Toomskolastik. Toomkoolid. Vana-Liivimaa. LINNAD Francesco Petrarca / Libri mei / Veneetsia Püha Markuse katedraal Giovanni Boccaccio / Santo Spirito kl. Niccolo de Niccoli Firenze Püha Markuse kl Poggio Bracciolini komplekteerimine Biblioteca Laurenziana Antonio Magliabechi LINNAD Matthias Hunyadi I Bibliotheca Corviniana, abiks Beatrix Vatikani raamatukogu Richard de Bury Philobiblon ehk raamatuarmastusest. Vana-Liivimaa. Dokumentide erinevad tüübid. Halduslikud institutsioonid. ÜLIKOOLIDE RAAMATUKOGUD 12.-17. SAJANDINI Ülikoolide tekkimise eeldused. Varasemad ülikoolid. Bologna (1119, 1158 põhikiri). Salerno. Pariis, Oxford, Cambridge, Salamanca, Padua, Napoli, Praha, Krakov, Viin, Erfurt, Heidelberg, Köln, Upsala, Kopenhaagen 15 s. lõpul 65 kooli Õppetöö korraldus. ÜLIKOOLIDE RAAMATUKOGUD 12.-17. SAJANDINI Raamatukogude asupaigad. Fondi täiendamine. Laenutuse omapärad. Nn. ketiraamatukogu. II periood 16.-17. sajand
Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas sanktsioone liigitatakse? sanktsioon esitab õigusliku vastutuse, mis kohaldatakse dispositsiooni nõuete rikkuja suhtes. Näitavad mõjutusvahendeid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Sanktsiooni kõige olulisemaks liigituseks on rakendatavate vahendite iseloom. 1. Kriminaalõiguse sanktsioonid (rakendab ainult kohus). 2. Halduslikud sanktsioonid (rakendab volitatud haldusorgan või kohus). 3. Distsiplinaarsanktsioon (töösuhetes toimuva rikkumise puhul; kohaldab tööandja). 4. Alalised e. tsiviilõiguslikud sanktsioonid (rakendatakse lepingu rikkujate suhtes (rakendab suhte teine pool) või kahju tekitaja suhtes). Sanktsioone võib liigitada ka määratuse astme järgi: 1. Määratletud e. absoluutselt määratletud sanktsioon
Talurahvakohtud kutsuti Baltimaades ellu 19.sajandi alguses. Need olid seisuslikud erikohtud, mis lahendasid talupoegade kohtuasju. Nende alamaks astmeks oli vallakohus (ka kogukonnakohus), kust kaebus edastati kihelkonnakohtusse ja sealt kreisikohtusse (maakonnakohtusse). Vallakohus oli valla maa-alal toimiv talurahvaasutus, mille koosseisu valisid talupojad endi hulgast. Vallakohtusse koondusid kõik valla talupoegadesse puutuvad õiguslikud, politseilised ja halduslikud funktsioonid. 18.sajandi keskpaiku asutasid mõned mõisnikud talupoegadest koosneva kohtu, mille nimetasid vallakohtuks. Samad nimetused säilisid ka 19.sajandi alguses väljaantud esimestes talurahvaseadustes ja -regulatiivides, millega pandi alus talurahvakohtutele. Talupoegade esimese omavalitsusliku organina püsis vallakohus ca 200 aastat, vaatamata aja jooksul toimunud muudatustele. Sellise pikaajalisuse tingis valla
mis rajas uut tüüpi ülikooli. Kuna esimene taoline ülikool rajati Tsukuba linnas, siis nimetatakse neid ülikoole sageli tsukuba ülikoolideks. Seal pole teaduskondi ega kateedreid, vaid on üles ehitatud uurimiskeskustele ja õppegruppidele. Esimeses tsukuba ülikoolis oli: fundamentaalteadused (humanitaar-, loodus- ja sotsiaalteadused), teadused loodusest ja kultuurist (võrdlev kultuuri teadus, antropoloogia, bioloogia, põllumajandus, metsandus), halduslikud ja tehnilised teadused, meditsiin, kehaline kasvatus, kunst ja tööstusesteetika. Esimeses tsukuba ülikoolis oli umbes 9000 üliõpilast ja 300 õppejõudu. Ülikoolide juures on terve rida teaduslikke uurimiskeskusi, mis on suht väikese teadurite arvuga (2 4). Uurimisgruppide süsteem on köitnud ka teisi ülikoole, neid on hakatud looma ka seal, ehkki seal on säilinud fakulteedi- ja kateedrisüsteem. Kokku on Jaapanis umbes 400 ülikooli 2 miljoni üliõpilasega ja 125 000 õppejõuga
· Saksa kultuuri kaudu said eestlased osa Euroopa ühiskultuurist. 4. Vene võimu kindlustamine baltikumis Katariina II asehalduskord Baltikumi uus halduskorraldus 1783-1796 Vene riigi ühtsuse tugevdamiseks: Selle poliitika elluviijaks sai Liivimaa kindralkuberner George von Browne. a. Balti erikorra nõrgestamine: · Piirati rüütelkondade ja linnavalitsuse privileege. · Balti provintsidele laiendati ka Venemaa maksusüsteem ühtne pearahamaks. b. Halduslikud ümberkorraldused: · Uued maakonnad Paldiski, Võru- ja Viljandimaa. · Kõik maakonnakeskused said linnaõiguse 12 linna, uuteks Paldiski ja Võru. · Kahe kubermangu etteotsa ühine asehaldur. c. Vana valitsemisviisi taastamine pärast Katariina II surma pingete maandamiseks baltisakslaste ja Vene riigivõimu vahel. Mõis ja talu varauusajal 1. Agraarolukord a. 17.-18. saj. Eestis umbes 1000 mõisat: · Rüütli- e
kirjeldatavad. 10. Mis on õigusnormi sanktsioon ja kuidas neid liigitatakse? Sanktsioon - näitab riikliku mõjutusvahendi, mis kuulub rakendamisele dispositsiooni nõuete eiramise eest hüpoteesi tingimustes. Näitavad mõjutusvahendeid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Sanktsiooni kõige olulisemaks liigituseks on rakendatavate vahendite iseloom. Kriminaalõiguse sanktsioonid (rakendab ainult kohus). Halduslikud sanktsioonid (rakendab volitatud haldusorgan või kohus). Distsiplinaarsanktsioon (töösuhetes toimuva rikkumise puhul; kohaldab tööandja). Alalised e. tsiviilõiguslikud sanktsioonid (rakendatakse lepingu rikkujate suhtes (rakendab suhte teine pool) või kahju tekitaja suhtes). Sanktsioone võib liigitada ka määratuse astme järgi: Määratletud e. absoluutselt määratletud sanktsioon
suhtlemise tõttu olnud paratamatud. Tartu murde kujunemisel on aluspõhjaks olnud muistsete ugalaste keelepruuk. Ajaloo andmeil oli Ugandi suur Lõuna-Eesti maakond. Ugalaste keeleline kujunemine näikse olevat toimunud muu Eestiga enam-vähem võrdseis tingimustes, kagupoolsete hõimlaste kohta seda väita ei söandaks. Praegune tartu murre on piki aegu kestnud keelelise arenemise tulemus, kusjuures tähtsat osa on etendanud mitmesugused majanduslikud, ühiskondlikud ja halduslikud tegurid, samuti murrakualade geograafiline asend. Feodaalaja sajandeid kestnud pärisorjus kammitses ka tartumaalaste materiaalset ja vaimset elu. Sunnismaine talupoeg elas ja liikus peamiselt mõisa ja valla piirides, kihelkonnast kaugemale pääsemata. Aga keel suhtlemisvahendina vähehaaval arenes ja muutus niisugusteski tingimustes. Tartu murde säilimist on soodustanud oma ainesest võrsunud lõuna-eesti kirjakeel (nn tartu
kubermangu igapäevase juhtimisega. Kroonupalat tegeles majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega ja seda juhtis viitsekuberner e asekuberner(maksude kogumine). Hoolekandevalitsused tegelesi rahvahariduse, arstiabi heategevusega. Valisuse alla kuulus palju erinevaid osakondi. Keskvalitsus tugevdas kubermangude sisemist julgeolekut. Nendega kõrvuti valitsesid ka Rüütelkonnad ja Maapäev. Asehalduskord 1783-1796. Elluviija oli Katariina II ja teda aitas Georg Browne. Halduslikud ümberkorraldused: moodustati Riia asehaldurkond uued maakonnad (Paldiski, Võru, Viljandi) ja linnad (Paldiski 1783), Võru (1784) Poliitilised ümberkorraldused: Baltimaadel hakkasid kehtima ülevenemaalised aadliomavalitsus- ja linnaseadused rüütelkondade ja linnade vanad omavalitsusorganid saadeti laiali (raad > linnaduuma) uus maksukorraldus: pearahamaks, hingeloendused Peale seda taastati peaaegu täielikult Balti erikord. 4
Keskkonnamõju hindamine kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju selgitamine, hindamine ja kirjeldamine, selle mõju vältimis- või leevendamisvõimaluste analüüsimine ning sobivaima lahendusvariandi valik. Keskkonnariski hindamine - Keskkonnamõju hindamise osa, milles selgitatakse, millised on tegevusega kaasnevad keskkonnariskid ning kas organisatsiooni tegevusest piisab riskide ohjeldamiseks. Keskkonnakaitse - Rahvusvahelised, riiklikud, halduslikud ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna halvendamise vähendamiseks või vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Keskkonnanorm Teatava reoaine või reoainete rühma sisaldus vees, õhus, pinnases, settes või elusorganismides, mida ei tohi inimtegevus tervise või keskkonna kaitsmiseks ületada (EQS, WQS jm.). Keskkonnatasu - Keskkonna kasutusõiguse müügihind: näiteks, loodusressursi kasutusõiguse tasu,
ülempealikud, kelleks olid kõrgaadli esindajad , resideerusid 4 asulas mis on nimetanud, täitsid ühelt poolt hertsogi korraldusi aga teiselt poolt pidid esindama ka kohalikke aadlikke.neli maakonda jagunesid erinevateks piirkondadeks, neid oli 8 oli , mõnes ei olnud ühtegi mõnes oli kolm, piirkonna eesotsas seisis ka peamees , kes resideerus oma piirkonna keskses kindluses.piirkonnad jagunesid kihelkondadeks, halduslikud ja poliitilised kihelkonnad 34, kirikukohelkonnad olid kuni 100, erinevad asjad. Poliitilistel kihelkondadel puudus muu tähtsus, olulised olid seetõttu et kohalik aadel kogunes kihelkondade kaupa ja valis oma esindaja maapäevaks. Kuramaa statuudid ei jätnud puudutamata ka talurahvast, jäi püsima pärisorjus, säilis mõisiniku täielik tegevusvabadus talupoegade suhtes, sunnismaisus. Domeeni maad ja domeeni talupojad, mõisa talupoja koormised sõltusid mõisniku tahtest kuid
Eesti rahvus oli oma põhijoontes välja kujundatud. Rahvana tundmine oli kätte jõudnud. Venestamine suudetaksegi tänu sellele üle elada, et eelnevalt oli palju tööd ära tehtud. Venestamine. (Kõrgkooli õpik, Talve). Tavaliselt pannakse aastatesse 1880-ndate lõpp ja 90-ndad. Venestusaja mõiste on meile tulnud Hans Kruusilt. Venestuse juures tuleb teha vahet kahel vormil. Meil olid mõlemad olemas. Üks oli administratiivne venestamine halduslikud institutsioonid tuli vene moel ümber kujundada. See tähendas ka seaduste muutmist. Teine venestamine oli kultuuriline, mis tähendas vene keele, hariduse, religiooni, trükisõna pealetungi. Võime venestust vaadata kahest aspektist ka nii: saame seda vaadata ka riiklikust aspektist: vene riigis on muutuste ja uute väljakutsete aeg. Riik vajab ühtset poliitikat, terviklikku käsitlust ja juhtimist. Aga seda ei ole, kuna Vene riik koosneb paljudest
funktsionaalselt süsteemi osas hajutatud struktuuriüksusi, mille sõltuvus ministeeriumist varieerub väga suuresti. Sealhulgas piiritletakse nende seast nn ministeeriumi üldhaldesse otseselt mittekuuluvad üksused (st selle ministeeriumi üldhaldust mitteteostavad, nad teostavad ministeeriumi raames üsna suure autonoomiaga oma erihaldust riigimajanduse juhtimisel/suunamisel). Näited: Hispaania: - autonoomsed halduslikud organid : rahvuslik Tööinstituut; - - finantsasutused : Hispaania Pank; Suurbritannia - ministeeriumi koosseisus mitteolevad avaliku halduse üksused, sh: a) täitvad: planeerimisnõukogu b) nõuandvad: riigi kunstinõukogu c) tribunalid: monoplide- ja kaubanduskomitee; Itaalia - autonoomsed haldusorganid : raudteeamet
annaabi.ee 
