valitsuse poolt.. MÄÄRUSED Määrused on valitsuse ja ministrite poolt seaduste alusel ja täitmiseks vastu võetud õiguse allikad. Funktsionaalselt on määrused legislatiivaktid. Formaalselt on määrused haldusorgani aktid. Õigusriigi haldusele on omane legaalsuse põhimõte. Täidesaatvad organid valitsuse ja ministrite näol määrusi vastuvõttes loovad materiaalset õigust, siis on pmlt võimude lahususe printsiip murtud ja tekib oht liikuda õigusriigist haldusriiki. Määrusandluse jaoks peab eksisteerima kindel volitus, mille läbi legislatiivorgan ütleb, et kas ja millises mahus on täitevorganid pädevad õigusakte välja andma. Õigusteoorias on tuntud kaks volituse liiki: Generaaldelekatsioon- põhiseaduses sätestatud kestev volitus määrusandluses.(Eestis seda ei eksisteeri) Spetsiaaldelekatsioon- on ühekordne seaduses sisalduv volitus. Määrusandlusõiguse mahu alusel eristatakse:
Totaalne riik ja haldusriik Liberaalriik (F. Lasalle: riik kui öövalvur) vs sotsiaalriik heaoluriik [riikliku tegevuse ulatus] Totalitaarriik vs õigusriik [riikliku tegevuse iseloom] Preestririik, feodaalriik, tehnokraatlik riik (teadlased ja mänedžerid), plutokraatlik riik (kapitali omanikud), mitmeparteiriik, üheparteiriik [võimu sisulise omamise järgi] Läbi seadusriigi on võimalik luua totaalset riiki ja haldusriiki (seadusloomega on võimalik luua ka haldusriiki, kus formaalselt on seadused mõeldud küll kõigi jaoks, kuid subjektiivseid õigusi, võimalusi tegutseda luuakse ametnikkonna enda jaoks, neile, kes peaksid kaitsma avalikke huve. Sümpaatseid võimalusi pakuvad need seadused ametnike endi jaoks). 2. Riigi määratlemise võimalikkusest ja vajalikkusest. 3. Riigi mõistest liberaalse rahvusriigi kontekstis. Riik-rahvas-territoorium määratlus (alates liberaalsete rahvusriikide tekkimisest) rahuldab arenenud maid.
valitsuse poolt.. 4.2.3 MÄÄRUSED Määrused on valitsuse ja ministrite poolt seaduste alusel ja täitmiseks vastu võetud õiguse allikad. Funktsionaalselt on määrused legislatiivaktid. Formaalselt on määrused haldusorgani aktid. Õigusriigi haldusele on omane legaalsuse põhimõte. Täidesaatvad organid valitsuse ja ministrite näol määrusi vastuvõttes loovad materiaalset õigust, siis on pmlt võimude lahususe printsiip murtud ja tekib oht liikuda õigusriigist haldusriiki. Määrusandluse jaoks peab eksisteerima kindel volitus, mille läbi legislatiivorgan ütleb, et kas ja millises mahus on täitevorganid pädevad õigusakte välja andma. Õigusteoorias on tuntud kaks volituse liiki: Generaaldelekatsioon- põhiseaduses sätestatud kestev volitus määrusandluses.(Eestis seda ei eksisteeri) Spetsiaaldelekatsioon- on ühekordne seaduses sisalduv volitus. Määrusandlusõiguse mahu alusel eristatakse: