seonduvaid küsimusi reguleerib kohtute seadus. Kohtumenetlus ning asjaajamine toimub kohtus eesti keeles ning kohtumenetluse seadustes sätestatud juhtudel ka muus keeles (Kiris 2009). Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: I. Maa- ja linnkohtud ning halduskohtud II. Ringkonnakohtud III. Riigikohus Eesti Vabariigis on 4 maakohut: Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, kes kõik arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ning 2 halduskohut: Tartu Halduskohus ja Tallinna halduskohus, kes arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Eestis on 2 ringkonnakohut milleks on Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, kes arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna. Riigikohus on kui kõrgeim kohus, põhiseaduse järelvalve kohus ning kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus (Ibid). 1.1 Kohtunik Kohtunik nimetatakse ametisse kogu eluajaks, kohtunikku võib ametist tagandada vaid
· Narva Linnakohus · Pärnu Maakohus · Tallinna Linnakohus · Rapla Maakohus · Harju Maakohus · Hiiu Maakohus · Saare Maakohus · Ida-Viru Maakohus · Tartu Maakohus · Jõgeva Maakohus · Valga Maakohus · Järva Maakohus · Viljandi Maakohus · Lääne-Viru Maakohus · Võru Maakohus Halduskohtud Esimese astme kohus Jõhvi Eestis on 4 Halduskohus halduskohut Pärnu Kokku 26 halduskohtunikku Halduskohus Kohtunikud nimetab Tallinna ametisse Vabariigi Halduskohus President Riigikohtu Tartu ettepanekul Halduskohus Ringkonnakohtud Teise astme kohtutes vaadatakse apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtute lahendeid Eestis on kokku 3 ringkonnakohut Kokku 44 kohtunikku Kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul Ringkonnakohtud
parajasti menetlus käimas, pankrotivõlgnik, tegevjuristid ning isikud, kes töötavad juriidilises valdkonnas (politseinikud jne). Rahvakohtunik nimetatakse ametisse 4 aastaks ning saab tagasi nimetada veel 1 ametiajaks. Saavad nad ka töötasu 38.- tunnis. Halduskohtutes arutatakse haldusasju (teiseks pooleks on riik v kohalik omavalitsus). Neid on Eestis 2. Kohtu tööpiirkonnad on jaotatud kaheks.. Tallinn haldab saari ning Pärnut, Tartu haldab ka Virumaad. Halduskohut juhib halduskohtu esimeest. Samad tingimused, mis maakohtu esimehel. II astme kohtud Ringkonnakohtud (Tallinn ja Tartu). Ringkonnakohtusse saab kaebuse esitada apellatsiooni korras. Apellant on kaebuse esitaja. Riigikohtu poole kaebuse esitamine on kassatsioon. Seal arutatakse asju koleegiumite kaupa, st et seal pole ühe kohtuniku poolt asja läbi vaatamist või rahvakohtunikke. Kolleegiume (vähemalt 3 liiget) on 3 tsiviil, kriminaal, haldus
sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. Kriminaalhoolduse käigus valvatakse kriminaalhooldusaluse käitumise ja talle kohtu või prokuröri pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Halduskohtud Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Eestis on kaks halduskohut, milles on kokku 27 kohtunikukohta. Tallinna Halduskohtus on 18 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: 1) Tallinna kohtumaja 15 kohtunikku 2) Pärnu kohtumaja 3 kohtunikku Tartu Halduskohtus on 9 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: 1) Tartu kohtumaja 6 kohtunikku 2) Jõhvi kohtumaja 3 kohtunikku Ringkonnakohtud Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni korras läbi maa- ning halduskohtute
Kohtute registriosakondades peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. Kriminaalhoolduse käigus valvatakse kriminaalhooldusaluse käitumise ja talle kohtu või prokuröri pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Varasemast neljast halduskohutust on see aasta saanud kaks halduskohut Tallinna ja Tartu halduskohus (kohtumajad paiknevad ka Jõhvis ja Pärnus), kus on kokku 27 kohtunikukohta. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus. Haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva
lahendavad tsiviil-, haldus- ja kriminaalasju, samuti teostavad järelvalvet õigusaktide põhiseadusele vastavuse üle Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi kaudu. Avalik-õiguslike vaidluste lahendamiseks on Eestis loodud halduskohtud. Halduskohtud tegutsevad iseseisva kohtuasutusena üksnes esimese kohtuastme tasandil. Ringkonnakohtus ning Riigikohtus on haldusasjade läbivaatamiseks kolmeliikmelised halduskolleegiumid. Eestis on käesoleval ajal kaks halduskohut, so Tallinna Halduskohus ja Pärnu Halduskohus. Tallinna Halduskohus jaguneb kaheks kohtumajaks, millisteks on Tallinna Kohtumaja ja Pärnu Kohtumaja. Tartu Halduskohtu tööpiirkonda kuulub Tartu Kohtumaja ja Jõhvi Kohtumaja. Kahes halduskohtus kokku tegutseb 27 kohtunikku, nendest 18 kohtunikku Tallinna Halduskohtus ja 9 kohtunikku Tartu Halduskohtus. Halduskohtu pädevust, halduskohtusse pöördumise korda ning menetlust halduskohtus reguleerib halduskohtumenetluse seadustik.
Maakohtul on üks või mitu kohtumaja, mis asuvad kohtu tööpiirkonnas. Tööpiirkonna määrab valdkonna eest vastutav minister. Maakohtu kohtunike arv Maakohtu kohtunike arvu ja jagunemise kohtumajade vahel määrab valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära maakohtu esimehe ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle tööpiirkonda kohus kuulub. Halduskohus Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Eestis on kaks halduskohut: Tallinna ja Tartu Halduskohus. Halduskohtunike arv Halduskohtu kohtunike arvu ja jagunemise kohtumajade vahel määrab valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära halduskohtu esimehe ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle tööpiirkonda kohus kuulub. Maa- ja halduskohtu esimees Nimetatakse selle kohtu kohtunike seast viieks aastaks vastava valdkonna vastutava ministri poolt, kuulanud ära kohtu üldkogu arvamuse.
ja Jõhvis. Kaks ringkonnakohut asuvad Tallinnas ja Tartus. Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus. Eestis on kaks halduskohut. Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni või määruskaebuse korras läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioon- või määruskaebuste alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamine kollegiaalselt, see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. Eestis on kaks ringkonnakohut, Riigikohus on Eesti kõrgeim kohus
tõttöelda küll ei tea, et regionaalvõimul mingit muud erilist eesmärki või asja oleks. Kohtuvõim. Poliitilise süsteemi üks osa, mis ei allu ei täidesaatvale ega seadusandlikule võimule. Ülimuslik võim, mis kindlustab õigusriigi põhimõtet. Ülesandeks on õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse. Eesti kohtusüsteem. Lk 122-125 Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. Esimese astme kohtuteks on 4 maakohut, mis lahendavad tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju ning 2 halduskohut, mis tegelevad avalik-õiguslikest suhetest tekkinud vaidluste jt haldusasjadega. Teiseks asmeks on apellatsioonikohus ehk ringkonnakohtud, kus vaadatakse läbi vastavasse tööpiirkonda jäävate esimese astme kohtude lahendite edasikaebused. Kolmas aste on Riigikohus, mis vaatab kohtulahendid läbi kassatsiooni korras, lisaks teeb põhiseaduslikkuse järelvalvet, esimees on Märt Rask. Euroopa Nõukogu. Mitte ajada segamini Euroopa Liidu Nõukoguga. ENi kuulub pea 50 riiki
millisesse vastava maakohtu kohtumajja. Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades väärteomenetluse seadustik. Halduskohtud Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus. Eestis on kaks halduskohut, milles on kokku 27 kohtunikukohta. Ringkonnakohtud Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni korras läbi maa ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioonkaebuste, erikaebuste ja protestide alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamise kollegiaalselt see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. Riigikohus
kohalik omavalitsus (kui ta leiab, et Vabariigi Valitsuse või ministri määrus või selle säte on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega). Küsimuse lahendab üldjuhul Riigikohtu juures asuv põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium (5 liiget), erandjuhul üldkogu. 7.2. Halduskohtumenetlus Oluline norm põhiseaduse § 15 lg 1 lause 1: "Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse." Eestis on 3 halduskohtu astet: 1. 2 halduskohut: Tallinna ja Tartu (4 kohtumaja: Tallinn, Pärnu, Tartu, Jõhvi) – tavaliselt ainuisikuline kohtunik, kuid võib ka 3-liikmelise kolleegiumina; 2. 2 ringkonnakohut: Tallinn, Tartu – eraldi halduskolleegiumid; 3. Riigikohus asukohaga Tartu – halduskolleegium. Halduskohtu pädevusse kuuluvad avalik-õiguslikud vaidlused, v.a need, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Halduskohtu pädevusse kuulub
kuhu kuulub kolm kohtunikku. töökogemus ameti- või töökohal, Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. millel töötamise eelduseks on õiguse Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja õppesuunal vähemalt riiklikult halduskohtumenetluse kord on tunnustatud magistrikraad või sellele sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus. Eestis on kaks vastav kvalifikatsioon; halduskohut, milles on kokku 28 kohtunikukohta. 2) kes on töötanud kohtunõuniku või Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kohtujuristina vähemalt kolm aastat; kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi 3) kes on sooritanud kaevata ringkonnakohtusse. kohtunikueksami või on sellest Kohtute haldamise nõukoda vabastatud.
6. Kohtussüsteem Eestis Kohtusüsteem koosneb: 1) maa- ning halduskohtutest; 2) ringkonnakohtutest; 3) Riigikohtust. Maakohtud on esimese astme kohtud ning nad on üldpädevusega kohtuteks ehk üldkohtuteks. Maakohtus arutataksetsiviil-, kuriteo- ja väärteoasju ning tehakse muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. Eestis on 4 maakohut: Harju, Viru, Tartu ja Pärnu Maakohus. Avalik-õiguslike vaidluste lahendamiseks on Eestis loodud halduskohtud. Eestis on 2 halduskohut: Tallinna Haldus- kohus ja Tartu Halduskohus. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Eestis on 2 ringkonnakohut:Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus. Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi
asutused ja isikud. Selle kontrolli alaliikidena on käsitletud: - poliitilist kontrolli; - arvestuskontrolli; - õiguskantsleri järelevalvet ja - kohtukontrolli. Õiguspärasuse ja otstarbekuse kontrollil on erinev sisu ja maht. Esimesel juhul kontrollitakse üksnes haldustegevuse vastavust kehtivale õiguskorrale. Teisel alusel aga hinnatakse, kas tegevus on toimunud kõige paremal võimalikul (tõhusamal) viisil. Eestis on 3 halduskohtu astet: 1. 2 halduskohut: Tallinna ja Tartu (4 kohtumaja: Tallinn, Pärnu, Tartu, Jõhvi) lahendab tavaliselt ainuisikuline kohtunik, kuid võib ka 3-liikmelise kolleegiumina; 2. 2 ringkonnakohut: Tallinn, Tartu eraldi halduskolleegiumid; 3. Riigikohus asukohaga Tartu halduskolleegium (NB! Riigikohtus on nn advokaadisund, eelduseks on nn menetlusloa andmine ning Riigikohus ei kogu ega hinda tõendeid). Halduskohtu pädevusse kuuluvad avalik-õiguslikud vaidlused, v
I ja II astme kohtuasutusi haldavad kohtute nõukoda ja Justiitsministeerium koostöös. I ja II astme kohtute eelarve kinnitab justiitsminister 2 kuu jooksul alates riigieelarve seadusena jõustumisest, võttes arvesse kohtute haldamise nõukoja kujundatud seisukohta I ja II astme kohtute struktuuri, kohtunike ja kohtuteenistujate arvu, samuti nende jagunemise kohtumajade vahel kinnitab justiitsminister, kuulanud ära maakohtu esimehe ja vastava ringkonnakohtu esimehe arvamuse. Maa- ja halduskohut juhib justiitsministri poolt kohtu esimeheks nimetatud üks selle kohtu kohtunikest. Kohtuhaldus peab tagama võimaluse mõista sõltumatult õigust, õigusemõistmiseks vajalikud töötingimused, õigusemõistmise kättesaadavuse. (Täitevvõimu sekkumine kohtuvõimu? Kohtunikkonna sõltumatus? Erinevad arusaamad.) Kohus peab olema kaitstud seadusandliku ja täitevvõimu võimaliku surve eest õigusemõistmisele või muule kohtute tegevusele (Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu 2000.a
o Viru Maakohus o Tartu Maakohus Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades väärteomenetluse seadustik. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus. Eestis on kaks halduskohut: o Tallinna Halduskohus o Tartu Halduskohus. Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni korras läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioonkaebuste, erikaebuste ja protestide alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamise kollegiaalselt see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku.
liiklusseaduse, rahvaraamatukogu seaduse, haridusseaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, erakooliseaduse, koolieelse lasteasutuse seaduse, täiskasvanute koolituse seaduse jne. Nõukogude õigussüsteemis kuulus ka haldusprotsess iseseisva õigusinstituudina haldusõiguse üldossa. Haldusprotsessina käsitleti sisuliselt haldusmenetlust. Selle 21 põhjuseks oli asjaolu, et ideoloogilistel kaalutlustel ei tunnistanud riik põhimõtteliselt halduskohut ja seega ka haldusprotsessiõigust kui iseseisvat õigusharu. Kuna Eesti Vabariigis taasalustasid 1993.a. oma tegevust halduskohtud, võib rääkida ka iseseisva õigusharu - haldusprotsessiõiguse tekkimisest. Tartu Ülikooli Õigusteaduskonnas loetakse alates 1994/95 õppeaastast, peale viiekümneaastast vaheaega, jälle iseseisva õppeainena haldusprotsessiõigust. See on ka põhjuseks, miks käesolevas õpikus ei käsitleta süvendatult haldusprotsessi. § 5. Haldusõigusnorm 1
liiklusseaduse, rahvaraamatukogu seaduse, haridusseaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, erakooliseaduse, koolieelse lasteasutuse seaduse, täiskasvanute koolituse seaduse jne. Nõukogude õigussüsteemis kuulus ka haldusprotsess iseseisva õigusinstituudina haldusõiguse üldossa. Haldusprotsessina käsitleti sisuliselt haldusmenetlust. Selle 21 põhjuseks oli asjaolu, et ideoloogilistel kaalutlustel ei tunnistanud riik põhimõtteliselt halduskohut ja seega ka haldusprotsessiõigust kui iseseisvat õigusharu. Kuna Eesti Vabariigis taasalustasid 1993.a. oma tegevust halduskohtud, võib rääkida ka iseseisva õigusharu - haldusprotsessiõiguse tekkimisest. Tartu Ülikooli Õigusteaduskonnas loetakse alates 1994/95 õppeaastast, peale viiekümneaastast vaheaega, jälle iseseisva õppeainena haldusprotsessiõigust. See on ka põhjuseks, miks käesolevas õpikus ei käsitleta süvendatult haldusprotsessi. § 5. Haldusõigusnorm 1
Halduskohtu ülesandeks on ainult haldustoimingute õiguspärasuse kontrollimine. Kõik teised küsimused, mis võivad tekkida seoses haldustegevusega, eraldatakse nimetatud valdkonna õigusemõistmisest. Nii ei kuulu halduskohtu pädevusse küsimus, kas administratsioon on oma tegevusega tekitanud kellelegi ainelist kahju või mitte. See probleem kuulub tsiviilkohtu pädevusse. Samuti ei huvita halduskohut ka see, kas administratsioon on tegutsenud ebaotstarbekalt või kuritahtlikult. Viimane küsimus on juba kriminaalkohtu kompetentsis. Administratsiooni eraõiguslikud tehingud kuuluvad tsiviilkohtu pädevusse. Haldusvaidlusi arutab halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku, haldusõiguserikkumiste asju aga haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel. Vastavate asjade erinevus on tinginud ka menetluste erinevuse.
annaabi.ee 
