Referaat õppeaines PK. 0777 Juhendaja: Pille Tomson Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 ABJA-PALUOJA .................................................................................................................................... 4 Asend ja halduspiirid ........................................................................................................................... 4 Ajalooline taust.................................................................................................................................... 4 Aleviks ja linnaks kujunemine ............................................................................................................ 4 Mulgi raudtee ..........................................................
Linnageograafia eksamivariandi küsimused ja vastused l RÜHM 1) Linna poliitiline määratlusPoliitiline linn: Linna poliitilis-halduslik määratlemine on suhteliselt lihtne. Linna halduspiirid on märgitud kaartidele. Linnapoliitika ja linnaelu juhtimine määravad aga linna majandusliku ja sotsiaalse arengu põhimõtted. Linna poliitilis- halduslikku definitsiooni reguleerivad kehtivad Eesti Vabariigi seadused. 2) Nimeta maailma 10 suurimat linnastut: Tokyo, Jakarta, Guanzhou, Delhi, Seoul, Mumbai, Manila, New York, Säo Paulo, Mexico 3) F.Tönniesi idee: Ühiskonna evolutsioon varajasest maaelust modernse ühiskonnani. Gemeinschaft
ehitus lõpeb. Ehitiste vahele jäävad pargid ja rohelised vööndid. Majanduslikust vaatenurgast on linn koht, kus asuvad turg, pangad, poed ja ettevõtted. Linna majanduslik mõju ulatub tavaliselt kaugele maapiirkondadesse. Nädalavahetustel on suuremad linnad täis inimesi, kes ostavad siit kaupa, mida nad koduasulast ei leia. Linna poliitilis-halduslik määratlemine on suhteliselt lihtne. Linna halduspiirid on märgitud kaartidele. Linnapoliitika ja linnaelu juhtimine määravad aga linna majandusliku ja sotsiaalse arengu põhimõtted. Selle eest vastutavad linnavalitsus, linnavolikogu, linnapea ja paljud teised ametnikud. Inimeste elukohana on linn eelkõige kultuuriline nähtus. Linnas sünnivad ja arenevad uued moed ja kultuurid. Pika ajaloo jooksul on linn muutunud inimeste sotsiaalseks ja kultuuriliseks keskuseks.
Asustustihedus Tööhõive Teenuste kättesaadavus Majandussektorite osakaal ...... Linn on füüsiline, majanduslik, poliitiline ja kultuuriline nähtus · Füüsilise määratluse järgi on linn tihedalt täis ehitatud keskkond ja ulatub sinna, kus tihe ehitus lõpeb. · Majanduslikult on linn paik, kus asuvad pangad, poed, ettevõtted jms. · Poliitilis-halduslikult on linna määramine lihtne. Linna halduspiirid on märgitud kaartidele. · Linn on ka kultuuriline nähtus, sest linnades sünnivad uued moed ja elumallid. 5 Asulaid võib jagada linnalisteks ja maa-asulateks · Asulale linna nimetuse ja õiguste andmise tingimused on riigiti väga erinevad · Rootsis, Islandil ja Norras loetakse linnaks üle 200 inimesega asulat · Jaapanis - 50 000 inimesega asulat · Malaisias - 10 000 inimest · Tsehhis antakse linna staatus siis, kui
Pariis Pariis on Prantsusmaa pealinn. Ta asub Põhja-Prantsusmaal Seine'i jõe ääres Ile-de- France'i regioonis. Pariisi halduspiirides on hinnanguline rahvaarv umbes 2153600. Pariisi linnaalal( unite urbaine), mis ületab ka halduspiirid ja mille elanikkond on 9,93 miljonit, toimub pidev linna kasv. Linnaala ümber asuvad pendelrände piirkonnad lõpetavad Pariisi suurlinnapiirid, mille elanikkond on 12 miljonit ja mis on samuti üks tihedamalt asustatud piirkondi Euroopas. Üle kahe aastatuhande on Pariis olnud tähtis asustuspaigaks; ka täna on Pariis üks maailma juhtivamaid äri- ja kultuurikeskusi ja ta mõjutused poliitikas, hariduses,
Üks eksemplar sellest plaanist kuulub katastriüksuse moodustamise toimiku koosseisu. 11. Mis on katastrikaart? Katastrikaardil ja põhikaardil kasutatakse ühist matemaatilist alust ja kartograafilist projektsiooni. Katastrikaardi mõõtkava on 1:10 000, õigusaktidega sätestatud korras määratud tiheasustusega aladel on katastrikaardi mõõtkava 1:500 või 1:2000. Kanded katastrikaardile teeb katastripidaja. Katastrikaardile kantakse riigipiir, maakonna, valla ja linna halduspiirid, alevi, aleviku, küla, katastripiirkonna, asumi ja katastriüksuste piirid ning katastritunnused. 12. Mis on kitsenduste kaart? Katastripidaja kannab kitsenduste kaardile katastriüksuse kasutamise kitsendust põhjustava objekti asukoha (piirid) ning vajaduse korral esitab kitsenduse ulatuse. Kitsenduste kaardile kannete tegemine, muutmine ja kustutamine toimub kohtu kinnistusosakonna teatise või vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omava isiku
meridiaani projektisioon Lamberti konformse koonilise projektsiooni tasandile ja Y –teljeks sellega ristuv suund koordinaatide alguspunktis. Meridiaan idapikkusega 24° nim ka telgmeridiaaniks. Riigi riskoordinaatide süsteeli L-EST97alguspunktiks on valitud Põhja-Lätis, Riia lahes asuv punkt. Eesti põhikaart koostatakse mõõtkavas 1:10 000. Situatsioon saadakse kaardile aerofotodelt, halduspiirid saadakse vastavatest dokumentidest, reljeef olemasolevatest topograafilistest kaartidest. Digitaalselt on horisontaalid olemas, trükitud kaardil ei pea olema. 15. Joonte orienteerimine. Maamõõtmisel on vaja maastikul tähistatud jooni orienteerida , ka plaani või kaardi jooni. Orienteerimise lähtesuunadeks ja nende tulemusteks võivad olla: Geograafiline meridiaan (N)=tõeline e.geograafiline asimuut (A), Magnetiline meridiaan (Nm)=magneetiline asimuut (Am),
2002. aasta oli projekti jätkusuutlikuse osas kriitiline ja otsustav. Läbirääkimiste tulemusena koostati kirjalik ,,Ühenduse" vastutuse pakt, mis kirjeldas vastutust erinevate kriteeriumide alusel 1) geograafiline: kõik inimesed, kes elavad mäejalamil; 2) majanduslikud: elanikel, kellel on kariloomade jaoks olemas karjamaa; 3) keskkonnakaitse: kõik kodanikud sõltuvad mäe loodusvaradest; 4) haldusmenetluse: mäel on halduspiirid; 5) poliitiliste: Jalalzai ja Jogizai klanni vastasseis; 6) kultuuri: Pashtuni tavad; 7) sotsiaalne: kõik, kes abielluvad mägirahvaga, jagavad nendega samaväärselt õigusi ja kohustusi. Pakt tekitas rahulolematust mõjukate toetajate seas, kes elasid väljaspool mägipiirkonda, kuid omasid piirkonnas maad. Neile jäi mulje nagu oleks nende õlul edaspidi vaid kohustused, kuid mitte otsustamisõigus. Näiteks ei saa inimesed, kes küll
1939.a avati Tartu Ülikoolis eugeenika õppetool. Eesti eugeenikute seas olid juhtpositsioonil arstid ja bioloogiateadusega seotud inimesed. Eesti tuntuimaks eugeenikuks oli Hans Madisson (1887-1956). 14. Ajalooline geograafiadef ja põhimõisted Piiriteadus, jääb ajalooteaduse ja geograafia piirimaile. Uurib minevikus olnud administratiivseid piire, rahvastiku paiknemist (teatud ajajärkudel). Ajaloo abiteadusena, mille eesmärk oli kindlaks teha riikide poliitilised ja halduspiirid ning ajaloolised sündmuspaigad. Kartograafia- kaartide ja plaanide koostamine, Kataster- kaartide ja plaanide katastrid, eesmärgiks põlde ja heinamaid kujutada maakasutuse poole pealt. Kaart, plaan- põhilised allikad mida uuritakse. Kaart on tänapäeval valdavalt kasutatavad allikmaterjalina, maa-ala- tingmärkidega matemaatiliselt määratud kujutised. Plaan- matemaatiliselt määramata piirkonna kujutised. Plaanid ei arvesta maakera kumerust ja koordinaadistamist nagu kaartidel
Eesti Genealoogia Seltsi koduleht on http://www.genealoogia.ee/ 14. Ajalooline geograafia on ajaloo ja geograafia piiriteadus, uurib eri maade ja piirkondade teatud ajajärkude loodus, majandus, poliititika ja rahvastikugeograafiat. Ajalooline geograafia aitab lahendada nii ajaloo kui ka geograafia ülesandeid ning selgitab looduskeskkonna mõju ühiskonnale. Tekkis 16. Saj. Ajaloo abiteadusena, mille eesmärk oli kindlaks teha riikide poliitilised ja halduspiirid ning ajaloolised sündmuspaigad. 19 sai II poolest alates avardus ajalooline geograafia sisu sedamööda, kuidas ajalooteaduses kasvas majandus ja sotsiaalajaloo osakaal. On kaks mõistet : 1. Kaart maapinna üldistatud, leppemärkidega ja matemaatiliselt määratud, arvestades maakera kumerust. 2. Plaan maapinna üldistatud, leppemärkidega ja ei arvestata matemaatiliselt, ei arvestades maakera kumerust. Maakera kumerust hakati arvestama 19saj II veerand. Enne seda olid kõik plaanid
Eesti Genealoogia Seltsi koduleht on http://www.genealoogia.ee/ 14. Ajalooline geograafia on ajaloo ja geograafia piiriteadus, uurib eri maade ja piirkondade teatud ajajärkude loodus, majandus, poliititika ja rahvastikugeograafiat. Ajalooline geograafia aitab lahendada nii ajaloo kui ka geograafia ülesandeid ning selgitab looduskeskkonna mõju ühiskonnale. Tekkis 16. Saj. Ajaloo abiteadusena, mille eesmärk oli kindlaks teha riikide poliitilised ja halduspiirid ning ajaloolised sündmuspaigad. 19 sai II poolest alates avardus ajalooline geograafia sisu sedamööda, kuidas ajalooteaduses kasvas majandus ja sotsiaalajaloo osakaal. On kaks mõistet : 1. Kaart maapinna üldistatud, leppemärkidega ja matemaatiliselt määratud, arvestades maakera kumerust. 2. Plaan maapinna üldistatud, leppemärkidega ja ei arvestata matemaatiliselt, ei arvestades maakera kumerust. Maakera kumerust hakati arvestama 19saj II veerand. Enne seda olid kõik plaanid
Mõnikord tulevad nii tsüklonid kui antitsüklonid suvalisest suunast. PILET 17 1. Linnad. Linnastumine. Linnastumisega kaasnevad probleemid. LINNA MÄÄRATLEMINE Linn on füüsiline, majanduslik, poliitiline ja kultuuriline nähtus. Füüsilise määratluse järgi on linn tihedalt täis ehitatud keskkond ja ulatub sinna, kus tihe ehitus lõpeb. Majanduslikult on linn paik, kus asuvad pangad, poed ja ettevõtted. Poliitilis-halduslikult on linna määramine lihtne. Linna halduspiirid on märgitud kaartidele. Linn on eelkõige kultuuriline nähtus. Linnas sünnivad uued moed ja kultuurid. LINNASTUMINE Linnastumise käigus kolib järjest rohkem inimesi linna. Linnastumist esineb palju ja seda on mõjutanud tehnoloogia areng. Kiire linnade kasv algas koos tööstuse arenguga 200 aastat tagasi. Esimesed tööstuslinnad tekkisid Inglismaal ja Kesk-Euroopas söe kaevandamise piirkondades.
annaabi.ee 
