See tähendab, et normiadressaadid hoiduvad keelatud toimingutest või sooritavad neile ettekirjutatud toiminguid; Normi kasutamise teel. Normiadressaadid teostavad oma vabal valikul lubatud toiminguid; Normi rakendamise teel. Õiguse rakendamise protsessi nimetatakse subsumtsiooniks. Haldusõigusnormi rakendamine võib seisneda selleks volitatud subjekti poolt konkreetses asjas halduse üksikakti väljaandmises või ametiisiku poolt haldussanktsiooni kohaldamises. Haldusõigusnormi subsumtsioon peab toimuma kindlas protseduurilises korras. Haldusõiguse allikad Õigusallika mõiste – haldusõigus koosneb paljudest õigusnormidest, mis on oma väljenduse leidnud seadustes, määrustes ja teistes õigustloovates aktides. Haldusõiguse allikate puhul räägitakse ka tavaõigusest, kohtulahenditest, nn autonoomsest õigusest jne. Õigusteoorias on valdavalt ülekaalus määratlus, mille järgi õigusallikas on positiivse õiguse
vastaval viisil. Teatud juhtudel võib näida, et haldusõigusnormil hüpotees puudub. Siia kuuluvad eelkõige normid, mis reguleerivad avalikku haldust teostavate institutsioonide organisatsiooni ja pädevust. Nimetatud normid realiseeruvad vahetult haldustegevuses, 22 mis on tingimuseks ka nendest juhindumisel. Teisiti öeldes kujutab haldustegevus endast faktilist asjaolu, mille olemasolu nõuab nendest normidest kinnipidamist. Sama võib öelda ka normide kohta, mis näevad ette haldussanktsiooni rakendamise. Kuigi esimesel pilgul võib tunduda, et ka siin hüpotees puudub, on ta siiski olemas. Asjaolud, mille puhul tuleb norm rakendamisele, tulenevad käitumisreeglist (dispositsioonist). Viimase mittetäitmine kujutab endast asjaolu, mille eksisteerimisel järgneb õiguslik tagajärg (sanktsioon). Dispositsioon on haldusõigusnormi struktuuri keskne lüli, mis määrab ära käitumisreegli, mida norm ette kirjutab, keelab, lubab või soovitab.
vastaval viisil. Teatud juhtudel võib näida, et haldusõigusnormil hüpotees puudub. Siia kuuluvad eelkõige normid, mis reguleerivad avalikku haldust teostavate institutsioonide organisatsiooni ja pädevust. Nimetatud normid realiseeruvad vahetult haldustegevuses, 22 mis on tingimuseks ka nendest juhindumisel. Teisiti öeldes kujutab haldustegevus endast faktilist asjaolu, mille olemasolu nõuab nendest normidest kinnipidamist. Sama võib öelda ka normide kohta, mis näevad ette haldussanktsiooni rakendamise. Kuigi esimesel pilgul võib tunduda, et ka siin hüpotees puudub, on ta siiski olemas. Asjaolud, mille puhul tuleb norm rakendamisele, tulenevad käitumisreeglist (dispositsioonist). Viimase mittetäitmine kujutab endast asjaolu, mille eksisteerimisel järgneb õiguslik tagajärg (sanktsioon). Dispositsioon on haldusõigusnormi struktuuri keskne lüli, mis määrab ära käitumisreegli, mida norm ette kirjutab, keelab, lubab või soovitab.
b. Suhteliselt määratletud annab juriidiliste faktide üldise iseloomustuse. Teatud juhtudel võib näida, et hüpotees puudub (1) normides, mis reguleerivad avalikku haldust teostavate institutsioonide organisatsiooni ja pädevust. Siin kujutab haldustegevus endast faktilist asjaolu, mille olemasolu nõuab nendest normidest kinnipidamist. (2) Hüpotees võib tunduda mitteeksisteerivana ka normide puhul, mis näevad ette haldussanktsiooni rakendamise. Asjaolud, mille puhul tuleb norm rakendamisele, tulenevad käitumisreeglist ja selle mittetäitmisel järgneb õiguslik tagajärg 2. Dispositsioon keskne lüli, mis määrab käitumisreegli, mida norm kirjutab, lubab, keelab või soovitab. 3. Sanktsioon sunniabinõu, mida kohaldatakse käitumiseeskirja rikkumise korral. Kõik normid ei sisalda sanktsiooni. Samas ei pea kõik kolm osa paiknema ühes ja samas aktis.
annaabi.ee 
