Ühiskond Riik ja riigivõim: riigivalitsemisvormid: vabariik ja monarhia; riigikorraldusevormid: unitaarriik ja föderatsioon. Eesti Vabariik kui unitaarriik. Vabariik on riigivalitsemisevorm, mille tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus. Monarhia on riigivalitsemisevorm, mille eesotsas on üksikisik ehk monarh, kelle võim võib olla piiratud, piiramatu või sümboolne. Unitaarriik on riik, mille koosseisus ei ole autonoomseid haldusterritoriaalseid üksuseid. Föderatsioon ehk liitriik on alamüksuste ühendus, mille osadel on mõningad iseseisva riigi tunnused. Eesti Vabariik kui unitaarriik on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus. Filosoofia Teema: Sotsiaaldarvinism Näidisküsimus: Milline seos on sotsiaaldarvinistlikel ideedel klassikalise liberalismiga? Mille poolest erineb vasakpoolne poliitika parempoolsest? Materjal: http://filosoofialeht.weebly.com/12-klass
võim otsuste tegemi Parlamentaarne vabariik - riigipeaks on president või riigipea puudub. Presidentaalne vabariik- president omab olulist rolli riigiorganite süsteemis. Ta on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Konstitutsiooniline monarhia- riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega. Absoluutne monarhia- on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik, kelle võim on piiramatu. Unitaarriik riik, mille koosseisus ei ole autonoomseid haldusterritoriaalseid üksusi. Föderatsioon ehk liitriik on alamüksuste ühendus, mille osadel on mõningad iseseisva riigi tunnused. Konföderatsioon- riikide liit, mille eesmärk on realiseerida ühiseid, tavaliselt välis-, kaitse- ja majanduspoliitilisi eesmärke, kus liikmesriigid on säilitanud oma suveräänsuse Ideoloogia- kogum ideid, mis on organiseeritud süstemaatilisel viisil ja juhivad inimeste või nende gruppide poliitilist tegutsemist.
lõppemisega. See toimub kas ühinemisel või jagunemisel (PS § 156 lg 1). Toimub haldusterr korralduse muutm. ETHS erist haldusterritoriaalse korralduse muutmist haldusüksuse piiride muutmist, mis võib seisneda terrosa ühe haldusüksuse koosseisust teise haldusüksuse koosseisu arvamises või haldusüksuse piiride korrigeerimises vastavalt maakorraldus- ja ehitusplaneerimisvajadustele. Erist saab lokaalseid ja üleriigilisi haldusterritoriaalseid muudatusi. Muudatuste osas vaja järgida KOV põhiseaduslikku garantiid, nt vastavalt PS § 158 ja EKOH art 5: KOV üksuste piire ei tohi muuta ilma nende arvamust kuulamata. Tuleb erist asjaomase volikogu algat vabatahtlikke ja VV algat terr sundmuudatusi. Muudat-ga peab kaasnema elanike arvamuse väljaselgitamine, mille ulatus ja kord tuleb kehtestada: Asjaomase volikogu poolt kooskõlas ETHS-s sätest alustega (volikogu algat terr muudat).
tagandada. Funktsionaalne sõltuvus tähendab, et keskvõim võib kohalike organite osas tunnustada nende üsna laia kompetentsi, kuid võib nende volitused igal ajal ümber vaadata ning muuta või kehtetuks tunnistada nende otsuseid nii seaduslikkuse rikkumise põhjusel kui ka otstarbekuse kaalutlustel. Kohalikel üksustel juriidilise isiku staatust tavaliselt ei ole ja kujutavad endast tavalisi haldusterritoriaalseid üksusi. 2. Vallad ja linnad kui avaliku halduse kandjad PS § 155: KOV üksused on vallad ja linnad. Muid KOV üksusi võib moodustada seaduses sätestatud alustel ja korras. Korporatsioon on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis liikmeskonnaõiguslikult on organiseeritud viisil, et liikmed haldavad end ise. vald ja linn territoriaalsel alusel moodustatud avalik-õiguslikud korporatsioonid, kellel on kõigis kohaliku elu küsimustes omavalitsuse õigus. Seega on nad KOV kandjad
annaabi.ee 
