menetlusele mõistliku aja jooksul. Riigikohus on korduvalt märkinud, et põhiseaduse §-dest 13, 14 ja 15 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklist 13 tulenev õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks on oluline isiku subjektiivne põhiõigus. Igaühe õigust heale haldusele on otsesõnu nimetatud ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 41. Formuleering "mõistlik aeg" on määratlemata õigusmõiste, mis halduspraktikas tuleb sisustada igal üksikjuhtumil, pidades silmas konkreetset kaasust. Menetluse pikkuse "mõistlikkus" sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest, keerukusest, menetlusosaliste käitumisest ning muudest objektiivsetest asjaoludest. Mõistliku tähtaja põhimõtet ning hea halduse tava selles osas on sisustanud haldusmenetluse seaduse sätted ning Riigikohus. HMS § 5 lõike 4 kohaselt viiakse menetlustoimingud läbi
rääkida ning millistes jäädakse pigem neutraalseks. Kuna teenistujate arv on limiteeritud tuli leida viis, kuidas olemasolev ressurss kõige optimaalsemal viisil ära kasutada, see omakorda eeldas oskust koordineerida. Koordineerimine on valdkond, millest avaliku halduse euroopalikuks muutmisel on vist kõige rohkem räägitud. Kuigi lõimumisprotsess on Eesti viimase kümmekonna aasta halduspraktikas kõige parem näide õnnestunud koordineerimisest, tuleb eristada nn ühele eesmärgile suunatud kooskõlastamist igapäevasest rutiinsest koordineerimisprotsessist Euroopa Liidu liikmesriigina. (Randma- Liiv, 2004, lk 109-116 ) Lõimumisprotsess tekitas positiivset praktikat asutusteülese ja -sisese koordineerimise osas ning tugevdas koordineerimiskultuuri Eesti avalikus teenistuses. Avaliku teenistuse
võib teatud mõttes eksitada, kuna kehtivas õiguses on käibel termin normatiivakt. Normatiivtoiming A.T. Kliimanni käsitluse järgi ei ole ainult normatiivaktide, vaid ka üksikaktide andmine. Reaaltoimingute hulka kuuluvad administratsiooni faktilised toimingud, faktiline ehk materiaalne tegevus. Näiteks liiklusummikute kõrvaldamine, tänavate puhastamine, elanikkonna vaktsineerimine, koolide, haiglate, teatrite jt. objektide ehitamine jne. Halduspraktikas esineb tihti ka toiminguid, mille sisuks on mitmesuguste asjaolude teatavakstegemine ja vormiks teatavad dokumendivormis aktid - teated, hoiatused, kutsed jne. Nimetatud toimingud moodustavad reaaltoimingute teise liigi ja neid võib tinglikult nimetada teatamistoiminguteks. Kolmandaks reaaltoimingute liigiks on tõestamistoimingud. Reaaltoimingutele on iseloomulik see, et nad ei ole suunatud õigussuhete loomisele. Nad ei muuda üldjuhul õiguslikku olustikku.
võib teatud mõttes eksitada, kuna kehtivas õiguses on käibel termin normatiivakt. Normatiivtoiming A.T. Kliimanni käsitluse järgi ei ole ainult normatiivaktide, vaid ka üksikaktide andmine. Reaaltoimingute hulka kuuluvad administratsiooni faktilised toimingud, faktiline ehk materiaalne tegevus. Näiteks liiklusummikute kõrvaldamine, tänavate puhastamine, elanikkonna vaktsineerimine, koolide, haiglate, teatrite jt. objektide ehitamine jne. Halduspraktikas esineb tihti ka toiminguid, mille sisuks on mitmesuguste asjaolude teatavakstegemine ja vormiks teatavad dokumendivormis aktid - teated, hoiatused, kutsed jne. Nimetatud toimingud moodustavad reaaltoimingute teise liigi ja neid võib tinglikult nimetada teatamistoiminguteks. Kolmandaks reaaltoimingute liigiks on tõestamistoimingud. Reaaltoimingutele on iseloomulik see, et nad ei ole suunatud õigussuhete loomisele. Nad ei muuda üldjuhul õiguslikku olustikku.
annaabi.ee 
