definitsiooniga (seosta loengul õpitud laiema kontekstiga). 2. Kaks võimalust vabaduse saavutamiseks + isiklik hoiak, kumba strateegiat pooldate; keskkonna mõju vabadusele. 3. Russelli vabaduse miinimumi jaoks vajalik nimekiri. Kas nõustud loeteluga? 4. Ühiskonna määratlus, käsitlus ühiskonna kujunemise ajenditest. 5. Kahte sorti takistused vabadusele, püüa mõista eristuse kriteeriumit. 6. Mis juhtuks, kui vähendada vabaduse suurendamiseks olulisel määral ühiskondlikku halduskorra survet? Kas nõustud Russelli visiooniga? 7. Kuidas suhtub Russell absoluutsesse majandusvabadusse (laissez-faire)? Sinu arvamus selles küsimuses? 8. Mil määral lubab Russell sekkuda kogukonnal üksikisiku vabadusse kogukonna huvides? (Vajaduste prioriteet). Sinu seisukoht selles küsimuses? 9. Russelli seisukoht sõnavabaduse piiramise küsimuses + Sinu seisukoht. 10. Füüsiliste ja ühiskondlike vabaduse takistuste erinev psühholoogiline mõju inimestele.
Riigi lääneosa ääremaade järjekindel venestamine algas Poolas ja Leedus 19. sajandi esimesel poolel ja hoogustus 1860. aastail pärast järjekordset Poola ülestõusu. Eestis ja Lätis langes venestamise raskuspunkt 1880.1890. aastaile, Soome autonoomiat hakati kitsendama 19. sajandi lõpuaastail. Saksa mõju küsimuse Balti kubermangudes võttis vene ajakirjandus üles juba 1860. aastail. Slavofiilid nõudsid Balti provintside autonoomia kaotamist ja nende halduskorra ühtlustamist Venemaa põhiosa omaga. Saksamaa ühendamine (1871) ja kujunemine suurvõimuks keiser Wilhelm II valitsemisajal (18881918) suurendas järsult Eesti ja Läti alade sõjalis-strateegilist tähtsust Läänemere kontrollijana väga ulatusliku autonoomiaga Soome ja mässulise Poola-Leedu vahel: Vene impeeriumi jaoks tõusis päevakorda pealinna Peterburi julgeolek. Tsaaririigi valitsusringkonnis kardeti baltisakslaste võimalikku
ei vastuta) • Alati hüvitatakse kahju kõige odavamal viisil TEEMA 5 19. Haldussunni kohaldamise alused. Väärteomenetlus. • Haldussund – karistusõigus – isiku õiguste kitsendamine (ntks vabaduse ja valimisõiguse piiramine), sund on õiguslik ja seadusega määratletud. Haldussunni kohaldamise alused: • Rakendatakse seadusega sätestatud korras, alustel ja mahus • Kohaldatakse ühiskonna halduskorra kaitseks • Eesmärk lõpetada/takistada/ära hoida õigusvastane käitumine ja selle kahjulikud tagajärjed. Klassikalised sunni kohaldajad on ametid, inspektsioonid, kohtud. Väärteomenetlus: • Kehtib nii füüsilise kui ka juriidilise isiku kohta • Enne karistamise otsust ei tohi kedagi süüdlasena käsitada (süütuse presumptsioon) • Karistatakse nii tahtlikku kui ettevaatamatut tegu 20. Väärteo eest kohaldatavad karistused. Asendustäitmine ja sunniraha.
Võib nõuda haldusakti vältimist, sooritamist, kehtetuks tunnistamist, toimingu lõpetamist. Teema 5. Haldussund 28. Haldussunni kohaldamise alused. Väärteomenetlus. · Haldussund karitusõigus isiku õiguste kitsendamine (ntks vabaduse ja valimisõiguse piiramine), sund on õiguslik ja seadusega määratletud. Haldussunni kohaldamise alused: · Rakendatakse seadusega sätestatud korras, alustel ja mahus · Kohaldatakse ühiskonna halduskorra kaitseks · Eesmärk lõpetada/takistada/ära hoida õigusvastane käitumine ja selle kahjulikud tagajärjed. Kohaldatakse · avalikuhaldusevaldkonnaskujunenudsuhetekaitseks · väljaspoolteenistusalluvussuhteid · eraldikehtestatudmenetlusnormidealusel Klassikaline sunni kohaldajad on ametid, inspektsioonid, kohtud. Väärteomenetlus: · Kehtib nii füüsilise kui ka juriidilise isiku kohta
Keisririigi elanikkonna elukorralduse ühtlustamise eesmärgiks oli ka vastuseis teisele tõusvale rahvusele, sakslastele, kes olid 1871. aastal moodustanud ühise Saksa keisririigi. Venemaa keisririigi sisepoliitikaga kaasnes ka slavofiilide ja panslavismiliikumised. Balti kubermangud Saksa mõju küsimuse Balti kubermangudes võttis vene ajakirjandus üles juba 1860. aastail. Slavofiilid nõudsid Balti provintside autonoomia kaotamist ja nende halduskorra ühtlustamist Venemaa põhiosa omaga. Saksamaa ühendamine (1871) ja kujunemine suurvõimuks keiser Wilhelm II valitsemisajal (1888–1918) suurendas järsult Eesti ja Läti alade sõjalis-strateegilist tähtsust Läänemere kontrollijana väga ulatusliku autonoomiaga Soome ja mässulise Poola-Leedu vahel: Venemaa Keisririigi jaoks tõusis päevakorda pealinna Peterburi julgeolek. Venemaa Keisririigi valitsusringkonnis kardeti baltisakslaste võimalikku orienteerumist Saksamaale; Vene
oluliselt vähenes. Venestamine pidurdas Eesti rahvusliku liikumist, mitmed tegelased läksid venestamisega kaasa. Villem Reiman (1861-1917)- Kolga-Jaani kiriku õpetaja, pastor. Mitmekülgne ühiskonna tegelane, kirjanik. Aktiivne Eesti rahvusliku kultuuri arendaja. Ise luges end Jakob Hurda õpilaseks. 1888- Eesti rahvaluule kogumine (Jakob Hurt), üle 400 inimese kogusid materjali. Saadi üle 120 000 lehe materjali (Maailma suuremaid kogusid). Reformide tagajärjed: Halduskorra reformid vähendasid balti-saksa võimu. Eestlased õigused esialgu oluliselt ei laienenud ehk üks võõras võim hakkas asendama teist võõrast võimu. Vene ametnikud, keda siia sisse toodi, enamasti olid vähese haridusega, ei osanud kohalike keeli, ei tundnud kohalike olusi. Ka vene ametnikud ei olnud haldussuutlikud. Venestamine koolides tõi haridustaseme langust. Katse eestlasi ümberrahvastada, kukkus läbi. Venestumine ei olnud eestlaste jaoks atraktiivne,
Vnestamne pidurdas selgelt rahvuslikku liikumist, osad vahetasid poolt ja läksid venestamisega kaasa, ntks ajaleht Valgus. Rahvaluulekogumine ja jakob hurt- 1888ndal aastal algatas järjekordse rahvaluule suurkogumise- veelkord sai eestlastele kinnitatud nende pärimuse ja mineviku tähtsus selle rahvaluule kaudu. Villem Reiman Baltisaksa seisused oli venestusest erakordselt häiritud. Teha aga midagi sinna ei saanud. Venestusreformide tagajärjed- Halduskorra reformimine suurel määral kärpis baltiskslaste võimu. Esialgu seestlaste õigused selle arvelt oluliselt ei laienenud aga. Koolide venestamise teema tõi kaasa koolitarkuse kvaliteedi languse, üldine kirjaoskuse tase (emakeels) aga oli sajandi lõpul siiski juba üldsieks mutuuda. Katse eestlasi kultuuriliselt venestada kukkus läbi- peamine põhjus oli see,e t erinevalt saksastumisest, venestumine ei olnud eestlaste jaoks atraktiivne. 29. Kool ja haridus. Alghariduskoolid
kuuluvate küsimuste lahendamiseks. Unitaar- ehk ühtsesse riiki iseseisvaid riike ei kuulu. Unitaarriigil on tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganid ning ühtne seadusandlus, territoorium on jagatud haldusüksusteks, milledel ei ole iseseisvust, vaid on keskse riigivõimu kohalikud esindused. Tänapäeval on enamik riike unitaarriigid. Vt LISAD Eesti on riiklikult korralduselt ühtne ehk unitaarriik. Riik sätestab territoriaalse halduskorra (maakond, vald). Tsiviilühiskond ehk kodanikuühiskond. Esimestena rääkisid tsiviilühiskonnast T. Hobbes, J.Locke ja G.W Hegel, nad eristasid organiseeritud ühiskonda, mille suhtes riik valitseb. See on analüütiline kontseptsioon, kuna tsiviilühiskond ei eksisteeri ilma poliitilise võimuta, ilma riigita. Kodaniku- ehk tsiviilühiskonna peamine tunnus on inimeste vaba koondumine mitmesugusteks ühendusteks. Vaba selles mõttes, et nad on tekkinud kodanike vaba initsiatiivi tulemusena
organisatsioonide moodustamist funktsioneerimist ning sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine !! Õigusnormind, mis korraldavad formaalselt mõistetud haldusfunktsiooni teostamist, moodustavad erilise normatiivse ühiku e halduskorra. ! Olulisimaks osaks haldusõigusest on loetud normistikku osakaalu, mis peavad tagama halduse õiguspärasuse ja isikute kaitse haldussfääris tihti on just seda loetud "ehtsaks haldusõiguseks", nt E. Freund arvab, et haldusõigus on õigusnormide kogum, mis kontrollib administratsiooni tegevust, mitte aga õigus, mida loob administratsioon. §4
annaabi.ee 
