b) Konstantin Päts EV I Pres c) Johann Laidoner sõjavägede ülemjuhataja 1918-1919 d) August Rei Asutava Kogu esimees, sots.dem. 3. Kuidas nim neil aastateil eesti rahva esindusorganeid? Kirjuta esindusorgani juurde üks tähtis seadus või otsus, mille ta oma tegutsemise ajal vastu võttis. a) 1917-1919 Maapäev kuulutas välja EV iseseisvuse b) 1919-1920 Asutav Kogu - maareform 4.Missugune muutus Eesti ala halduslikus jaotuses toimus pärast autonoomia saavutamist? Üks rahvuslik kubermang 5. Kirjuta õige mõiste a) Kubermanga komisaar Vene keskvõimu kõrgeim esindaja Eestimaa kubermangus veebruari rev. järel b) Manifest riigi valitsuse pidulik, kirjalik pöördumine rahva poolt c) Autonoomia oma valitsus d) Vabadussõda eestlaste võitlus iseseisvuse säilitamise nimel Nõukogude Venemaaga
3. Ülesanne-Kuidas nimetati neil aastail Eesti rahva esindusorganeid?Kirjuta esindusorgani juurde üks tähtis seadus või otsus, mille ta oma tegutsemise ajal vastu võttis a)1917-1919-Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu.Määras ametisse Eestimaa Päästekomitee,kes võttis vastu Eesti iseseisvusmanifesti. b)1919-1920-Asutav kogu.Maaseadus,Tartu Rahuleping,Eesti Vabariigi I põhiseadus. 4. Ülesanne-Missugune muutus Eesti ala halduslikus jaotuses toimus pärast autonoomia saavutamise 1917.aastal? Üks rahvuslik kubermang 5. Ülesanne-Ei leidnud materjali, ei osanud teha. 6. Ülesanne-Kirjuta õige mõiste a)Riigivalitsuse pidulik kirjalik pöördumine rahva poole-manifest b)1918-1919 Läti pinnal tegutsenud saksa vabatahtlike väekoondis-Landeswerh c)omavalitsus-autonoomia d)Vene keskvõimu kõrgeim esindaja Eestimaa kubermangus Veebruarirevolutsiooni
Vt. ka lisamaterjal! Iga matriklisse kantud aadlik omab oma mõisas: 1) ainuõigust viina põletada ja õlut pruulida; 2) õigust rajada igasuguseid vabrikuid; 3) õigust veskeid ehitada; 4) õigust vabalt metsa kasutada; 5) õigust kõrtse pidada; 6) jahi- ja kalapüügiõigust Usuvabadus, ainuõigus täita kohalikke riigiameteid, kohaliku õiguskorra edasikehtimine. Lääniõiguse avardamine. 8. Millised muutused olid toimunud Eesti ala halduslikus jaotuses 1560.aastate lõpuks? Taani võimu all oli Saaremaa ja Lääne-Eesti, Orduriigi alla kuulus Tallinn ja Kesk-Eesti, Venemaa võimu all oli osa Kesk-Eestist ja Ida-Eesti. 9. Millal ja milliste tulemustega piirasid vene väed Tallinna? Tallinna esimene piiramine – 1570. Venemaa pealetung, Tallinn oli mere poolt blokeerimata, piirajatest rohkem tegi linnale kahju katk, mis jõudis ka venelaste laagrisse ning 1571 piiramine lõpetati. Tallinna teine piiramine –
Euroopast Venemaale Vana-Liivimaa endiselt poliitiliselt killustatud, seetõttu suhteliselt kerge saak vallutajatele Iseseisev töö vt õpik lk. 84-88 1) Millal ja kuidas likvideeriti Tartu piiskopkond? 2) Millal ja kuidas likvideeriti Saare-Lääne piiskopkond? 3) Milliste sündmuste tulemusena ja millal likvideeriti Liivi orduriik? 4) Milliseid lubadusi sisaldas Sigismund II Liivimaa aadlike privileeg? 5) Millised muutused olid toimunud Eesti ala halduslikus jaotuses 1560.aastate lõpuks? 6) Millal ja milliste tulemustega piirasid vene väed Tallinna? 7) Kes oli, mida tegi: 1. Sigismund II August 2. hertsog Magnus 3. Ivan IV 4. Ivo Schenkenberg 5. Stefan Batory 6. B.Russow Liivi sõja tulemused 1582.a. sõlmiti Jam Zapolski vaherahu Osapooled: Poola ja Venemaa Tingimused: Venemaa loovutas Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis vallutatud linnused Poolale
ja kodanikkude majanduslikke kohustusi oma kogukonna heaoluks. Selline avaralt sisustatud määrusandlusõigus lõi Eesti maast ja rahvast omapärase autonoomse korporatsiooni, kus Vene riigivõim oli täiesti välja tõrjutud kõigilt kogukondlikelt haldusaladelt. Vähemalt haldusküsimustes avaldas tolleaegne Eesti oma enda, mitte Vene keskvalitsuse tahet. Selliselt mõistetud määrusandlusõigus võimaldab kõnelda maa ja rahva iseseisvusest halduslikus ehk kogukondlikus mõttes ning kogukondlikes asjus oli Eesti iseseisvus tõesti väga täielik. Siiski oli too õiguskord oma käepärastolevate vahenditega suuremate rahvuslikkude sihtide taotlemiseks vägagi puudulik, sest kogukondliku iseseisvuse ajastul Eestile oli põhiseaduseks ikkagi endise Vene tsaaririigi põhiseadus. Tsaaririigi seadusandja oli ühtlasi ka Eesti seadusandja ning seetõttu omas Eesti tegutsemisvabadust üksnes Vene kõrgemate riigiaktide raames.
Avaliku halduse mõiste Reguleerib suhteid isiku ja avaliku võimu vahel. Õigusharu määravad ära spetsiaalsed suhted, mida õigus reguleerib. Avalik haldus reguleerib suhteid, mis tekivad avalik halduslikus sfääris. Avalik haldus moodustab haldusõiguse reguleerimiseseme. Haldama mõjutama, täide viima, teostama, korraldama. Haldus selle tegevuse sisu. Haldus on omane kõigis eluvaldkondades, ka erasfääris ei saa halduseta läbi. Haldus pole eraõiguslikes suhetes nende eesmärgiks vaid vahendiks. Erahaldus eraõiguslikus sfääris (näiteks firmades) teostavad haldust raamatupidajad, personalijuht, finantsosakonna töötajad.
ettevalmistamine oli suuresti pealesurutud Moskva poolt. Lõpptulemus see, et 26. sept 1950. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seaduse "Maarajoonide moodustamise kohta Eesti NSV-s", mis tõi kaasa maakondade ja valdade likvideerimise, loodi nende asemele maarajoonid, valdade kaotamisega muutus esimese astme haldusüksuseks külanõukogu. See reform nõukogustas Eesti NSV halduse. Pärast haldusreformi oli Eesti NSV-s halduslikus mõttes olemas 5. vabariikliku alluvusega linna (Tallinn, Tartu, Narva, Kohtla-Järve, Pärnu). Maakondande asemel loodi 39 maarajooni, lisaks oli olemas 27 rajoonilise alluvusega linna, 22 alevit ja 641 külanõukogu - väikesaarte vallad muutusid nüüd külanõukogudeks. Esialgu, kui vaadata neid varasemaid haldusreformi kavasid, siis tegelikult olid olemas ka kava, et neid maarajoone oleks rohkem olnud. Nii suure arvu maarajoonide loomine mitte mingil moel ennast ei õigustanud.
rajamine. Lisaks sisekorra eest hoolitsemine, kohalike ametnike nimetamine ja järelevalve nende tegevuse üle, maksude sissenõudmine. 17. saj lõpuaastatel tõmmati selgem piir eestlaste ja lätlaste asualade vahele, siitpeale hakati kõnelema Eesti distriktist ja Läti distriktist, mõlema eesotsas seisis veel ka kohalik majandusasehaldur. Tegeles siis ennekõike maksude sissenõudmisega, rahaliste eraldistega jne. Halduslikus mõttes jagunes Liivimaa kubermang maakondadeks – Läti aladel oli neid kõigest kaks. Riia maakond, kubermangu läänepoolne eelkõige, ja Võnnu maakond. Lisaks maakonnad Eestis. Samuti Rootsi ajal kehtestus mitmeastmeline kohtusüsteem Liivimaa kubermangus. Madalama astme kohtuks oli nn sillakohus – üheks funktsiooniks hoolitsemine maanteede, sildade ehitamise eest, aga teostas ka politseivõimu talurahva üle ja vahendas väiksemaid talurahva süütegusid.
(näiteks: kord kvartalis, aastas, põhjalikumalt üle 3-5 aasta) kõigi moodulite ja erinevate seiremeetodite informatsiooni. Arvestades külastusrajatiste paiknemist ning lähtuvalt kaitsealade juurdepääsetavusest ja eraldatusest, tuleb külastuskorralduslikult juurutada külastusväravate põhimõtet. See ei piiraks kuigivõrd inimeste juurdepääsu loodusväärtustele, vaid võimaldaks süsteemselt, looduslikus ja halduslikus ruumiloogikas siduda kaitsekorraldust ja külastuskorraldust. Külastusseire rajamine oleks samaaegselt osaks külastusväravate juurutamisest kaitsealadel. 2.2.1 Külastajasegmendid Suurt tähelepanu on pööratud külastajate arvu hindamisele, ent paljude uurimuste kohaselt vajavad haldajad infot ka külastajate omaduste ja väärtushinnangute kohta. Hadwen jt (2007) märkasid, et haldusasutustel on suur puudus täiendavast külastajatega seotud infost: kuhu
annaabi.ee 
