aastal. Algul oli külanõukogusid 637, valdades keskmiselt 2-3 - 1950.a asutati rajoonid (39) ja viidi külanõukogud nende koosseisu - Külanõukogude arvu vähendati järk-järgult, 1989a. 191 KN - Maakondade arv vähenes 15-le 1962a. Sealtmaalt stabiilne. - 1990.a algul nimetati külanõukogud valdadeks ja rajoonid maakondadeks. - 2013: 216 omavalitsust (193 valda, 33 linna) - 2017 suvi: 213 omavalitsust (193 valda, 30 linna) Haldusmuutuste põhjused: Maakonnad ja maavalitsused: - Peale 2.MS esialgu loobumine vanast ja võimu kinnistamine - Hiljem majandus: territoriaalsed tootmiskompleksid - 1990ndad ja hiljem: bürokraatia vähendamine ja ökonoomika Kohalikud omavalitsused: - 2.MS esialgu loobumine vanast ja võimu kinnistamine - Kollektiivpõllumajanduse territoriaalse loogika järgi - 1990ndad ja hiljem: ökonoomika Praeguse haldussüsteemi miinused:
omavalitsuse piirkond, mis omab linna staatust. Ajalooliselt olid linnadel küladest erinevad õigused, näiteks maksude ja tollide kogumise osas. Tänapäeval enam mitte. · Inimeste elukohana on linn eelkõige sotsiaalne ja kultuuriline nähtus, kus sünnivad ja arenevad uued ideed, ettevõtmised, moed ja kultuurid. · Eestis on kokku 39 linna. Osa nendest on saanud linna staatuse suuruse tõttu, ajaloolise tähtsuse või haldusmuutuste tulemusena. Linnastumise arenguetapid LINNASTUMINE - kasvab linnalise piirkonna rahvaarv peamiselt sisserände mõjul. EESLINNASTUMINE rahvastik hakkab kasvama eeslinnades. VASTULINNASTUMINE inimeste Moodne ärikeskus La Défence elama asumine
annaabi.ee 
