Tüli Jakobsoni ja Hurda vahel. III 1880. a algus 1880. a J.H Siirdus Peterburgi. 1880. a Jannseni insult. 1881. a Aleksander II suri. 1882. a Jakobson suri. Venestusaeg Ärkamisaja ja 20. sajandi alguse ühiskonna uue tõusuajal. Venestas tsaar Aleksander III. Venestus oli Balti kubermangule rünnak Balti erikorra, saksa keele ja kultuuri vastu. Põhjused Vajadus kaasajastada Venemaa iganenud halduskorda. Rahvusluse tõus nii venelaste kui muulaste hulgas. Vene riigi julgeoleku huvid. Venestuse käik ja venestajad Ettevalmistus faasis tegutseb Balti kubermangudes(1882-1883) Manasseini komisjon(Otsene rünnaks Balti erikorra suhtes). Juhtpositsioonidele said venelased: Liivimaal- Mihhail Zinovjev ja Eestimaal- Sahhavskoi Venestus reformid 1888 politsei korralduse muutmine.
Kreutzwald (arst) ajakirja väljaandmine, mis rääkis maailmaasjadest Rahvusliku eneseteostuse tõus seotud eeposega (Kalevipoeg) Seltsiliikumisega seoses suur Saksa mõju, balti-sakslaste mõju nende pealt kopeeriti (laulupidu, seltsid) ,,Tarto maa rahwa Näddali-leht" ja ,,Inland" (1836) VENESTAMINE Vene keskvõimu poliitika baltimaades, mis viis vene mõju järsenemisele ja suurenemisele Põhjused: 1. Vajadus kaasajastada iganenud halduskorda 2. Rahvusluse tõus (nii venelaste kui muulaste hulgas) 3. Vene riigi julgeoleku huvid Eesmärgid: 1. Tööstuse moderniseerimine, majanduse mobiliseerimine 2. Rahvusriigi idee ühtse elanikkonnaga liit (ühtne keel) 3. Saksamaa oli ühinenud ja neid kardeti (et muutuvad liiga võimsateks) Venemaal saab tsaariks Aleksander III. Oli ühtsustaja: ,,Üks keel, üks usk, üks keiser." Ta ei kinnitanud Balti erikorra privileege, mis oli väga uueks käitumiseks.
Nii tuli nende pooltega kaks koosolekut. Üks oli nn. aulakoosolek ja teised pidasid oma koosoleku nn. Bürgermusse saalis. Aulakoosolekul nõuti Vene Asutava Kogu kokkukutsumist, vabariigi loomist ja isevalitsuse kukutamist . Teises saalis oldi tagasihoidlikumad ja nõuti vähem. Venestamise vastu aga astuti üles mõlemas saalis. Venestamise käigus loodeti muuta provintsid Venemaa sarnasemaks ja siduda neid niiviisi Venemaaga. Nad lootsid sellega kaasajastada iganenud halduskorda, kontrollida rahvuslikku tõusu nii venelaste kui ka muulaste hulgas ja hoida Vene riiki julgeoleku ohu eest. Selle tagajärjel langes eestlaste haridustase ja balti kultuuri mõju oli väiksem, venelastele aga oli see läbikukkumine ,kuid samas vähenes saksa kultuuri mõjuvõim. Vene impeeriumi ajal Eestis oli revolutsioone ja tagakiusamisi , kuid sellest saadi välja. Samas mõjutas see Eestit kõvasti .
· Eesti Kirjameeste Seltsi president Seltsi liikumine: · Loodi baltisaksa ja Soome seltside eeskujul · Jansen asutas Vanemuise Tartus- laulu- ja mänguselts, see pani aluse eesti rahvuslikule teatrile · 1869 esimene üldlaulupidu- ligi 1000 osalejat · 1870- Eesti Põllumeeste Selts Venestusaeg: Venestamine- vene võimu järsk tugevnemine Baltimaades 1880-1890, vene võimu ja kultuuri pealesurumine Põhjused: · Vajadus kaasajastada iganenud halduskorda · Vene riigi julgeoleku huvid(Eestimaa geograafiline asukoht oli oluline neile) · Vene riik oli seesmiselt siiski ebakindel ja killustatud · Majanduslik kasv, moderniseerimine ja militariseerimine nõudis kindlat õiguslikku korda ja administratiivset ühtsust · Prantsuse revolutsioonis sündinud rahvusriigi idee leidis poolehoidu ka Venemaal · Eestlaste ja lätlaste ,,õigeaegne" venestamine pidi kõrvaldama sakslaste mõju ning
teadvustama moodsa aja rahvusena, keda seovad ühised huvid, minevik ja tulevik. Eestlased ei sulandunud teiste rahvustega, vaid valisid oma tee, mis viis lõpuks oma riigi rajamiseni. VI 1. Venestusaja tähtsus ja tähendus ja mõju Eesti ajaloos Venestamise käigus loodeti muuta provintsid Venemaa sarnasemaks ja siduda neid niiviisi Venemaaga. Põhjused: kaasajastada iganenud halduskorda, rahvuslik tõus nii venelaste kui ka muulaste hulgas ja Vene riigi julgeoleku oht. 2. Eesti ühiskond 19. saj II poolel oli mõjutatud valdavalt baltisaksa kultuurist ja usutunnistuselt oldi valdavalt luterlased. Venestamise käigus üritati vene kultuurivõimu peale suruda, kuid see kukkus läbi. 3. Ühiskondliku mõtte areng Villem Reimann, karskus liikumine 4
Vene rahvas polndki sel ajal valmis vastu võtma Lääne tüüpi demokraatiat. Üldised vabad valimised oleks viinud katastroofini. Teravad poliitilised vastuolud ei kao kuhugi. Liberaalid tervitasid konst. reformi, kuid põhiseaduse piiratud iseloom ei rahulda. Radikaalid tahtsid vabariiki, sotsialistid absoluutset rahvavõimu. 3 Üleminekuga isevalitsuselt duumamonarhiale ei muutnud kohalikku halduskorda. Kubermanguvalitsus kuberneriga. Kuberner on valitsuse kõige kõrgem kohalik esindaja. Allub siseministrile. Oli mitme kubermanguasutuse eesotsas ja pidi kohapeal ellu viima keisri ja keskvalitsuse tahet. Õigeusu kiriku valitseva seisundi kindlustamine, talupoegade ja mõisnike vahekordade klaarimine, nekrutite värbamine, kontroll kauplemise ja maksude üle, rahva tervishoid ja vaestehoolekanne, ehitused ja teed, omavalitsuste tegevuste järelvalve. Korra
*1871.a lõpetas töö Jakobsoniga *Süüdistus Jannseni vastu eestlaste reetmises vastu sakslastele. Venemeelne suund ärkamisajas *Suuna liider C.R. Jaobson ja Johann Köler *Eestlaste suurimateks vaenlasteks olid balti parunid ja pastorid, kelle vastu võitlemiseks on parim võimalus toetuda vene liberaalsele ja demokraatlikule seltskonnale VENESTUSAEG *Ärkamisaja ja 20.saj ühiskonnaelu I Peamised põhjused: *vajadus kaasajastada iganenud halduskorda *rahvusluse tõus nii venelastel kui muulastel *Vene riigi jugeolekuhuvid II Venestumise ettevalmistamine Saadetakse Vene kubermang komisjoni. See on Nikolai Massein. Ta uurib olukorda, võtab vastu tlp kaebusi mõisnike peale.Balti erikord takistab eestlaste elu, venestamine on päästja. Teeb ettepaneku tsaarile teha reforme. III Venestusreformid *Haldusreform e valimisreform. Baltisakslaste asemele pannakse vene kubermangud. Eestimaal E.Sahhovski(Maru valitseja), Liivimaal Z
Konstitutsiooniline kord Venemaal seati sisse ülalt, see ei tuginenud kodanikeühiskonnale. Vene rahvas polndki sel ajal valmis vastu võtma Lääne tüüpi demokraatiat. Üldised vabad valimised oleks viinud katastroofini. Teravad poliitilised vastuolud ei kao kuhugi. Liberaalid tervitasid konst. reformi, kuid põhiseaduse piiratud iseloom ei rahulda. Radikaalid tahtsid vabariiki, sotsialistid absoluutset rahvavõimu. Üleminekuga isevalitsuselt duumamonarhiale ei muutnud kohalikku halduskorda. Kubermanguvalitsus kuberneriga. Kuberner on valitsuse kõige kõrgem kohalik esindaja. Allub siseministrile. Oli mitme kubermanguasutuse eesotsas ja pidi kohapeal ellu viima keisri ja keskvalitsuse tahet. Õigeusu kiriku valitseva seisundi kindlustamine, talupoegade ja mõisnike vahekordade klaarimine, nekrutite värbamine, kontroll kauplemise ja maksude üle, rahva tervishoid ja vaestehoolekanne, ehitused ja teed, omavalitsuste tegevuste järelvalve
annaabi.ee 
