Kohustav - tagatud riikliku sunniga. Haldusakt võib realiseeruda erineval moel . Kõige kasutatavam meetod : 1)normist kinni pidamine 2) normi kasutamine 3) normi rakendamine Haldusakti mõiste formaalses tähenduses halduse organistatisooni kuuluva avaliku halduse kanja organi iga akt sõltumata selle materiaalsest sisust. Kontrollida on vaja väljaandjat. Haldusakt materiaalses tähenduses - Haldusakt on haldusekandja organi otsustus, millega määratletakse normi adressaadi käitumine haldussuhetes ehk puhtas haldses. Nende lubatavus ja õiguspärasus. Lubatavus - akt on lubatav kui see on seadusega ette nähtud. Akt on lubatav kui selle andmine on seadusega kooskõlas. Õiguspärane saab olla lubatav haldusakt. Lähenemine materiaalselt ehk läbi sisu õiguspärane on haldusaktsiis, kui aktiandajal on halduspädevus. Seadusandja on määratlenud ülesande . 3) akti sisu peab olema kooskõlas seadusega 4) akt on kooskõlas tegelike asjaoludega ja proportsionaalne 5)akt on täidetav
2005:1234-1235). Saaremets viitab seejuures Riigikohtu halduskolleegiumi 30.oktoobri 2003.a. määruses haldusasjas nr 3-3-1- 11 68-03 (RT III 2003, 33, 334) vaatluse all olnud küsimusele, keda pidada isikuks HKMS §7 lg 1 mõttes. Tuginedes sellele Riigikohtu määrusele rõhutab Saaremets, et õigus pöörduda halduskohtusse on tagatud igaühele, kelle õigusi ja vabadusi on avaliku võimu kandja haldussuhetes rikkunud, ja sellega ei ole vastuolus, et HKMS §7 omistab kaebeõiguse eelkõige isikutele. Saaremets juhib tähelepanu kolleegiumi seisukohale samas kohtulahendis, et HKMS §7 tõlgendamisel ei tuleks lähtuda mitte üksnes tsiviilõigusest , kuivõrd tsiviilõigussuhete ja haldusõigussuhete subjektide ring ei ole täielikult kattuvad.. Kõrvuti füüsiliste ja juriidiliste isikutega, kelle määratlus tuleneb tsiviilõigusest, võivad
haldusakti andmisel, sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Riigivastutuse seaduse rakendamine – seadus sätestab avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguse kaitse ja taastumise ning tekitatud kahju hüvitamise aluse ja korra. Asendustäitmise ja sunniraha seadus – kohaldatakse siis, kui riigilõivude kindlaksmääramine, kuna neid määratakse vaid avalik-õiguslike soorituste korral juriidiliste isikute loomine ja õigusvõime. Haldussuhetes tekkinud vaidlused kuuluvad halduskohtu pädevusse. Eraõiguslikud vaidlused üldkohtu pädevusse. Era- ja avalikul õigusel on erinevad lähtepunktid. Eraõigus lähtub üksikisiku privaatautonoomiast ja reguleerib õiguskäivet ning eraisikutevahelisi aktuaalseid või potentsiaalseid huvide konflikte. Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise kriteeriumid Dispositiiv- normiadressaatide käitumist korraldavat õigusnormistikku nimetatakse eraõiguseks.
üksikute kategooriate õigust kuuluda erakondadesse. Erakonnaseaduse § 5 2. lõike kohaselt ei või erakonna liikmeks olla õiguskantsler ja tema nõunikud, riigikontrolör, tema asetäitja ja peakontrolörid, kohtunik, prokurör, politseiametnik, tegevteenistuses olev kaitseväelane, piirivalveametnik ja tegevteenistuses olev piirivalvur. Põhiseaduse § 84 kohaselt peatab Vabariigi President ametisoleku ajaks oma erakondliku kuuluvuse. Seadus ei sätesta isiku üldist teovõimet haldussuhetes, samuti mittetulundusühingute liikmete üldisi vanuselisi piiranguid. Eraldi on vanuse alammäär sätestatud vaid mõnda liiki ühingute puhul. Erakonnaseaduse § 5 1. lõige kehtestab liikme vanuse alampiiriks 18 aastat. Koguduse liikmeks võib isik iseseisvalt astuda 15-aastaselt vastavalt kirikute ja koguduste seaduse § 7 1. lõikele, 12-15aastane laps aga vanemate või eestkostjate loal (lg.3). Problemaatiline on aga noorsoo-organisatsioonide liikmeskonna staatus. Selliste ühingute
üksikute kategooriate õigust kuuluda erakondadesse. Erakonnaseaduse § 5 2. lõike kohaselt ei või erakonna liikmeks olla õiguskantsler ja tema nõunikud, riigikontrolör, tema asetäitja ja peakontrolörid, kohtunik, prokurör, politseiametnik, tegevteenistuses olev kaitseväelane, piirivalveametnik ja tegevteenistuses olev piirivalvur. Põhiseaduse § 84 kohaselt peatab Vabariigi President ametisoleku ajaks oma erakondliku kuuluvuse. Seadus ei sätesta isiku üldist teovõimet haldussuhetes, samuti mittetulundusühingute liikmete üldisi vanuselisi piiranguid. Eraldi on vanuse alammäär sätestatud vaid mõnda liiki ühingute puhul. Erakonnaseaduse § 5 1. lõige kehtestab liikme vanuse alampiiriks 18 aastat. Koguduse liikmeks võib isik iseseisvalt astuda 15-aastaselt vastavalt kirikute ja koguduste seaduse § 7 1. lõikele, 12-15aastane laps aga vanemate või eestkostjate loal (lg.3). Problemaatiline on aga noorsoo-organisatsioonide liikmeskonna staatus. Selliste ühingute
annaabi.ee 
