Ka mina, leian, et haldusreformi tulemusena saab tekkinud suurem omavalitsus rikkamaks, mis tagab parema elu kõikidele ühinenud valla elanikele. Suurel vallal on riigis toimuva suhtes ka rohkem sõnaõigust ja tema arvamust võetakse kuulda. Suure valla keskus areneb ilmselt väga jõukaks, sest sinna koonduvad paljud kõnealuses omavalitsuses elavad inimesed. Peagi saab sellest võib-olla varasemast väiksest külast korralik väikelinn. Üldiselt ilusas põhjenduses haldusreformile võib aga leida ka vastuväiteid. Alustada võiks kindlasti sellest, et igal väiksel vallal on oma ajalooline väärtus, mida tajuvad selle elanikud. Väikeste valdade elanikele võib teiste valdadega ühinemine tunduda sama ülekohtune kui Nõukogude Liidu okupatsioonipoliitika. Kui üldiselt peaks suurem vald saama kulude-tuludega paremini toime, siis valdade liitmisel kaotab rikas väike vald, mis liidetakse vaesega, võidab aga viimane. Sotsiaalteenuste
Seda esindavad näiteks Prantsusmaa, Itaalia ja Suurbritannia. Detsentraliseeritud mudeli puhul aga on kohalikud omavalitsused palju iseseisvamad, nad korraldavad kogu kohalikku elu. Sellised on näiteks Saksamaa ja Skandinaavia riigid. Eestil on küll suur otsustamisvabadus, kuid kes sõltuvad tugevasti keskvalitsuse poolt eraldatavatest raharessurssidest. Eesti regionaalhalduse(maavalitsuse) olukord ja tulevik pole 2005. aastaks ikka veel selginenud, vaatamata aastaid kestnud haldusreformile. 17) Millises suunas kohalik valitsemine areneb? Tranditsioonilised järelvalvesuhted on asendumas koostöösuhetega, mille üheks vormiks on mitmesuguste komiteede ja nõukodade loomine, selleks et arutada ministeeriumide ja regioonide koostööd. Regionaalarengu tähtsustamine eurointegratsiooni kontekstis.(Maastrichti lepinguga loodi Regioonide Komitee, mille moodustavad 344 omavalitsuste ja regioonide esindajat kõigist Euroopa Liidu liikmesmaadest). Kohaliku demokraatia edendamine
piirmääraks selle tõttu, et 5000 elanikku on suurusjärk, kus hakkab ilmnema toimiv kohalik demokraatia ja kus on piisavalt valikuvõimalusi ja investeeringuid võimaldav eelarve. Lisaks on ressursse palgata pädevat ja vajalikku personali valla toimimiseks ja neile on võimalik piisavalt rakendust leida, ehk et võimekus teha kõike seda, mida inimesed ühelt healt tuleviku omavalitsuselt ootavad (Rahandusministeerium, 2016). Üheks vallaks, kes jääb väga napilt haldusreformile jalgu ning peab ilmselt kaardilt kaduma,, on Ida-Harjumaal asuv Raasiku vald. Raasiku vallas on hetkel registreeritud elanikke käesoleva aasta 4. aprilli seisuga 4732, mis on valla taasnimetamisest aastal 1992, suurim(Statistikaamet.ee, 2016). 2016. aasta algusest on valda lisandunud 15 inimest, kuid sellegipoolest on puudu Statistikaameti andmetel 268 inimest, et ületada viie tuhande piiri, mis laseks jätkata Raasiku vallal töötamist iseseisva vallana
Skandinaavia riike. Nagu ühiskonnas ikka, esineb ka administratiivses ülesehituses hulgaliselt segavariante, mida pole sugugi lihtne esimese või teise tüübi alla paigutada. Keeruline on lugu kas või Eesti omavalitsustega, kellel on küll suur otsustamisvabadus, kuid kes sõltuvad tugevasti keskvalitsuse poolt eraldatavatest raharessurssidest. Eesti regionaalhalduse (maavalitsuste) olukord ja tulevik pole 2004. aastaks ikka veel selginenud, vaatamata aastaid kestnud haldusreformile. Tsentraliseeritud keskvalitsusest sõltuv administratiivstruktuur Selle mudeli puhul lähtuvad kõik otsused ülalt, st keskvõimust. Samuti kontrollib keskus nii ressursse kui otsuste täitmist. Oluline roll on regionaaltasandil, mida juhib suurte volitustega keskvõimu esindaja. Regionaalvalitsus (Eesti maavalitsuse analoog) on vahendajaks ning koordinaatoriks keskvõimu ja kohalike võimude vahel. Pea kõik vahendid tulevad
Jaguneb 4 ajalooliseks piirkonnaks. Kõige läänepoolsem- Kuramaa (Kurzeme),paikneb mererannikul(on täheke vapil) Kuramaast ida poolt lõunasse- Zemgale Põhja poolt Väina jõe mererannikul Liivimaa(Vidzeme)(täheke) Väina jõest põhjas 'Latgale(täheke) 27 rajooni 2009- teostus haldusreform al.2009 a. On 1-astmeline kohalik omavalitsus. Kogu läti ala jaguneb 110 piirkonnaks Novads,millele lisandub 9 omavalitsuslikku linna.Esialgu oli vastuseis haldusreformile tugev. Tegelike linnade arv on 77, enamik väikelinnad, mis kuuluvad nende eelmainitud omavalitsuste koosseisu. Suuremad linnad 1) Riga u 700 000 elanikku (vähenenud) 2) Daugapils- Dunaberg -Dvinsk- üle 100 000 elaniku 3) Liepaja-Libou-2012 82 000 elanikku. 4) Jelgava(Kuramaa halduskeskus)- Mitau- Miitavi 64 000 elanikku. 5) Jürmala(2012) 56 000 elanikku 6) Ventspils(põhja pool Kurmaa rannikul)- jõukus vene transiidile 7) Rezekne(Latgale keskus)
annaabi.ee 
