•Kubjas – oli talupojast mõisa ametiisik, mõisasundija, kes tegeles talupoegest teoliste töölesundimise, järelvalve ja karistamisega. •Vojevoodkond – on Poola haldusüksus. •Liivimaa kuningriik – koosnes Liivimaa kuninga Magnuse valdustest Põltsamaa ja Karksi ümbruses. •Eestimaa hertsogkond – oli Taani kuningavaldus, mille moodustas Taani vallutatud osa Eestist . •Liivimaa hertsogkond – oli haldusterritoorium 16.-17. sajandil Lõuna-Eestis, Põhja-Lätis ja Edela- Venemaal, Rzeczpospolitariigis. •Vakus – oli maksustuspiirkond keskaegsel Vana-Liivimaal. •Redukstsioon – ehk mõisate riigistamine. •Vakuraamat – oli talude ja nendel lasuvate koormiste (peamiselt maksude) nimekiri Eesti ja Läti aladel. •Rüütlimõis – oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis. •Kroonumõis– riigimõisad, mis riik rentis välja neile riigiteenistuse olevatele aadlikele, kellel
Staarostkond- vojevoodkonna jaotus Ametkond oli keskajal eesti ja liivimaal majandus ja halduspiirkond, mis kuulus maahärrale Vakus maksu koguti vakuselt enamasti kaks korda aastas: talvel ja sügisel, maksumaksja Lään kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara. Liivimaa kuningriik Eestis aastatel 15701577 eksisteerinud Moskva tsaaririigi vasallriik Eestimaa hertsogkond Viru, Järva, Harju, Lääne maakond Liivimaa hertsogkond haldusterritoorium 16. 17. sajandil LõunaEesti, PõhjaLäti Reduktsioon aadlile läänistatud riigimõisate tagasivõtmine Vakuraamat talude ja nende koormiste nimistu. märgiti talupoegade võlad, koormised. Reduktsiooni ajal seati taasriigistatud mõisates sisse vakuraamatud ühtlustatud koormistega, mida mõisarentnikud oma suval suurendada ei tohtinud. Maarevisjon mõõtmine, kaardistamine, hindamine, arvele võtmine Rüütlimõis eramõisa peamine liik, mille omanikule olid ette nähtud teatud
antud. KOKS § 6 on nimetatud KOV ülesanded järgnevalt: korraldada vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu. .............. vald paikneb Eestimaa südames, ……… maakonna äärealal ning piirneb lõunast ja idast ………………. Valla haldusterritoorium on jaotatud 25 maa-asulaks, neist 1 alevik ja 24 küla. .............. valla üldpindala on 201 km². Territooriumi pikkus teid mööda põhjast lõunasse on ca 12 km ja idast läände ca 30 km. Funktsionaalselt kuulub .............. vald paikkonda, 4 mida iseloomustab orientatsioon Tartule. ………. maakonnas on .............. vald elanike arvu poolest kuuendal kohal.
klientide arv, kes potentsiaalselt võiksid teie poolt pakutavat toodet tarbida. Tuleb arvestada, et igas teeninduspiirkonnas on piiratud hulk kliente, kes on nõus teie poolt pakutavat toodet tarbima ja kellega te arvestada võite. Teie ülesandeks on see välja selgitada. Toitlustusasutuse puhul on kindlasti määrav selle füüsiline paiknemine. Esmalt tuleks välja selgitada kui suur võiks olla see haldusterritoorium ehk kui kaugelt oleks klient nõus toitlustuskohta tulema. Kui nimetatud territoorium on piiritletud, saab välja selgitada kogu inimeste arvu antud piirkonnas. Siinkohal võiks vaadelda kahte gruppi. Esiteks, selles piirkonnas elavad inimesed (need oleks siis reeglina õhtused kliendid) ja teiseks, selles piirkonnas töötavad inimesed (need oleks potentsiaalsed lõuna ajal külastavad kliendid). Vajaliku informatsiooni kättesaamiseks võiks julgelt kasutada internetti
liikmesriik, toimuvad vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele. Taksovedu: (1) Taksovedu võib korraldada vedaja, kellel on taksoveoluba. (2) Taksoveoluba annab vedajale õiguse teenindada sõitjaid vedaja registreerimisjärgse omavalitsusüksuse haldusterritooriumil (edaspidi põhiline teeninduspiirkond). Põhiliseks teeninduspiirkonnaks võib omavalitsusorganite omavahelisel kokkuleppel olla ka teise omavalitsusüksuse haldusterritoorium. (3) Taksoveoluba annab vedajale õiguse teenindada sõitjaid ka sõiduks põhilisest teeninduspiirkonnast väljaspool asuvasse, sõitja poolt soovitud punkti. Pärast sõitja teenindamise lõpetamist väljaspool põhilist teeninduspiirkonda peab takso pöörduma sinna tagasi ja võib sõitjaid teenindada ainult tagasisuunal. (4) Taksodena kasutatavad sõidukid peavad olema ehitatud sõitjate veoks ning vastama valla- või linnavalitsuse poolt
Muu isiku, asutuse või ühenduse nimes või nimetuses ei või kasutada sõna «hoiu-laenuühistu», samuti eksitavalt sarnase tähendusega sõnu või lühendeid eesti ega muus keeles. Hoiu-laenuühistu liikmeskonna moodustamise põhimõtted Hoiu-laenuühistu tegutseb liikmelisuse alusel ja moodustatakse: 1. territoriaalsuse põhimõttel, kusjuures tema tegevuspiirkonnaks on ühe kohaliku omavalitsuse üksuse või mitme omavahel piirneva kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritoorium; 2. töö-, teenistus- või kutsealasel põhimõttel; 3. ühiste majanduslike huvide põhimõttel. Hoiu-laenuühistu tehingud Hoiu-laenuühistu peamine ja püsiv tegevus on oma liikmetega järgmiste tehingute tegemine: 1. hoiustamistehingud hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks; 2. laenutehingud, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaenud ja faktooring; 3. liisingutehingud 4. Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik)
vähemalt osakapitalile. Osakapitali ei või vähendada alla 500 000 krooni. · Osamakse suurus vähemalt 100 krooni ja tehtud ainult rahas. · Ärinimi peab sisaldama täiendust hoiu-laenuühistu ja võib sisaldada tema asukoha haldusüksuse või muud kohanime NT Kambja. · Asutatakse territoriaalsuse põhimõttel, kusjuures tegevuspiirkonnaks on ühe omavalitsusüksuse või mitme omavahel piirneva omavalitsusüksuse haldusterritoorium. Haldusterritooriumil võib tegutseda mitu hoiu-laenuühistut. Hoiulaenuühistu teostab järgmisi tehinguid ja toimingud: 1. raha hoiustamiseks vastuvõtmine oma liikmetelt; 2. laenude andmine oma liikmetele; 3. ülekannete ja väljamaksete sooritamine peetavatelt hoiukontodelt; 4. hoiukontode tulevate sissemaksete ja ülekannete vastuvõtmine; 5. välissularaha ost ja müük; 6. vahendusteenuste osutamine; 7. varakappide ja seifide üürimine;
Kuigi kaardil kujutatakse neid tavaliselt joonega on piiri tähendus tihti palju laiem. Piir ulatub ka vertikaalselt nt probleemid maavarade kaevandamisel. Kultuuride ja poliitlised piirid tihti ei kattu. Eesti haldus ja asustussüsteem- igas riigis tegeleb keskvõim ainult kogu riigi jaoks oluliste probleemdidega, kuna piirkondliku tähtsusega küsimuste lahendamine jäetakse kohalike omavalitsuste ülesandeks. Igal sellisel omavalitsusel peab olema kindel haldusterritoorium, millele ta võim levib (maakond, vald, kihelkond, küla). Eesti asustusüksused on maakond, linna, alev, alevik, küla. Eesti haldussüsteem on maakond, linn ja vald. 17-18 saj tähendas vald mõisamaad., vallad on välja kasvanud mõisatest.19 saj vallaseadusega eraldus vald mõisast, kokku üle 1000 valla, saj lõpuks 400 valda. Enne maakondi olid eestis kihelkonnad. Mihkli kihelkond oli määratud looduslikuga piiriga (sootasandikud ümber)
olema kooskõlas diskretsiooni piiride ja eesmärgiga. Diskretsiooni teostamise õiguslikeks piirideks on: 1) teokoosseis; 2) kogu seaduse eesmärk ja mõte; 3) PS-st tulenev õiguslik kontroll: põhiõiguste konflikti lahendamine ja piiride ületamise keeld (võrdne kohtlemine, sobivus, vajalikkus ja proportsionaalsus). Formaalne õiguspärasus - järgitud peavad olema: 1) pädevusnõuded - sisuline pädevus, ruumiline pädevus (valla või linna haldusterritoorium); 2) menetlusnõuded (selgitamiskohustus, ärakuulamisõigus, ametniku erapooletuse nõue jne); Volikogu otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega, v.a neil juhtudel, mil on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus (nt laenude ja teiste kohustuste võtmine). Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine on avalik, v.a isikuvalimise korral, mis
annaabi.ee 
