast. Teostab vahetult või vahendusel riigivõimu. Riiklik korralduse vorm - territoriaalne jaotus: 1) Lihtriigid e. unitaarriigid - haldusterritoriaalsetel üksustel ei ole iseseisva riikluse tunnuseid. Territoorium jaguneb haldusterritoriaalsel põhimõttel. 2) Liitriigid e. föderatsioonid - üksikute riikide ühendused. Ühenduste osadel riiklik suveräänsus mingil määral. Suveräänsus seisneb esindus ja täitevorganite seadusandluse, kohtusüsteemi ja vahel kodakonduse olemasolus (erivormiks konföderatsioon - ühised vaid osa riigi funktsioone). 16. Riigiorganite tunnused ja nende liigitus: Tunnused: 1) Riigiorganite süsteemi element, riigi aparatuurne osa 2) Riigivõimu volitused
iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte (nt. USA) K. Parlamentaarne vabariik on riigivalitsemise vorm, mis rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. (nt Eesti) Riiklik korraldus. Unitaarriik ja föderatsioon. Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Lihtriigi koosseisu ei kuulu iseseisvaid riiklike osasid (osariik, liiduvabariik vms. Igal haldusterritoriaalsel üksusel on oma juhtimisorgan. Unitaarriigil on ainult üks põhiseadus, ühtne õigussüsteem ning ühtne riigivõimu- ja riigivalitsemisorganite süsteem. Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosedeks on liikmesriigid või muud riiklikud moodustised. Võim ja funktsioonid on föderatsioonis jagatud keskvalitsuse ja alamüksuste valitsuste vahel. Föderatsioonil tervikuna ja
tähtajaks valitav president. 3) Riigi korraldus. Riigi korraldus on riigi territoriaal-poliitiline ülesehitus, riigi koostisosade õiguslik ja poliitiline staatus ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga suhete põhimõtted. Unitaarriik ehk lihtriik – riik, mis on territoriaal-poliitiliselt ühtne tervik, selle territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks, igal haldusterritoriaalsel üksusel on oma juhtimisorgan. Unitaarriigil on ainult üks põhiseadus, ühtne õigussüsteem ning ühtne riigivõimu- ja riigivalitsemisorganite süsteem. Föderatsioon ehk liitriik – riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. Võim ja funktsioonid on föderatsioonis jagatud keskvalitsuse ja alamüksuste valitsuste vahel. Föderatsioonil tervikuna ja igal selle osariigil on oma
Monarhia on riigivalitsemisevorm, mida iseloomustab kõrgeima riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. Vabariik on riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. Riiklik korraldus liht- ja liitriigis Lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Lihtriigi territoorium jaguneb haldusterritoriaalseteks üksusteks. Igal haldusterritoriaalsel üksusel on oma juhtimisorgan. See võib olla kas riigi- või kohaliku omavalitsuse organ. Liitriik on riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. Lepingulise föderatsiooni subjektil on oma konstitutsioon ja oma kodakondsus, tema piire ei või muuta tema nõusolekuta. Konstitutsioonilise föderatsiooni subjektil ei ole ka vormiliselt suveräänsust, enamasti puudub tal konstitutsioon, nende piire võib muuta liitriigi keskorganite aktidega. Autonoomia
üksusteks. Eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi – unitaarriiki ja föderatsiooni. Unitaarriik e lihtriik – territoriaal-poliitiliselt on riik ühtne tervik. Tema koosseisus ei ole iseseisvaid riike või riiklike moodustisi (nt osariike, liiduvabraiike vms). Territoorium jaguneb ainutl haldusterritoriaalseteks üksusteks (provints, kubermang, oblast jne), need omakorda väiiksemateks üksusteks (maakond, rajoon jne). Haldusüksuste arv sõltub territooriumist. Igal haldusterritoriaalsel jaotusel on oma juhtimisorgan, nt riigi- või kohaliku omavalitsuse organ. Föderatsioon e liitriik – koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised (föderatsiooni subjektid). Tänapäeval on maailmas üle kahekümne föderatsiooni, enamasti suurriigid (USA, India, Brasiilia, Mehhiko, Pakistan, Saksamaa). On keskmise suurusega riike ja föderatiivseid väikeriike (Mikroneesia föderatsioon). Seal elab umbes kolmandik maailma elanikkonnast
50 osariigi konstitutsioonid on kehtestanud üsna mitmepalgelise haldusterritoriaalse jaotuse ja erinevad KOV süsteemid. Ei eksisteeri konstitutsioonilist suhet föderaalvalitsuse ja KOV-i vahel: KOV-d on õiguslikult 50 osariigi valitsuse kreatuurid (creatures). Dilloni reegel on kõige laiemalt tsiteeritav KOV-ga seonduv konstitutsiooniline kohtunikuütlus. Kohalike ja regionaalsete omavalitsuste struktuur. Peamised alljaotused. KOV-de süsteem rajaneb haldusterritoriaalsel jaotusel. Osariigid (v.a mõned erandid) jagunevad maakondadeks. Maakonnad eksisteerivad väljaspool linnaasulaid. Linnad on maakondadest eraldi. Suurlinnade KOV organitel on maakonnaorganite volitused. Maakonnad jagunevad town'ideks ja township'ideks. USA-s eksisteerib suur arv eriringkondi (haridus-, veevarustus-, tuletõrjealadel jne), mille piirid ei lange kokku haldusterritoriaalsete üksuste piiridega. Kohaliku omavalitsuse organid
annaabi.ee 
