Kuna riiki juhtis kommunistlik partei, mis teadis kõike, oli kodanikuühiskond lihtsalt vastuvõetamatu. Kodanikuühiskonna tekkimisel postsotsialistlikes riikides on ka mitmeid probleeme. Ohtlik on kolmanda sektori arendamise sildi all kaubastada tõelisi teenuseid (lastespordikoolid, ümberkoolitus, vanurihooldus jne). Sel teel heidetakse kogu koorem inimeste endi kaela. Tulemuseks võib olla ebavõrdsuse ja sotsiaalsete pingete järsk kasv. Tekkiv kodanikuühiskond vajab kaitset haldusriigi laastava korruptsiooni eest. Selleks tuleb rahaeralduste kriteeriumid kodanikuühendustele teha läbipaistvaks. Kui vara antakse ühendustele läbipaistmatult, võib ligipääs teenusele väheneda, kvaliteet langeda ja hind tõusta. Sel juhul ei tööta kolmas sektor mitte kodaniku heaks, vaid hoopis kasumi teenimise eesmärgil. Riigi mätta otsat vaadatuna on probleem selles, et kolmas sektor „korjab üles maas vedeleva võimu ja raha“ ning hakkab siis riigile oma nõudmisi esitama
hakkavad arenema. Seadusriik. Üks võimalus areneda haldusriigiks. See on riik, kus õiguse looja ehk riik ise on õiguse loonud nii, et riik ise tunneb end selles keskkonnas väga mugavalt. Meiesuguste kokkupuutumised riigiga pole eriti rõõmurohked, pigem pingetpakkuvad. Suhteliselt negatiivne areng seega. · Õigusriik versus totalitaarriik. · Läbi territoriaalriigi hakkas kujunema seadusriigi mudel, areng haldusriigi ja õigusriigi suunas. RIIKLIKU TEGEVUSE ULATUS a. Sotsiaalriik b. Liberaalne riik · Riikliku sektori maht ühiskonna ellu. Kui ta püüab seda teha võimalikult ulatuslikult, siis on see sotsiaalriigi mudel. Kui riik leiab, et ühiskonnas endas on piisavalt potentsiaali, siis ta ei sekku nii palju ja see on liberaalse riigi mudel. · Parempoolsed poliitilised jõud näevad riigis pigem liberaalset. Vasakpoolsed poliitilised jõud näevad riigis
Kuna riiki juhtis kommunistlik partei, mis teadis kõike, oli kodanikuühiskond lihtsalt vastuvõetamatu. Kodanikuühiskonna tekkimisel postsotsialistlikes riikides on mitmeid probleeme. Ohtlik on kolmanda sektori arendamise sildi all kaubastada tõelisi teenuseid (lastespordikoolid, ümberkoolitus, vanurihooldus jne). Sel teel heidetakse kogu koorem inimeste endi kaela. Tulemuseks võib olla ebavõrdsuse ja sotsiaalsete pingete järsk kasv. Tekkiv kodanikuühiskond vajab kaitset haldusriigi laastava korruptsiooni eest. Selleks tuleb rahaeralduste kriteeriumid kodanikuühendustele teha läbipaistvaks. Kui vara antakse ühendustele läbipaistmatult, võib ligi- pääs teenusele väheneda, kvaliteet langeda ja hind tõusta. Sel juhul ei tööta kolmas sektor mitte kodaniku heaks, vaid hoopis kasumi teenimise eesmärgil. Riigi mätta otsat vaadatuna on probleem selles, et kolmas sektor „korjab üles maas vedeleva