Halduskohtumenetlus
haldussuhetes rikkunud, ja sellega ei ole vastuolus, et HKMS §7 omistab kaebeõiguse
eelkõige isikutele. Saaremets juhib tähelepanu kolleegiumi seisukohale samas
kohtulahendis, et HKMS §7 tõlgendamisel ei tuleks lähtuda mitte üksnes tsiviilõigusest ,
kuivõrd tsiviilõigussuhete ja haldusõigussuhete subjektide ring ei ole täielikult kattuvad..
Kõrvuti füüsiliste ja juriidiliste isikutega, kelle määratlus tuleneb tsiviilõigusest, võivad
haldussuhtes osaleda ka teised subjektid, kelle vastav õigusvõime tuleneb
teistestõigustloovatest aktidest. Haldusmenetlusõigusvõimet omavateks tuleb lugeda kõiki
subjekte, kes saavad osaleda vastavates materiaalõiguslikes haldussuhetes. Järelikult ei saa
välistada ka välismaa äriühingu Eesti filiaali haldusmenetlusõigusvõime olemasolu sellel
põhjusel, et tegemist ei ole juriidilise isikuga. Eeltoodud Riigikohtu seisukohast lähtuvalt
annaabi.ee 
