korraldamine (dokumendi- ja toimikuhaldus jne), juriidiline teenindamine, personali- ja koolitustegevus jne. Haldusõiguse mõiste Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning seejuures tekkinud suhteis eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine (K.Merusk, I.Koolmeister). Haldusõigus on tervikuks seonduvate õigusnormide kogum, mis sisaldab kirjutatud norme haldustegevusest, halduskorraldusest ja haldusmenetlusest ning moodustab õigusharu, mis kuulub avaliku õiguse hulka. Avaliku õiguse ja eraõiguse erinevused: erinevad lähtekohad ja funktsioonid. Haldusõiguse üldosa Haldusõiguse üldosa käsitleb neid õigusinstituute ja printsiipe, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Õigusinstituut kujutab endast teatud kindlaid suhteid reguleerivate õigusnormide kogumit. Õigusinstituudi moodustavad normid, mis määratlevad
võimu suhtes.*13 Valitsus võib mõjutada kohtute tegevust ka riigieelarve koostamise ja selle täitmise ning seaduseelnõude algatamise kaudu. Näiteks ei ole välistatud täitmata kohtunikukohtade palgafon- di ümberjaotamine. Kuigi seadusega on täidesaatvale riigivõimule antud teatavad volitused kohtuhal- duse teostamisel*14, ei tohi unustada, et õigusemõistmist, mida kohtud peavad saama teostada sõltu- matult ja ilma sekkumiseta, on raske rangelt lahutada kohtute haldustegevusest. Kohtute sõltumatu ja efektiivse haldamise küsimused on aktuaalsed ka Euroopa tasandil. Euroopa Nõukogu juures on moodustatud kohtute temaatikaga tegelevad komiteed Euroopa kohtunike kon- sultatiivnõukogu (CCJE) ning Õigusemõistmise tõhususe Euroopa komitee (CEPEJ).*15 Need organid kohtuvad regulaarselt, arutavad erinevaid kohtute tööga seotud probleeme ning koostavad arvamusi ja ettepanekuid Ministrite Nõukogule, olles seega liikmesriikidele tõhusaks suunanäitajaks. Kohtuniku
teatud sündmuste ja protsesside ettenägemist. Planeerimine on otsustusprotsess, mile tulemuseks on vastav plaan. Täitmine. Kogu organisatisooniline tegevus, mis on suunatud vastavate ülesannete täitmisele. Vajalik on teha stuktuur, leida ametnikud (pädevused, omavahelised funktsioonid ametijuhend). Täitmine eeldab ka juhtimist ja reguleerimist. Kontroll. Vastava haldusorgani sisene kontroll (internne kontroll). Eesmärgiks on haldustegevusest tagasiside saamine. Erifunktsioonides väljenduvad haldustegevuse spetsiifilised erisused. Nt tehniline järelvalve, metoodiline juhendamine. Abistavatele funktsioonidele ei ole otseselt iseloomulik halduslik mõjutamine. Sisuks on vajalike tingimuste loomine üld- ja erifunktsioonide teostamiseks. 5. §5 Avaliku halduse liigid Liigitamine halduse objekti järgi. Ehitushaldus, haridushaldus, majandushaldus, sotsiaalhaldus,
o Riigieelarve vastuvõtmise kaudu, otsustadesk, millises ulatuses kohtuid finantseeritakse. o Riigikogu nimetab ametisse riigikohtu esimehe ning riigikohtu liikmed, ehk seadusandja osaleb kohtuvõimu komplekteerimisel · Täitevvõim kontrollib kohtutegevust: o Riigieelarve eelnõu koostamise ning selle täitmise korraldamisega o Kohtute tegevuse kontroll riigikontrolli poolt (jutt käib kohtute haldustegevusest mitte õigusmõistmise poolepealt). o Vabariigi president nimetab ametisse esimese ja teise astme kohtunikud. o Täitevvõim avaldab kohtule mõju sel viisil, et ta koostab seaduseelnõusid, mis võivad mõjutada ka kohtute tegevust. Seega, rääkides võimude lahususest, ei ole tegemist absoluutse lahususega vaid nende vahel toimub pidev vastastikune mõju võimude lahusus on pigem kontrollide ja tasakaalude mehhanism.
Halduse sisuks on konkreetsete abinõude rakendamine üksikjuhtumite reguleerimiseks ning kindlaksmääratud plaanide teostamiseks ja elluviimiseks. Halduse sisuks on ka selliste ülesannete täitmine, mis ei ole otseselt seaduses antud. See hoiab ära halduse liiga passiivseks muutumise tingituna seadusandluse aeglasest protsessist. Halduse põhiülesandeks on konkreetsete abinõude rakendamine üksikjuhtumite reguleerimiseks ja plaanide teostamiseks. Suurem osa haldustegevusest on seotud üksikjuhtumitega (ajas ja ruumis). Ulatusliku kontrolli olemasolu avaliku halduse üle – sisekontroll, haldusjärelevalve, teenistuslik järelevalve, kohtulik kontroll, õiguskantsleri kontroll, riigikontroll, ühiskondlik kontroll. Haldusülesannete täitmiseks kasutatakse riigivõimu vahendeid. Avalik haldus eeldab võimuvolituste olemasolu. Avaliku halduse ülesanded 5 - Avaliku korra ja julgeoleku tagamine (nt politsei, liikluskontroll) KORRAHALDUS
teatud sündmuste ja protsesside ettenägemist. Planeerimine on otsustusprotsess, mile tulemuseks on vastav plaan. - Täitmine. Kogu organisatisooniline tegevus, mis on suunatud vastavate ülesannete täitmisele. Vajalik on teha stuktuur, leida ametnikud (pädevused, omavahelised funktsioonid ametijuhend). Täitmine eeldab ka juhtimist ja reguleerimist. - Kontroll. Vastava haldusorgani sisene kontroll (internne kontroll). Eesmärgiks on haldustegevusest tagasiside saamine. Erifunktsioonides väljenduvad haldustegevuse spetsiifilised erisused. Nt tehniline järelvalve, metoodiline juhendamine. Abistavatele funktsioonidele ei ole otseselt iseloomulik halduslik mõjutamine. Sisuks on vajalike tingimuste loomine üld- ja erifunktsioonide teostamiseks. §5 Avaliku halduse liigid Liigitamine halduse objekti järgi. Ehitushaldus, haridushaldus, majandushaldus, sotsiaalhaldus,
teatud sündmuste ja protsesside ettenägemist. Planeerimine on otsustusprotsess, mile tulemuseks on vastav plaan. - Täitmine. Kogu organisatisooniline tegevus, mis on suunatud vastavate ülesannete täitmisele. Vajalik on teha stuktuur, leida ametnikud (pädevused, omavahelised funktsioonid ametijuhend). Täitmine eeldab ka juhtimist ja reguleerimist. - Kontroll. Vastava haldusorgani sisene kontroll (internne kontroll). Eesmärgiks on haldustegevusest tagasiside saamine. Erifunktsioonides väljenduvad haldustegevuse spetsiifilised erisused. Nt tehniline järelvalve, metoodiline juhendamine. Abistavatele funktsioonidele ei ole otseselt iseloomulik halduslik mõjutamine. Sisuks on vajalike tingimuste loomine üld- ja erifunktsioonide teostamiseks. §5 Avaliku halduse liigid Liigitamine halduse objekti järgi. Ehitushaldus, haridushaldus, majandushaldus, sotsiaalhaldus,
kohtute ülesehituse kui ma menetlemiskorra kohta. Riigieelarve vastuvõtmise kaudu otsustatakse, millises ulatuses kohtuid finantseeritakse. Riigikogu nimetab ametisse riigikohtu esimehe ning riigikohtu liikmed ehk seadusandja osaleb kohtuvõimu komplekteerimisel Täitevvõim kontrollib kohtutegevust: Riigieelarve eelnõu koostamise ning selle täitmise korraldamisega Kohtute tegevuse kontroll riigikontrolli poolt (jutt käib kohtute haldustegevusest mitte õigusmõistmise poolepealt). Vabariigi president nimetab ametisse esimese ja teise astme kohtunikud. Täitevvõim avaldab kohtule mõju sel viisil, et ta koostab seaduseelnõusid, mis võivad mõjutada ka kohtute tegevust. Seega, rääkides võimude lahususest, ei ole tegemist absoluutse lahususega vaid nende vahel toimub pidev vastastikune mõju võimude lahusus on pigem kontrollide ja tasakaalude mehhanism. Opositsioon.
annaabi.ee 
