Õiguskindluse põhimõte, Proportsionaalsuse põhimõte, Erapooletuse põhimõte, Vormivabaduse ja eesmärgipärasuse põhimõte, Kaalutlusõiguse põhimõte, Uurimispõhimõte, Selgitamiskohustus, Ärakuulamiskohustus, Põhjendamiskohustus, Andmekaitse põhimõte, Võrdse kohtlemise põhimõte, Inimväärikuse põhimõte 3. Haldusmenetluse eristamine süüteomenetlusest 4. Haldusorgani mõiste ja millised tunnused haldusorganit iseloomustavad? Mõiste - Mõiste "haldusorgan" tähistab konkreetset haldusmenetluse läbiviijat ja/või haldusotsuse langetajat isikut, kes täidab avaliku halduse ülesannet. Kes konkreetsel juhul haldusorganiks on, ei sõltu HMS-st vaid eriseaduse regulatsioonist. Haldusorgani mõiste määratluse põhjal on võimalik teha järeldus, et: haldusorgani pädevus määratakse kindlaks
juhtumitest on ametiabi haldusakti andmist või toimingu sooritamist enda ülesande täitmiseks. osutamine? 33. B Ametiabi andmisega on tegemist siis, kui üks haldusorgan kaasab teise - haldusorgani oma ülesannete täitmisesse. 34. C Ametiabiga on tegemist siis, kui mitu haldusorganit tegutsevad juhtumi - lahendamisel igaüks oma pädevuse ja volituste piires teist toetades. 35. D Ametiabiga on tegemist siis, kui mitu haldusorganit on ühiselt pädevad - tegutsema, kuid üks haldusorgan lahendab juhtumi tervikuna. 36. E Ametiabiga on tegemist siis, kui üks ametnik aitab teisel ametnikul tema -
Määrab ära, kus mingi ametiasutus on volitatud haldusmeetmeid rakendama. Näide: Pärnu politseiprefektuur on pädev tagama avalikku korda Pärnumaal, kuid mitte tegema seda Tartus (puudub territoriaalne pädevus) või andma Pärnus välja ehituslube (puudub sisuline pädevus). Teine pädevuse määratlus: välispädevus e. eksternne pädevus määrab ära, kas haldusorgan tervikuna on pädev mingit küsimust lahendama internne pädevus milline ametiisik võib haldusorganit haldusmenetluses esindada (sisuliselt: kes kirjutab alla). Näiteks KOV pädevus kõik kohaliku elu küsimused, mis ei ole seadusega antud mõne teise haldusorgani kätte, lahendatakse KOV poolt. Haldusorganeid saab liigitada ka pädevuse alusel: Valitsusasutused, mis teostavad avalikku võimu ja on finantseeritavad riigieelarvest (ministeeriumid, riigikantselei, maavalitsused, ametid ja inspektsioonid ja nende kohalikud struktuuriüksused).
lahususe k võimu võimu Kohtud, mis on riigi ametiasutused, kelle põhimõttest lähtudes organid organid esmaseks ülesandeks on õigusemõistmine. Parlament, Tegevus on teatud suunatud juhtudel ka seadustes ja rahvas, võttes kõrgemal- seaduse vastu seisvate referendumil haldusorganit ilma e parlamendi õigusaktides vahenduseta. sisalduvate nõete elluviimisele. Kõrgeimad Kohalikud Keskhaldus- Kohalikud organid organid organid haldus-organid Igas riigis rahva KOV Pädevus Pädevus piirdub
Tegu on referaadiga, mille teemaks oli Kaalutlusõigus ja uurimispõhimõte. Tugineda tuli kohtupraktikale ning on kirjutatud viitamiste, kasutatud allikatetega. Haldusõigus oma olemuselt on suunatud isiku õiguste kaitsele ning tema üheks ülesandeks on avalik-õiguslike ja erahuvide tasakaalustamine. Seadus expressis verbis kohustab haldusorganit nõrgemat osapoolt aitama ning ta peab ühiskonnas tagama korraldatuse. Haldusorgan on haldusõiguses keskne ning ta on seaduse või selle alusel avalike ülesandeid täitev asutus, kogu või isik, mille tipus asub riik. Haldusõiguse suureks komponendiks on haldusmenetlus ning printsiibid, millele menetlus põhineb. Uurimispõhimõtte ja kaalutlusõiguse printsiibid ei ole mõeldud isikute õiguste piiramiseks, vastupidi
(1) Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. (2) Haldusorganisiseselt määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti.” Siit järeldub, et: 1) Haldusorgani pädevus määratakse kindlaks õigusaktides, näiteks seaduses, määruses või halduslepingus 2) Haldusorganit iseloomustav põhitunnus on avaliku halduse ülesannete täitmine 3) Haldusorganina võib käsitada nii asutust, kogu kui ka isikut Meeldetuletavalt olgu siinkohal toodud haldusülesannete liigid: Halduse ülesanded jagunevad oma sisu järgi (olenemata, kas neid ülesandeid täidab riik, KOV või mõni muu haldusekandja): korrakaitselised toetavad (nt sotsiaaltoetused) vahendite kogumine (maksud) avaliku teenistusega seotud ülesanded
Halduse sisuks on ka selliste ülesannete täitmine, mis ei ole otseselt seaduses antud. See hoiab ära halduse liiga passiivseks muutumise tingituna seadusandluse aeglasest protsessist. Halduse põhiülesandeks on konkreetsete abinõude rakendamine üksikjuhtumite reguleerimiseks ja plaanide teostamiseks. Haldustegevuse üle peab olemas olema ulatuslik kontroll. Internne kontroll kontrolliorganid haldusorgani enese sees. Eksternne kontroll asub väljaspool haldusorganit. Eksternset kontrolli teostab halduskohus. Haldusülesannete täitmiseks kasutatakse riigivõimu vahendeid. Avalik haldus eeldab võimuvolituste olemasolu. 6 §3 Avaliku halduse ülesanded - avaliku korra ja julgeoleku tagamine (nt politsei, liikluse korraldamine) - üksikisiku sihipärane toetamine ja elanikele normaalsete elutingimuste tagamine (koolid,
koormav tagajärg, mida isikule põhjustatakse, on tunduvalt suurem, kui meetmega saavutatavad positiivsed tulemused. ● Kaalutlusõigus - (diskretsioon) (kaaluda otsuse tegemist või valida erinevate otsuste vahel); Kooskõla haldusametniku volitustega - tegevus peab peab olema proportsionaalne. Vastama etteantud/kirjutatud õigusnormide kooskõlale (olemasolu võimaldab teha õiglase otsuse. ● Vormivabadus ja eesmärgipärasus - volitab haldusorganit otsustama menetlustoimingu vormi kaalutlusõiguse alusel. Isikute jaoks lihtsam, kuna sageli tekib inimestel küsimus, mida, kuidas ja kui põhjalikult tuleb taotlusesse kirja panna, ● Uurimispõhimõte - Vajalik siis kui esineb osapoolte konflikt. Haldusorganil on kohustus välja uurida menetluses toimuvad asjaolud (Vajalikud dokumendid asja otsustamiseks). Kodanikku ei tohi kurnata! ● Vabadus ja andmekaitse - Andmete kogumise viis peab olema “kohane, vajalik ning
o Kui puuduvad asjasse tähtsust omavad tõendid, siis koormava haldusakti puhul ei saa haldusakti välja anda. o Soodustava haldusakti puhul on HMS andnud haldusorganile õiguse nõuda menetlusosaliselt täiendavaid tõendeid, kui ta peab seda vajalikuks. Kui nüüd menetlusosaline neid tõendeid ei esita, on haldusorganil õigus jätta taotlus läbi vaatamata. Tõendite puudumine ei vabasta haldusorganit uurimisprintiibi järgimisest!! - Otsustusmenetlus – sisuliselt tähendab õiguslike tagajärgede üle otsustamist. Haldusorgan langetab tuvastatud asjaolude alusel vastava otsuse – anda haldusakt / keelduda haldusakti andmisest / sooritada vastav toiming / toimingu sooritamisest keelduda / haldusorgani initsiatiivil algatatud menetluse puhul haldusakt anda / jätta andmata.
Halduse sisuks on ka selliste ülesannete täitmine, mis ei ole otseselt seaduses antud. See hoiab ära halduse liiga passiivseks muutumise tingituna seadusandluse aeglasest protsessist. Halduse põhiülesandeks on konkreetsete abinõude rakendamine üksikjuhtumite reguleerimiseks ja plaanide teostamiseks. Haldustegevuse üle peab olemas olema ulatuslik kontroll. Internne kontroll kontrolliorganid haldusorgani enese sees. Eksternne kontroll asub väljaspool haldusorganit. Eksternset kontrolli teostab halduskohus. Haldusülesannete täitmiseks kasutatakse riigivõimu vahendeid. Avalik haldus eeldab võimuvolituste olemasolu. §3 Avaliku halduse ülesanded - avaliku korra ja julgeoleku tagamine (nt politsei, liikluse korraldamine) - üksikisiku sihipärane toetamine ja elanikele normaalsete elutingimuste tagamine (koolid, haiglad, abirahad, tervise kaitse)
Keskhaldusorganiteks on täidesaatva riigivõimu organid, mille pädevus hõlmab kogu riigi või föderatsiooni subjekti territooriumi (Eestis Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid), kohalike haldusorganite pädevus piirdub aga ühe haldusterritoriaalse üksuse piiridega (näiteks Eestis maavanem). Oma kompetentsi ulatuse järgi eristatakse üldkompetentsiga ja erikompetentsiga haldusorganeid. Üldkompetentsiga haldusorganit iseloomustab tema pädevuse suur ulatus, selline riigiorgan ühendab ja suunab halduse kõigi või enamiku harude juhtimist. Tüüpiliseks üldkompetentsiga haldusorganiks on riigi keskhaldusorgan (meil Vabariigi Valitsus). Erikompetektsiga haldusorganid (ministeerium, amet) juhivad vaid mõnda üksikut riigijuhtimise valdkonda. Lähtude riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis, eristatakse esmaseid ja teiseseid (tuletatud) riigiorganeid. Esmased
Uurimisprintsiip haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asja olulise tähendusega asjaolud ning vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma alatusel. Haldusorgan peab välja selgitama objektiivse tõe. Avalikkuse printsiip haldusmenetlus on üldjuhul avalik, see kohustab haldusorganit välja panema haldusmenetlust puudutava olulise teabe Andmekaitse printsiip haldusorgan on kohustatud hoidma riigi ja ärisaladust ning hoidma saladuses asutuse siseseks kasutamiseks tunnistatud andmeid, sh eraelulisi isiku andmeid. o Vormivaba menetlus - haldusmenetluse seadus sätestab üldjuhul vormivaba menetluse menetlus toimingu vormi ja muud üksikasjad määrab haldusorgan
Organid väljendavad haldusekandja tahate oma pädevuse piires. Organi käsutaja inimesed, kes teostavad organile antud pädevust Organi käsutaja muudab organi pädevust kasutades haldusekandja teovõimeliseks. Haldusorgani tunnused: 1.Avaliku võimu volitus ja selle teostamiseks vajalikud vahendid 2.Organisatsiooniline iseseisvus 3.Koht haldusorganite süsteemis 4.Pädevus peab olema õiguslikult määratletud. Ühe haldusekandja sees võib olla mitu haldusorganit, ühe haldusorgani sees võib olla mitu isikut, kes tegutsevad haldusorgani nimel. Haldusorgan ei ole juriidiline isik, esindab riiki, esineb tema nimel ja sellises ulatuses ja volitustega nagu seaduses on sätestatud. Teenistuslik järelevalve Kaebeõigus 58. Haldusorganite liigid.. Ruumiline keskhaldusorganid (VV, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid) kohahaldusorganid (maavalitsus) Otsuste vastuvõtmise kord monokraatsed (Vabariigi President, minister)
legem määrusi on vaieldav. Siiski võib Riigikohtu seisukohtadest järeldada, et teatavatel juhtudel on lubatav praeter legem määrusi anda. Tulenevalt võimude lahususe põhimõttest, mille kohaselt legislatiivfunktsiooni teostamine kuulub seadusandja pädevusse, on seaduse reguleerimiseseme raamest väljunud halduse üldakt praeter legem või contra legem määrus. Riigi põhiseadusest võib tuleneda seadusandja õigus seadusega volitada haldusorganit andma praeter legem määrust. Seadusega käsitlemata valdkonda reguleeriva määruse ehk praetar legem määruse volitusnorm peab sisaldama selget luba, et täitevvõim võib selle sätte alusel anda niisuguseid määrusi. Toimides praeter legem võtab valitsus üle osa seadusandja kompetentsist ning seda saab ta teha üksnes siis, kui seaduseandja on teda selleks expressis verbis volitanud." Contra legem määrused - Contra legem määrusi Vabariigi Valitsus ja ministrid anda ei tohi
Organid väljendavad haldusekandja tahate oma pädevuse piires. Organi käsutaja inimesed, kes teostavad organile antud pädevust Organi käsutaja muudab organi pädevust kasutades haldusekandja teovõimeliseks. Haldusorgani tunnused: 1) Avaliku võimu volitus ja selle teostamiseks vajalikud vahendid 2) Organisatsiooniline iseseisvus 3) Koht haldusorganite süsteemis 4) Pädevus peab olema õiguslikult määratletud. Ühe haldusekandja sees võib olla mitu haldusorganit, ühe haldusorgani sees võib olla mitu isikut, kes tegutsevad haldusorgani nimel. Organis tegevate isikute vahetusest sõltumatu Haldusorgan ei ole juriidiline isik, esindab riiki, esineb tema nimel ja sellises ulatuses ja volitustega nagu seaduses on sätestatud. Teenistuslik järelevalve Kaebeõigus 58. Haldusorganite liigid ja nende pädevuste liigid Ruumiline keskhaldusorganid (VV, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid) kohahaldusorganid (maavalitsus)
kohalikeks haldusorganiteks. Keskhaldusorganiteks on täidesaatva riigivõimu organid, mille pädevus hõlmab kogu riigi territooriumi (nt Eesti Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid), kohalike haldusorganite pädevus piirdub aga ühe haldusterritoriaalse üksuse piiridega (nt Eestis maavanem). Oma kompetentsi ulatuse järgi eristatakse üldkompetentsiga ja erikompetentsiga haldusorganeid. Üldkompetentsiga haldusorganit iseloomustab tema pädevuse suur ulatus (nt 5 Vabariigi Valitsus). Erikompetentsiga haldusorganid (nt ministeerium, amet) juhivad vaid mõnda üksikut riigijuhtimise valdkonda. Lähtudes riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis, eristatakse esmaseid ja teiseseid (tuletatud) riigiorganeid. Esmased riigiorganid valib vahetult rahvas kui suverään,
kohalikeks haldusorganiteks. Keskhaldusorganiteks on täidesaatva riigivõimu organid, mille pädevus hõlmab kogu riigi territooriumi (nt Eesti Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid), kohalike haldusorganite pädevus piirdub aga ühe haldusterritoriaalse üksuse piiridega (nt Eestis maavanem). Oma kompetentsi ulatuse järgi eristatakse üldkompetentsiga ja erikompetentsiga haldusorganeid. Üldkompetentsiga haldusorganit iseloomustab tema pädevuse suur ulatus (nt Vabariigi Valitsus). Erikompetentsiga haldusorganid (nt ministeerium, amet) juhivad vaid mõnda üksikut riigijuhtimise valdkonda. Lähtudes riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis, eristatakse esmaseid ja teiseseid (tuletatud) riigiorganeid. Esmased riigiorganid valib vahetult rahvas kui suverään, need organid on riigiaparaadi poliitliseks aluseks, sest nad väljendavad kõige täielikumalt rahva suveräänsust
annaabi.ee 
